3-1-1-53-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-08

Otsuse kuupäev

10. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

I. H. väärteoasi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. aprilli 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-2379

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2008. a

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2008. a kohtuotsus I. H. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja

saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuur karistas 18. veebruari 2008. a otsusega I. H. liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel 150 trahviühiku

(9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 24. jaanuaril 2008. a sõiduautot, kuigi tema juhtimisõigus oli

ära võetud.

2. I. H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses väitis I. H., et autot ei juhtinud tema, vaid J. O. Politseinikud tulid auto juurde ajal, kui see oli pargitud

teeserva ja I. H. kohendas auto pakiruumis olnud lilli. Ka sel ajal oli juhikohal J. O.

Ühtlasi heitis I. H. kohtuvälisele menetlejale ette seda, et sellekohasest taotlusest hoolimata J. O.-d üle ei kuulatud.

3. Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2008. a otsusega kaebuse, tühistas Ida Politseiprefektuuri otsuse ja lõpetas

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus märkis, et kohtuvälises menetluses ignoreeriti I. H. taotlusi kuulata tunnistajana üle J. O. Samuti ei kuulatud

tunnistajana üle O. A.-d, kes nägi, kes autot juhtima asus. Maakohus leidis, et politseiametnikud rikkusid sellega

jämedalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-t 1 ja lg 3 punkti d. Nimelt rikuti I. H. õigust

esitada omapoolseid tõendeid. Lisaks oli kohtuvälise menetleja tegevus vastuolus süütuse presumptsiooniga. Kohus

leidis, et väärteomenetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada.

4. Ida Politseiprefektuur esitas Viru Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist menetlusaluse isiku olukorda raskendamata.

Kassatsioonis leitakse, et kohus rikkus oluliselt menetlusõigust sellega, et jättis menetlusaluse isiku ja tunnistajate poolt

kohtuistungil antud ütlused hindamata.

Lisaks leitakse kassatsioonis, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, ennistades alusetult ja seda põhjendamata

kaebuse esitamise tähtaja. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saanud kaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval

haigestumine takistada kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebuse oleks saanud esitada varem või kaitsja vahendusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetlusõigust sellega, et ei

kuulanud üle J. O.-d. Kriminaalkolleegium on märkinud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise,

peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite

kogumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28,292).

Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise

rikkumisega.

Samas ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse

lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei

ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-109-03 - RT III 2003, 30, 313). Üksnes sellisel juhul

lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas ei ole aga kohtuvälise menetleja tehtud viga selline,

mida ei olnud võimalik maakohtus parandada. Kohtuistungil oli võimalik J. O. üle kuulata ja maakohtu otsusest ilmneb,

et seda ka tehti. Seega ei takistanud kohtuvälise menetleja poolne menetlusõiguse rikkumine maakohtul asja arutamist

ja asja sisulist lahendamist. Kuna aga maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut kogutud tõenditele ega märkinud,

millised faktilised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks, on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS

§ 150 lg 1 p 7 tähenduses.

Seoses kassaatori väitega, et maakohus ennistas alusetult kaebetähtaja, leiab kriminaalkolleegium, et kui kohtuväline

menetleja pidas maakohtu määrust ebaõigeks, oleks tulnud see vaidlustada määruskaebe korras. Ühtlasi leiab

kriminaalkolleegium, et kaebetähtaja ennistamine ei saanud käesolevas asjas kujutada endast olulist menetlusõiguse

rikkumist. Kaebetähtaja ennistamise tulemusel arutas kohus väärteoasja. See ei saanud aga tuua kaasa ebaõiget

kohtuotsust.

6. Eelnevast tulenevalt tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 11. aprilli 2008. a kohtuotsuse I. H. väärteoasjas

liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi VTMS § 175 p 2 alusel. Kuna asjas lahendamine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist,

saadab kriminaalkolleegium väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar