3-2-1-78-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-08

Määruse kuupäev

Tartu, 13. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti hagi Kaljumets OÜ vastu

1 239 331 krooni 6 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-3514

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaljumets OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (registrikood xxxxxxxx)

Kostja Kaljumets OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-3514 ja

teha asjas uus määrus, millega jätta Maia Ploomi taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks

rahuldamata ja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Kaljumets OÜ-le määruskaebuselt 18. märtsil 2008. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Hansa Liising Eesti esitas 26. jaanuaril 2007 hagi Kaljumets OÜ vastu võlgnevuse

tasumiseks. Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 1 160 263 krooni 54 senti. Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom sai

kohtuotsuse kätte 7. jaanuaril 2008.

2. Kostja lepinguline esindaja esitas 11. veebruaril 2008. a maakohtule avalduse apellatsioonitähtaja

ennistamiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks.

Avalduse kohaselt informeeris kostja lepinguline esindaja kostja ainsat seaduslikku esindajat Kalju

Kiislerit kohtuotsusest 7. jaanuaril 2008. Kostja seaduslik esindaja lubas anda teada osaühingu

seisukohast asjas, kuid suri samal päeval. Seega ei olnud enam kedagi, kes saanuks lahendada

apellatsioonkaebuse esitamise ja esindaja edasise volituse küsimuse.

Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe sellisel juhul esindaja

volitus, puudus kostja lepingulisel esindajal volikirjast tulenevalt volitus jätkata kostja esindamist

ringkonnakohtus. Kostja lepinguline esindaja ei tea, kas soovitakse esitada apellatsioonkaebust ja kes

tasub riigilõivu. Pärijad ei ole jõudnud veel pärandit vastu võtta. Mitteametlikel andmetel soovitakse

apellatsioonkaebust esitada, kuid selle esitamise tähtaeg on möödunud. Seetõttu on

apellatsioonkaebuse esitamisel vaja taotleda tähtaja ennistamist. Koos tähtaja ennistamise avaldusega

ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust, sest ei ole teada isik, kes otsustaks apellatsioonkaebuse

esitamise ja riigilõivu tasumise küsimuse.

3. Harju Maakohus saatis 18. veebruaril 2008 taotluse ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. märtsi 2008. a määrusega avalduse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb TsMS § 68 lg 2 järgi teha üheaegselt tähtaja ennistamise

avalduse esitamisega menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuna

apellatsioonkaebust ei esitatud, tuleb jätta taotlus rahuldamata. Seadus ei võimalda

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada ilma apellatsioonkaebust esitamata.

Takistust apellatsioonkaebuse esitamiseks ei esinenud. Toimikus sisalduvast volikirjast ei nähtu TsMS

§ 223 kohast esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramist. TsMS § 222 lg 1 p 10 järgi on esindajal

õigus esitada kohtulahendi peale kaebus. Seega volitus kostja esindamiseks Harju Maakohtus sisaldas

ka õigust esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus kostja nimel.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada menetluse peatamise taotlust, kuna asjas ei toimu praegu

apellatsioonimenetlust. Samuti ei ole taotluses esile toodud asjaolusid, mis seaduse järgi annaksid

alust menetluse peatumiseks või peatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus lahendama ise menetluse peatamise küsimuse,

saatmata asja ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetlus tulnuks peatada, sest kostjal puudusid nii

osanikud kui ka seaduslik esindaja, kuna pärijad ei olnud pärandit veel vastu võtnud.

Kostja lepingulisel esindajal oli volikirjast tulenevalt õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Juhul

kui kostja lepingulisel esindajal olnuks õigus esitada ka apellatsioonkaebus, oleks ringkonnakohus

pidanud andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui leidis, et esindaja pidi tähtaja ennistamise

avalduse esitama koos apellatsioonkaebusega. Samas puudusid sel ajal isikud, kes oleksid saanud

avaldada apellatsioonkaebuse esitamise soovi ja tasuda riigilõivu.

6. Hageja ei ole vandeadvokaadi vahendusel määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel teha uus määrus,

millega jätta kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ja

taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

8. Esmalt märgib kolleegium, et kostja lepingulise esindaja väited ja käitumine on tema

esindusõiguse olemasolu osas vastuolulised. Ühest küljest leiab kostja lepinguline esindaja, et

volikirjast tulenevalt oli tal õigus esindada kostjat üksnes maakohtus. Teisalt on ta siiski esitanud

avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluse peatamiseks, samuti

määruskaebuse Riigikohtule.

Kolleegiumi arvates tuleb kostja lepingulise esindaja esindusõiguse selgitamisel lähtuda TsMS § 222

lg 1 p-st 10, mille kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki

menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline

esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust TsMS § 223 järgi piirata, kuid piiramine kehtib kohtu ja

teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus

kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja

menetlusosalistele teatavaks tehtud. Seega ei võimalda TsMS § 223 piirata esindaja esindusõigust

lahendi peale kaebamise õiguse osas.

Kostja seaduslik esindaja volitas 20. septembri 2007. a volikirjaga lepingulist esindajat esindama teda

praeguses asjas Harju Maakohtus, seega oli lepingulisel esindajal õigus esitada kostja nimel

maakohtu otsuse peale ka apellatsioonkaebus.

Volitus ei lõpe TsMS § 225 lg 3 järgi ka volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks

muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Seega ei muuda kostja lepingulise esindaja

esindusõigust kohtus ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri pärast maakohtu otsuse kättesaamist.

TsMS § 222 lg 1 p 10 järgi oli kostja lepingulisel esindajal õigus esitada maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebus.

9. Kostja lepinguline esindaja esitas pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist taotluse

menetluse peatamiseks, sest kostja seaduslik esindaja suri.

Üldjuhul peatub TsMS § 354 lg 1 järgi menetlus juhul, kui poole seaduslik esindaja sureb. Kui poolt

esindab menetluses lepinguline esindaja, siis menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi ei peatu. Sel juhul

peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et asjas ei olnud võimalik menetlust peatada, kuna sel ajal, kui kostja

lepinguline esindaja taotles menetluse peatamist, apellatsioonimenetlust ei toimunud. Mis puutub

kostja lepingulise esindaja väitesse, et ringkonnakohus oleks pidanud menetluse peatamise küsimuse

laskma maakohtul otsustada, siis kolleegiumi arvates ei saanud sellises olukorras, kus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei olnud ka ennistatud, ei maa- ega

ringkonnakohus otsustada menetluse peatamise üle, sest kohtumenetlust sel ajal ei toimunud. Kostja

lepinguline esindaja sai nõuda kohtult menetluse peatamist enne apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja möödumist.

10. Kostja lepinguline esindaja esitas koos menetluse peatamise taotlusega ka avalduse

apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks.

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1

järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu

negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega

teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

Kostja lepinguline esindaja ei esitanud koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlusega apellatsioonkaebust. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja esindaja pidi esitama

koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Seda

esitamata ei olnud võimalik ringkonnakohtul tähtaja ennistamise üle otsustada.

Kolleegiumi arvates jättis aga ringkonnakohus sellistel asjaoludel vääralt avalduse

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuseta esitatud

tähtaja ennistamise avalduse pidi ringkonnakohus jätma läbi vaatamata ja tagastama kostja

lepingulisele esindajale.

11. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull