3-2-1-84-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-84-08

Määruse kuupäev

Tartu, 14. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe

kandeavaldus.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

08-10895

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad Daisi Rosenthal (isikukood xxxxxxxxxxx), Oskar

Lindmäe (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Taivo Lindmäe (isikukood

xxxxxxxxxxx), nende ühine esindaja notar Karin Jõks

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-10895 ja

Tartu Maakohtu 14. veebruari 2008. a määrus nr 237492008 kinnistamisasjas nr 3763200735.

2. Teha uus määrus, millega lõpetada asja menetlus.

3. Menetluskulud jätta Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthali ja Taivo Lindmäe kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oskar Lindmäe, Daisi Rosenthal ja Taivo Lindmäe (avaldajad) sõlmisid 4. detsembril 2007

kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Lepingudokumendis sisaldus mh avaldus

kanda VAHEMETSA kinnisasja (registriosa nr 230435; asukoht Jõgevamaa, Saare vald, Koseveski

küla, Vahemetsa) 1/2 mõttelise osa kaasomanikuna kinnistusraamatusse D. Rosenthal ning kanda

sellele mõttelisele osale kinnistusregistriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale

O. Lindmäe kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamu osale. Kandeavalduse kohaselt on

kasutusõiguse sisu määratud 4. detsembri 2007. a lepinguga ning isikliku kasutusõiguse

kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis avaldajatele 18. detsembri 2007. a

määrusega tähtaja kuni 15. jaanuarini 2008 esitada kaasomanik T. Lindmäe nõusolek kinnisasja (ka

tema kaasomandi osa) koormamiseks isikliku kasutusõigusega ja täpsustada asjaõiguslepingut kogu

kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega.

3. 14. veebruari 2008. a määrusega jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi

kandeavalduse rahuldamata ja isikliku kasutusõiguse O. Lindmäe kasuks kinnistusraamatusse

kandmata.

4. Avaldajad esitasid maakohtu 14. veebruari 2008. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid

määrus tühistada ja kandeavaldus rahuldada.

5. Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldajad esitasid 2. mail 2008 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid

tühistada ringkonnakohtu määrus, saata kandeavaldus uueks läbivaatamiseks maakohtu

kinnistusosakonnale ja kandeavaldus rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 ja

§ 477 lg 1 (nende koostoimes) alusel lõpetada. Lähtuvalt TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 ja §-st

695 (nende koostoimes) tuleb asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a määrus ja Tartu

Maakohtu 14. veebruari 2008. a määrus tühistada.

9. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja O. Lindmäe surnud 6. juulil 2008. Asjas poolena osaleva

füüsilise isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse otsust tegemata,

kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus vaatab hagita asja TsMS § 477 lg 1 kohaselt

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kinnistamismenetlusele kui hagita menetlusele ei ole sätestatud erisusi menetlusosalise surma

puhuks.

Kinnistamisavalduses taotleti isikliku kasutusõiguse seadmist O. Lindmäe kasuks. Lähtudes

4. detsembri 2007. a lepingu p-dest 3.2, 4.1 ja 5.2 (st ka kandeavaldusest), taotleti isikliku

kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse O. Lindmäe eluajaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228

kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kasutusvalduse sätteid.

Kasutusvaldus lõpeb AÕS § 210 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kuna kandeavalduses taotletud isiklik kasutusõigus oleks nagunii lõppenud O. Lindmäe

surmaga, ei võimalda kandeavaldus üldõigusjärglust ning asja menetlus tuleb lõpetada.

10. Kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium siiski, et kinnisasja kaasomandi mõttelist

osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, nagu seda ei saa koormata ka reaalservituudi,

kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. Kõigi nimetatud õiguste puhul on tegemist asjaõigustega, mis

annavad õiguse kinnisasja mingis ulatuses vallata või kasutada. Asjaõiguste oluliseks tunnuseks on

see, et need kehtivad ka kolmandate isikute suhtes (absoluutsuse põhimõte). Seega kehtivad valdust

ja kasutust võimaldavad asjaõigused vähemalt üldjuhul edasi ka kinnisasja võõrandamise puhul.

Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades

ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 56 kohaselt

tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Kaasomanikud valdavad ja

kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg 1 kohaselt kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt,

kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 3 kohaselt

õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul

on AÕS § 72 lg 5 kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine

ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Nende põhimõtetega oleks vastuolus,

kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse

asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. See kehtib sõltumata sellest, kas

kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase

otsuse. Isegi kui teised kaasomanikud nõustuksid kinnisasja ühe kaasomandiosa koormamisega, ei

oleks tagatud kasutusõiguse jätkuvus kaasomanike vahetumise korral uute kaasomanike suhtes.

Seetõttu ei saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa AÕS § 73 lg 1 kohaselt asja

valdust ja kasutust võimaldava asjaõigusega, nagu ta saab kaasomandiosale nt seada hüpoteegi. Kui

kaasomandis olevale kinnisasjale soovitakse seada asja valdamist või kasutamist võimaldav

asjaõigus, tähendab see kogu kaasomandis oleva kinnisasja koormamist sellise asjaõigusega,

st aasomandis oleva asja käsutamist tervikuna AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks on vajalik kõigi

kaasomanike kokkulepe.

11. Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes

avaldajate (O. Lindmäe puhul tema pärija(te)) kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 149 lg-s 4

ei ole selgelt ette nähtud, mis saab tasutud kassatsioonikautsjonist, kui asja menetlus lõpetatakse.

Erinevalt avalduse läbivaatamata jätmisest (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-79-06, p 15) leiab kolleegium, et asja menetluse lõpetamine on TsMS § 149 lg 4 teise lause

mõttes võrdsustatav kaebuse rahuldamata jätmisega. Seadus (vt TsMS § 150) ei näe menetlusosalise

surma tõttu menetluse lõpetamise juhuks ette ka tasutud riigilõivu tagastamist. Seetõttu tasutud

kautsjoni ei tagastata, vaid see arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse.

12. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et D. Rosenthali on määruses nimetatud

ebaõigesti "Daisi Lindmäeks". Teiseks on kohtumääruses nimetatud kaebuse esitajaks taas kord

notarit, kes saab aga olla üksnes avaldajate esindaja, st kaebuse esitajaks on avaldajad (vt ka nt

Riigikohtu 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p-d 9 ja 10, 13. veebruari 2007. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 8 ning 13. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07,

p 12).

Eksitavalt kahemõtteliselt on ka avaldajaid esindav notar nimetanud end ühelt poolt määruskaebuse

esitajaks ja teisalt avaldajate esindajaks nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud

määruskaebuses (vt ka viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 9).

13. Kolleegium juhib avaldajaid esindanud notari tähelepanu ka asjaolule, et O. Lindmäe seadis

4. detsembri 2007. a lepingus tingimuseks, et ta kingib oma mõttelise osa kinnisasjast D. Rosenthalile

üksnes tingimusel, et ta saab oma eluajal kasutada eluruumi, kõrvalhooneid jm (lepingu p 3.2).

Kandeavalduse kohaselt (lepingu p 5) taotlesid avaldajad nii mõttelise osa omandi üleandmist kui ka

isikliku kasutusõiguse sissekandmist. Kinnistusraamatu andmetel on O. Lindmäe kandeavalduse

alusel kinnisasja kaasomanikuna kinnistusraamatust kustutatud ja omanikuna on sisse kantud

D. Rosenthal, kuid isiklikku kasutusõigust O. Lindmäe ei saanudki. Seega jäi tema tahe

kandeavalduse osalise rahuldamise tõttu realiseerimata ning kaotades omandi, ei olnud talle tagatud

elamu kasutamine. Sellise olukorra vältimiseks pidanuks kandeavalduses sisalduma

kinnistusraamatuseaduse § 42 lg 2 järgne tingimus, et omanikku ei muudetaks isikliku kasutusõiguse

sissekandmiseta. Sellele võimalusele oleks notar vähemalt pidanud juhtima avaldajate tähelepanu.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik