3-2-1-65-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-65-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Raivo Mereranna hagi OÜ REHVIEXPRESS vastu osanike

koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks ja juhatuse liikme ametiaja pikenemise

tuvastamiseks ning OÜ REHVIEXPRESS vastuhagi Raivo

Mereranna vastu esindusõiguse puudumise tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-751

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ REHVIEXPRESS kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Raivo Mererand (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaupo Lepasepp

Kostja OÜ REHVIEXPRESS (registrikood xxxxxxxx), esindajad

vandeadvokaat Vesse Võhma ja juhatuse liige Andres Mägi

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2008. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp ning kostja

esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja juhatuse liige Andres

Mägi.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-751 ja samas

tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 21. mai 2007. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ

REHVIEXPRESS vastuhagi Raivo Mereranna vastu esindusõiguse puudumise tuvastamiseks.

Jätta vastuhagi läbi vaatamata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-751 osas,

milles jäeti muutmata samas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 21. mai 2007. a otsus osas,

millega tuvastati, et Raivo Mereranna volitus OÜ REHVIEXPRESS juhatuse liikmena pikenes

ametiaja möödumisel 2. märtsil 2006 järgmiseks ametiajaks, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2008. a otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN 10. aprillil 2008. a

OÜ REHVIEXPRESS eest tasutud kassatsioonikautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Mererand (hageja) esitas 5. jaanuaril 2007 hagi OÜ REHVIEXPRESS (kostja) vastu, milles

palus tuvastada, et tühised on kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsused, millega loeti

lõppenuks hageja volitused kostja juhatuse liikmena ja kostja juhatuse liikmeks valiti Andres Mägi,

samuti palus ta tuvastada, et hageja volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni 2. märtsini

2009. Hagi 20. veebruari 2007. a täienduses palus hageja lisaks tuvastada, et tühised on ka kostja

osanike 18. detsembri 2006. a otsused selle kohta, et kostja esitab hageja kui juhatuse liikme vastu

nõuded, õigusvaidluses esindab kostjat A. Mägi ja kostja vaidlustab hageja poolt kostja nimel ja arvel

sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingud. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kostja osanike

vaidlusalused otsused kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja osakapital 100 000 krooni ning kostja osanikeks on hageja (osa

nimiväärtusega 66 400 krooni) ja A. Mägi (osa nimiväärtusega 33 600 krooni). Väidetavalt toimus

18. detsembril 2006 kaks kostja osanike koosolekut. Nendest võtsid osa A. Mägi ja hageja abikaasa

Merle Mererand. Viimane teostas koosolekutel osaniku õigusi, kuigi ei olnud osanik ega olnud

kantud osanike nimekirja. Koosolekutel otsustati kutsuda hageja tagasi kostja juhatusest ja valiti

juhatusse A. Mägi ning otsustati esitada nõuded hageja vastu, määrata osaühingu esindajaks

õigusvaidluse pidamisel A. Mägi ning vaidlustada hageja poolt kostja nimel ja arvel sõlmitud

lepingud. Nende koosolekute kokkukutsumisel ja pidamisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid.

Hagejale ei saadetud koosolekukutset osanike nimekirjas märgitud aadressil ning teda ei teavitatud ka

muul viisil koosolekute toimumisest. 18. detsembri 2006. a koosolekul oli esindatud vähem kui pool

(1/3) osadega esindatud häältest. Osanikuks mitteoleva isiku hääled on tühised ja need moodustasid

2/3 koosolekul esindatud häältest. Hageja ja M. Mereranna abielulised suhted on lõppenud ja hagejale

kuuluv kostja osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Isegi kui osa kuulunuks ühisvarasse, ei oleks

M. Mererannal olnud õigust teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt. A. Mägi tegi muudatuse osanike

nimekirjas ebaseaduslikult. Osaniku õigusi kostja suhtes on aastate kestel teostanud hageja ja see on

püsivalt olnud teada ka A. Mägile. Ühisomanikust abikaasa osanike nimekirja kandmine toimub kas

abikaasade kokkuleppel või abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Äriühingu juhatus ei või lahendada

abikaasade ühisvaraga seotud vaidlusi. A. Mägi ja M. Mererand on tegutsenud kooskõlastatult

eesmärgiga saavutada kontroll kostja üle ning välistada hageja osanikuõiguste teostamine.

Hageja arvates on ta jätkuvalt kostja juhatuse liige. Ta sai juhatuse liikmeks alates selleks valimisest

2. märtsil 2000. Juhatuse liikme ametiaeg on kolm aastat. Vastastikuse vaikiva aktseptiga on hageja

ametiaeg pikenenud järgmiseks ametiajaks 2. märtsil 2003 ja 2. märtsil 2006. Juhatuse liikmed on

tähtaja möödudes jätkanud oma ülesannete täitmist ja osanikud on sellega nõustunud. Seega pikenes

hageja ametiaeg kostja juhatuse liikmena vähemalt 2. märtsini 2009.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja väitel soetati M. Mereranna ja hageja osa kostjas nende abielu ajal ning kuulub nende ühisvara

hulka sõltumata sellest, kas nad on kantud ühisomanikena osanike nimekirja. M. Mererand on

avalduse alusel kantud osanike nimekirja 17. novembril 2006. Kostja juhatus pidi tegema osanike

nimekirja vastava kande, tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele. Osa ühisomanikud võivad

teostada osaga seotud õigusi. Abikaasad ei ole ühisosaluse kasutamiseks määranud kasutuskorda,

seega loetakse äriseadustiku (ÄS) § 165 lg 3 kohaselt osaühingu õigustoimingud kehtivaks ka ühe

osaniku suhtes. Osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku kutsus kokku kostja juhatuse liige A. Mägi

ning koosolekust teavitati osanikke M. Mereranda ja A. Mäge. Koosoleku kokkukutsumise teated anti

kätte 24. novembril 2006 isiklikult osanike nimekirja kantud aadressidel. M. Mererannale teate

kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka hagejale. Koosolek oli otsustusvõimeline, sest seal osales

100% osadega määratud häältest. Otsused võeti vastu ühehäälselt.

Hagejal ei olnud õigust esindada kostjat. See õigus lõppes hageja kostja juhatuse liikmeks olemise

tähtaja möödumisega, tema volitusi ei uuendatud, teda ei ole valitud uuesti juhatuse liikmeks ning

tema ametiaeg ei ole pikenenud muul alusel. Kostja osanikud ei ole väljendanud oma vaikivat

nõusolekut hageja juhatuse liikmeks valimiseks või tema ametiaja uuendamiseks.

3. Kostja esitas 17. jaanuaril 2007 ka vastuhagi, milles palus tuvastada hageja kui kostja endise

juhatuse liikme esindusõiguse puudumise teha kostja nimel ja arvel tehinguid ja toiminguid.

Vastuhagi kohaselt on hageja ametiaeg juhatuse liikmena lõppenud. Hageja on pahauskselt jätkuvalt

esinenud kostja nimel kolmandate isikute ees esindusõigusliku isikuna ja teinud nendega kostja nimel

tehinguid.

4. Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta see rahuldamata.

Hageja arvates esitas kostja nimel vastuhagi esindusõiguseta isik, kuna kostja osanike koosolek ei ole

otsustanud kostja esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega. Hageja ametiaeg kostja

juhatuse liikmena on pikenenud 2. märtsini 2009 vaikival kokkuleppel juhatuse liikmete ja osanike

vahel. Vastuhagi põhjendustega nõustudes ei olekski kostjal alates 2. märtsist 2003 juhatuse liikmeid.

Kostja osanikud on väga pika aja kestel aktsepteerinud juhatuse liikmete ametiaja pikenemist ning

võtnud vastu nende poolt kohustuste täitmise.

5. Harju Maakohus rahuldas 21. mai 2007. a otsusega hagi ning tuvastas, et kostja osanike

18. detsembri 2006. a koosoleku otsused on tühised ja et hageja volitus kostja juhatuse liikmena

pikenes ametiaja möödumisel 2. märtsil 2006 järgmiseks ametiajaks. Vastuhagi jättis maakohus

rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsuse järgi on 18. detsembril 2006 koostatud kaks kostja osanike koosoleku protokolli.

Koosolekul osalesid A. Mägi ja M. Mererand. Hageja ja M. Mererand on abielus alates 9. märtsist

1996. Kostja osa nimiväärtusega 66 400 krooni tuleb lugeda kostja suhtes hagejale kuuluvaks. Kostja

ei ole tõendanud, et osa ei kuulu enam hagejale. Kostjal ei ole õiguslikku alust hinnata osa kuuluvust

abikaasade ühisvarasse. Osaühing peab järgima ÄS § 165, kui talle on osa ühisest kuuluvusest

teatatud ning ta on osa kuuluvust mitmele isikule ühiselt kontrollinud piisava põhjalikkusega. Kostja

aga ei kontrollinud piisava põhjalikkusega osa kuuluvust. Esitatud tõendite põhjal ei olnud

M. Mereranna kandmiseks osanike nimekirja alust. Osa ühisomanikuna sissekandmiseks ei ole

iseenesest piisav huvitatud isiku avaldus ja sellele lisatud abielutunnistus. Tingimata tuleb välja

selgitada teise ühisomaniku seisukoht. Kostjale on alates 2000. a-st teada, et osa omanik on hageja,

kes on püsivalt teostanud kostja suhtes osaga seotud õigusi. Ka on kostja osaga seotud toiminguid

teinud hageja suhtes. Seega oli kostjal alust eeldada, et hageja on kas osa ainuomanik või abikaasade

ühisvarasse kuuluvast osast tulenevate õiguste teostamiseks abikaasade kokkuleppel määratud

esindaja (ÄS § 165 lg 3). Kostja ei kontrollinud hageja seisukohta osa kuuluvuse kohta, kuigi

mõistlik isik oleks pidanud seda tegema.

Kui nõustuda kostja käsitlusega juhatuse liikmete volituste lõppemisest, tuleks järeldada, et A. Mägil

ei olnud volituste puudumise tõttu õigust teha 17. novembril 2006 osanike nimekirja kandeid ega

kokku kutsuda osanike koosolekuid. Kostjal ei olnud alust käsitada M. Mereranda 2006. a novembris

ja detsembris kostja osanikuna ning tema poolt osanikuna tehtud toimingutel ei ole õiguslikke

tagajärgi. Pooled ei vaidle, et hagejat ei kutsutud kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolekule.

Hageja ei osalenud koosolekul ega teadnud selle toimumisest. Seega on õige tema väide, et

koosoleku kokkukutsumine ei toimunud seaduspäraselt. Kostja põhikirja p 6.4 järgi on koosolek

pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle 7/10 häältest. Otsuseid võetakse vastu

vähemalt 7/10 poolthäältega. Kostja osanikeks on hageja ja A. Mägi, kellest vaidlustatud koosolekul

osales üksnes A. Mägi. A. Mägile kuuluva osaga oli esindatud vähem kui 7/10 häältest, seega ei

saanud osanikud koosolekul otsuseid vastu võtta. Juhatusele tuleneb ÄS §-st 172 kohustus saata

koosoleku toimumise teade kõigile osanikele. Osalemine osaühingu osanike koosolekul on osaniku

põhiõiguseks. Selle õiguse teadlik kitsendamine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine, mis toob kaasa koosolekul tehtud otsuste tühisuse ÄS § 1721 kohaselt.

Vastuhagi kostja juhatuse liikme volituse puudumise tuvastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Osaühingu juhatuse liige valitakse ÄS § 184 lg 2 kohaselt tähtajaliselt kuni kolmeks

aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kostja põhikirjast muud tähtaega ei tulene,

mistõttu juhatuse liikmete ametiaeg lõppes 2. märtsil 2003. Pooled ei vaidle, et kostja juhatuse

liikmed jätkasid pärast ametiaja lõppemist osaühingu majandustegevuse juhtimist. Äriühingu

sisesuhtes põhineb esindus tehingul. Tehingust (osanike otsusest) tekkival esindussuhtel on

käsunduslepingu iseloom. Käsunduslepingu mõlemad pooled, s.o kostja käsundiandjana ja tema

juhatuse liikmed käsundi saajana on jätkanud lepingu täitmist pärast selle tähtaja möödumist.

Juhtimisotsustused on tehtud, tulemuse on kostja kui käsundiandja vastu võtnud ning heaks kiitnud.

Seega on käsunduslepingu pooled kokku leppinud tegudega käsundussuhte jätkumises järgnevaks

ametiajaks ning selle jätkumise tegude talumisega omaks võtnud.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. märtsi 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on otsust põhjendanud seaduse kohaselt ning tema lõppjäreldus

tugineb esitatud tõenditele, ega pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus

tuvastas, et hagejat ei teavitatud koosoleku toimumisest. Nii M. Mereranna kostja osanike nimekirja

kandmine kui ka koosoleku kokkukutsumine toimusid hagejat informeerimata, millega rikuti ÄS

§ 172 lg-t 1 ja kostja põhikirja p 6.3. Tulenevalt ÄS §-st 172¹ on kõik kostja osanike 18. detsembri

2006. a koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Asjaolu, et kostja kandis hagejat teavitamata

17. detsembril 2006 osanike nimekirja M. Mereranna, ei anna alust lugeda osanike 18. detsembri

2006. a koosolekut toimunuks kõigi osanike osavõtul. M. Mereranna osa kindlakstegemiseks tuli

välja selgitada hageja seisukoht. Toimikus puuduvad tõendid, et hageja oleks oma osa võõrandanud

või loobunud oma osast M. Mereranna kasuks. Kui M. Mererand leidis, et kostja osa kuulub

abikaasade ühisvarasse, oli tal ÄS § 165 lg 1 järgi õigus nõuda enda kandmist kostja osanike

nimekirja, kuid ka sel juhul pidanuks teist ühisomanikku sellest teavitama. Apellatsioonkaebus on

lisaks vastuoluline. Selles on väidetud, et hagejat ei saa pidada ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt kostja osa

ühiste omanike esindajaks vaatamata sellele, et kõiki selle osaga seotud õigusi oli teostanud tema.

Teisalt on M. Mereranda peetud osa ühiste omanike esindajaks vaatamata sellele, et ka tema suhtes ei

olnud kostjal väidetavate ühisosanike sellekohast kokkulepet. See näitab, et M. Mererand kanti

osanike nimekirja vastuolus hea usu põhimõttega ja koosolekust ei teavitatud hagejat selleks, et

viimane osaühingu juhtimisest kõrvaldada.

Põhjendatud on kostja väide, et äriühingu juhatuse liikme volitused ei pikene tähtaja möödumisel

automaatselt. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, mil mõlemad käsunduslepingu pooled

tunnistasid vastastikku volituste pikenemist. Maakohus leidis õigesti, et kui kostja jättis vormistamata

juhatuse liikmete volituste pikendamise, tuleb hinnata poolte tahet. Tõendatud on, et esines vaikiv

kokkulepe juhatuse liikmete volituste pikendamiseks. Maakohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu

sellele, et kui hagejal puudusid kostja juhatuse liikme volitused, puudusid need ka teisel juhatuse

liikmel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kostja arvates rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna tema otsus on olulises

osas põhjendamata. Ringkonnakohus jättis hindamata tõendid selle kohta, et M. Mererand kanti

osanike nimekirja õiguspäraselt. Viide ÄS § 172 lg-le 1 ja kostja põhikirja p-le 6.3 on osanike

nimekirja kande tegemise puhul asjakohatu, kuna nimetatud sätted reguleerivad osanike koosoleku

kokkukutsumise teate saatmist. Ringkonnakohus ei põhjendanud, kust tuleneb, et osa ühisomaniku

osanike nimekirja kandmisest on vajalik teavitada teist ühisomanikku. Kostja arvates ei ole see

vajalik. Äriseadustik ei eelda osa ühise kuuluvuse kohta tehtud kande tegemise eeldusena teise

ühisomaniku nõusolekut või kooskõlastust. Kostja kontrollis abieluvaralepingu puudumist.

Olukorras, kus äriseadustik ei sätesta kohustust teatada osanike nimekirja kantud osa ühisomanikule

teise ühisomaniku (abikaasa) esitatud avaldusest nimekirja kandmiseks ning juhatusel puudub alus

kahelda osa ühises kuuluvuses, ei saa juhatuselt mõistlikult võttes ka nõuda sellist

teatamist/kooskõlastuse saamist. M. Mererand kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. Kohtud asusid

ebaõigele seisukohale, et kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku kokkukutsumise korda

rikuti. Kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata ÄS § 165 lg 3. Olukorras, kus ühisosanikud ei

olnud määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, on osanike koosoleku

toimumise teate kättetoimetamine ühele ühisomanikule kehtiv õigustoiming. Asjaolu, et hageja oli

varem teostanud osast tulenevaid õigusi, ei anna alust teda käsitada ÄS § 165 lg-s 3 nimetatud

ühisomanike esindajana.

Kohtud asusid ka ebaõigele seisukohale, et hageja kui endise juhatuse liikme volitused tuleb lugeda

pikenenuks. Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikenemine või juhatuse

valimine võiks toimuda vaikimisi osanike otsuseta.

10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

11. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ja 692 lg 1 p 2 kohaselt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles jäeti

muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes

ametiaja möödumisel 2. märtsil 2006 järgmiseks ametiajaks. Asi tuleb selles osas saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lisaks tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada

osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Kolleegium peab vajalikuks esmalt käsitleda vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja hinnata

poolte õiguslikku huvi hagi ja vastuhagi esitamiseks (I), seejärel käsitleb kolleegium hageja nõuet

kostja osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks (II) ning nõuet hageja ametiaja pikenemise

tuvastamiseks kostja juhatuse liikmena (III). Lõpuks teeb kolleegium menetluslikud otsused ja annab

menetluslikud juhised asja läbivaatamiseks ringkonnakohtus (IV).

I

14. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

kostja osakapital on 100 000 krooni, millest A. Mägi osa on nimiväärtusega 33 600 krooni, teise osa

(nimiväärtusega 66 400 krooni) omajana oli osanike nimekirja kantud hageja, alates 17. novembrist

2006 aga hageja ja M. Mererand ühiselt;

A. Mägi kandis M. Mereranna kostja osanike nimekirja tema avalduse alusel ja abielutunnistusele

tuginedes, kande muutmisest hagejat ei teavitatud;

hageja ja M. Mererand on abielus alates 9. märtsist 1996;

18. detsembril 2006 toimunud kostja osanike koosolekule edastati eelnevalt kutse M. Mererannale,

kuid mitte hagejale, kes ei saanud koosoleku toimumisest eelnevalt teada ka muul viisil;

18. detsembril 2006 on koostatud kaks kostja osanike koosoleku protokolli, mille järgi otsustasid

A. Mägi ja M. Mererand kostja osanikena ühehäälselt kutsuda hageja tagasi kostja juhatusest ja

valida juhatusse A. Mägi ning esitada nõuded hageja vastu, määrata kostja esindajaks õigusvaidluse

pidamisel A. Mägi ning vaidlustada hageja poolt kostja nimel ja arvel sõlmitud lepingud;

hageja ja A. Mägi nimetati kostja juhatuse liikmeteks osanike otsusega 2. märtsil 2000 kolmeks

aastaks, nende juhatuse liikmena jätkamiseks ei tehtud otsust ei pärast 2. märtsi 2003 ega 2. märtsi

2006.

15. Hageja väitel on kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul vastu võetud otsused tühised,

kuna hagejat kui kostja osanikku ei teavitatud nõuetekohaselt koosoleku toimumisest. Koosolekul ja

otsuste vastuvõtmisel hageja asemel osalenud hageja abikaasal M. Mererannal ei olnud hageja arvates

õigust koosolekul osanikuna osaleda, kuna ta ei olnud kantud osanikuna osanike nimekirja

õiguspäraselt. Isegi kui vaidlusalune kostja osa kuuluks hageja ja M. Mereranna kui abikaasade

ühisvarasse, ei võinud M. Mererand hageja arvates teostada osaniku õigusi üksinda.

16. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist.

Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt

samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku

organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda

huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda mh

osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Hageja oli kantud osanikuna kostja osanike nimekirja. Vaidlust ei ole, et ta on kostja osanik, küll aga

on vaieldav, kas osa kuulub talle üksinda või kuulub see tema ja M. Mereranna ühisvara hulka. Lisaks

on hageja olnud kostja juhatuse liige ja soovib ka tuvastada, et ta on seda jätkuvalt. On ilmne, et

vastuvõetud otsused riivavad tema huve. Sellest tulenevalt on hageja kolleegiumi arvates isik, kellel

on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib hageda nii kostja osanike vaidlusaluse koosoleku

otsuste tühisuse tuvastamist kui ka oma juhatuse liikmeks oleku tuvastamist.

17. Ka kostja huvisid puudutab küsimus, kas hageja on jätkuvalt tema juhatuse liige ja võib teda

esindada tehingute tegemisel. Seega on kostjal iseenesest ka õiguslik huvi nende asjaolude

tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 mõttes.

Kolleegium märgib siiski, et kostja vastuhagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hageja nõudega

hageja ametiaja pikenemise tuvastamiseks kostja juhatuse liikmena. Vastuhagi rahuldamine ei annaks

kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Pealegi on kostja vastuhaginõue

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ebamõistlik. Kuna kohus juba lahendab samade poolte

vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleb kostja vastuhagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi

vaatamata. Vastuhagi rahuldamatajätmise osas tuleb alama astme kohtute otsused TsMS § 425 lg 3

kohaselt tühistada.

II

18. Osaühingu osanike pädevusse kuulub ÄS § 168 lg 1 p-de 4 ja 10 järgi ka juhatuse liikmete

valimine ja tagasikutsumine ning juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine, tehingu

tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

osaühingu esindaja määramine. Osanikud võivad ÄS § 168 lg 2 järgi võtta vastu otsuseid ka juhatuse

ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes.

Seega võisid kostja osanikud põhimõtteliselt vaidlusaluseid otsuseid vastu võtta.

19. Osaühingu osanikud võivad ÄS § 170 lg 1 järgi võtta otsuseid vastu koosolekul või koosolekut

kokku kutsumata. Pooled ei vaidle, et 18. detsembril 2006 toimus kostja osanike koosolek, ega selle

üle, kes seal osalesid, küll aga selle üle, kas koosolek kutsuti kokku õiguspäraselt ja oli pädev vastu

võtma otsuseid. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja

nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta,

v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on

sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti,

ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on

osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõtet kinnitab TsÜS § 38 lg 2. Seega on

oluline, kas kostja 18. detsembri 2006. a osanike koosoleku kokkukutsumisel järgiti selleks

ettenähtud korda.

20. Osanike koosoleku kutsub ÄS § 171 lg 1 järgi kokku juhatus, kes ÄS § 1711 lg 1 kohaselt määrab

üldjuhul ka koosoleku päevakorra. Juhatus peab osanike koosoleku kokkukutsumiseks ÄS § 172 lg 1

esimese ja teise lause järgi saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja

kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja

kantust, tuleb sama lõike kolmanda lause kohaselt teade saata lisaks sellel aadressil. Sama lõike

neljanda lause kohaselt peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks

adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teates tuleb ÄS § 172 lg 2 kohaselt

näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt

tähtsust omavad asjaolud (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

22-08, p 11). Nimetatud sätted näevad kolleegiumi arvates ette minimaalsed nõuded osanike kaitseks,

millest võib osaühingu põhikirjas ÄS § 139 lg 2 järgi ette näha ka rangemaid nõudeid. Nii tuligi

kostja osanike koosolek kostja põhikirja p 6.3 kohaselt kutsuda kokku tähitud kirjaga ja teavitada

osanikke selle toimumisest vähemalt kolm nädalat ette.

Kohtud ei ole tuvastanud, et hagejale oleks eelnevalt teatatud kostja osanike koosoleku toimumisest

või et ta olnuks koosolekust muul viisil teadlik. Kas ja millisele aadressile edastati kutsed osanike

koosolekul osalemiseks, ei ole tuvastatud.

21. Isegi kui kutseid kostja osanike koosoleku kokkukutsumiseks ei edastatud, ei mõjutaks see

iseenesest veel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust. Nimelt võib osanike koosolek ÄS § 1721

esimese lause järgi otsuseid vastu võtta ka siis, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on küll

oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, kuid koosolekul osalevad või on esindatud kõik

osanikud. Lisaks võivad osanikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, sama

paragrahvi teise lause kohaselt sellel koosolekul tehtud otsused heaks kiita. Peale selle võivad

osanikud ÄS § 173 lg-te 1-4 kohaselt võtta vastu otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata kirjalikult

ning kõigi osanike poolthäältega võib otsuseid vastu võtta ka lihtsalt otsuse allkirjastamisega (ÄS

§ 173 lg-d 6 ja 7).

Kõnealusest osanike koosolekust olid teadlikud nii A. Mägi kui M. Mererand, kes seal osalesid.

Vaidlust ei ole, et A. Mägi oli kostja osanik. Kui M. Mereranda lugeda abikaasadest osanike ühiseks

esindajaks, ei oleks ÄS § 1721 esimese lause kohaselt alust lugeda osanike 18. detsembri 2006. a

otsuseid tühiseks ainuüksi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Tulenevalt eelnevast on

asja lahendamisel oluline küsimus, kas M. Mereranda saab lugeda abikaasadest osanike ühiseks

esindajaks. Kohtud ei ole tuvastanud, kas kostja osa nimiväärtusega 66 400 krooni kuulub hageja

lahusvarasse või tema ja M. Mereranna ühisvarasse. Seega ei ole ka tuvastatud, kas M. Mereranda

tuli lugeda kostja suhtes osanike ühiseks esindajaks. Asjas ei ole väidetud, et vaidlusalune osa

kuuluks M. Mereranna lahusvara hulka.

22. Osaühingu osa annab ÄS § 148 lg 5 järgi osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning

kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas

ettenähtud õigused. Samas ei ole seaduses otseselt sätestatud, keda tuleb lugeda osaühingu suhtes

tema osanikuks.

Osaühingu juhatus peab ÄS § 182 lg 1 järgi osanike nimekirja, milles tuleb näidata mh osanike nimed

ja aadressid, samuti nende osade nimiväärtused. Selle nimekirja kannete tähendus ei ole siiski selge.

Muu hulgas puudub seaduses osaühingu kohta ÄS § 228 lg-ga 2 sarnane säte aktsiaseltsi kohta, mille

kohaselt loetakse aktsiast tulenevad õigused kuuluvaks isikule, kes on aktsionärina kantud

aktsiaraamatusse. Siiski omistab seadus osanike nimekirja kannetele tähenduse osanike koosoleku

kokkukutsumisel. Nimelt peab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumiseks ÄS § 172 lg 1 teise

lause järgi saatma teate osanikele just osanike nimekirja kantud aadressil. Sellest võib järeldada, et

osanike koosoleku kokkukutsumisel tuleb eelduslikult lähtuda osanike nimekirjas fikseeritud osanike

ringist. Riigikohus on leidnud, et osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirjas oleks

aadress, millele saadetud kutse ta kätte saab (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-6-03, p 13). Äriseadustiku § 172 lg 1 kolmandast lausest tuleneb aga, et see nõue ei ole siiski

absoluutne, sest kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja

kantust, tuleb sama teade saata lisaks teadaoleval muul aadressil. Nii ei saa osaühingu juhatus

koosoleku kokkukutsumisel tugineda osanike nimekirja tehtud aadressi kandele, kui ta teab, et

tegelikult osanik sealt teateid kätte ei saa, vaid saab neid kätte muult aadressilt, mh kui osanik on

teisest aadressist teatanud osaühingule. Osanike nimekirja kandele tuginemise kohta osanike

koosoleku kokkukutsumisel, kui osaniku andmed on osanike nimekirjas muudetud ebaõigesti, vt ka

p 26.

23. Kuna osanike nimekirjas kannete tegemine seondub esmajoones osa võõrandamisega, peab

kolleegium vajalikuks osa võõrandamisega seonduvat lühidalt käsitleda.

Äriseadustiku §-dest 149 ja 150 järeldub, et osa võõrandamisel toimub osast tulenevate õiguste

üleminek (osa käsutatakse) omandaja ja võõrandaja kokkuleppel. Osaühingule osa võõrandamisest

teatamine või teiste osanike nõusolek võõrandamiseks ei ole osa võõrandamise (käsutustehingu)

kehtivuseks vajalik, v.a ÄS § 149 lg-s 3 nimetatud juhul. Osaühingu suhtes loetakse osa

võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks ÄS § 150 lg 1 järgi siiski alles pärast osaühingule

võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Osaühingu juhatus muudab ÄS § 150 lg 3

esimese lause kohaselt osa võõrandamisteate saamisel võõrandamisest tulenevalt viivitamata osanike

nimekirja kanded. Erinevalt ÄS § 229 lg 4 teisest lausest aktsiaseltsi aktsia ülemineku kohta ei seo

seadus aga osaühingu osa üleminekut ka osaühingu enese suhtes kandega osanike nimekirjas (nagu

see oli ette nähtud enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ÄS § 150 lg 2 teise lause kohaselt), selleks piisab

vaid võõrandamisest teatamisest ja osa ülemineku tõendamisest.

Kolleegiumi arvates peab võõrandamisest teatama osaühingule ÄS § 150 lg 1 mõttes esmajoones osa

senine omaja või peab olema vaieldamatult tõendatud tema tahteavaldus osa tingimusteta

võõrandamiseks (tingimusteta käsutustehingu esitamisega). Osa omandaja võib nõuda võõrandajalt

võõrandamisteate esitamist osaühingule ja TsÜS § 68 lg 5 alusel ka vastava tahteavalduse asendamist,

kui võõrandamise aluseks olevast õigussuhtest ei tulene teisiti. Osaühingu juhatuse võimalused

"vahetada" osaühingu osanikke nende tahteta ja teadmata peavad olema välistatud ning tema

otsustusõigus piiratud. Saades teate osa võõrandamise kohta või kui talle esitatakse teadet asendav

kohtulahend, peab osaühing ÄS § 150 lg 3 järgi muutma viivitamata ka osaniku kande osanike

nimekirjas.

24. Lähtudes ÄS § 150 lg 3 teisest lausest, kohaldatakse osa võõrandamisel osanike nimekirja kande

tegemise kohta sätestatut ka muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise korral. Sellest

tuleneb kolleegiumi arvates, et primaarselt peab andmete muutmiseks avaldama tahet (avalduse või

nõusoleku vormis) isik, keda osaühing on seni osanikuna tunnustanud, st üldjuhul osanike nimekirja

osanikuna kantud isik. Erandiks on nt üldõigusjärglus, kui osa üleminekut pärija(te)le saab tõendada

esmajoones pärimistunnistuse või kohtulahendiga.

25. Eelnevast (käesoleva otsuse p-d 22-24) järeldab kolleegium, et seni osanikuna tunnustatud isiku

avalduseta või nõusolekuta saab muudatusi osanike nimekirjas teha üksnes tema tahet asendava

kohtulahendi alusel, erandina ka muude avalike dokumentide (nt pärimistunnistus) alusel. Osaniku

kande muutmisest osanike nimekirjas tuleb eristada osaniku muutumisest teatamist ja selle

tõendamist, millest sõltub osanikuna tunnustamine osaühingu suhtes. Seega kui osaühingule on

teatatud osa omaja vahetumisest (muutumisest) ja seda ka nõuetekohaselt tõendatud, peab osaühing

sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas. Nii tuleb teatada osanike

koosolekust osa omandajale (kellest on osaühingule nõuetekohaselt teatatud ja seda ka tõendatud)

isegi siis, kui teda ei ole veel kantud osanike nimekirja. Seega on osaühingu osanike nimekirja

kannetel osaühingu enda jaoks märksa väiksem õiguslik tähendus kui aktsiaseltsi aktsiaraamatu

kannetel, kolmandate isikute suhtes puudub see tähendus aga pea üldse.

26. Kui osanike nimekirjas tehakse kanne sinna kantud osaniku kohta viimase avalduseta või

nõusolekuta (mh kohtulahendita), teeb osaühingu juhatus seda n-ö omal riisikol. Juriidilise isiku

osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32

kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning

see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kannete muutmisel osanike nimekirjas. Heas

usus toimimise kohustust õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka TsÜS § 138 lg 1.

Osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks, kui kutse osanike

koosolekule saadetakse osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid osaühing

oli eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku avalduseta või

nõusolekuta. Kandes osanike nimekirja reeglitele mittevastavalt osanikuna isiku, kes seda tegelikult

ei ole, ei teki osaühingu kaitseks ka õigusnäivust koosoleku kokkukutsumisel (ÄS § 172 lg 1). Seega

ei või osaühingu juhatus tugineda koosoleku kokkukutsumisel sellele, et ta võis edastada kutse

osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil. Sel juhul ei ole tähendust ka

sellel, kui isiku tegelikuks osanikuks olek selgub alles nt hilisemas kohtuvaidluses. See tähendab

ühtlasi, et tegeliku osaniku suhtes on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on

sellisel koosolekul vastu võetud otsused tühised nii ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 kui ka TsÜS § 38 lg 2

järgi.

27. Vaidlust ei ole, et kanne kostja osanike nimekirjas muudeti sinna kantud hageja tahteta ja

teadmata, hagejat ei teavitatud osanike koosoleku kokkukutsumisest, ta ei osalenud koosolekul ega

ole seal vastu võetud otsuseid ka hiljem heaks kiitnud. Seega on need otsused tühised, kui osanike

nimekirja kantud M. Mererannal ei olnud õigust hagejat koosolekul esindada.

Järgnevalt käsitleb kolleegium asja lahendamist eeldusel, et vaidlusalune osa kuulus M. Mereranna ja

hageja ühisvarasse. Asjas ei ole väidetud, et vaidlusalune osa kuuluks M. Mereranna lahusvara hulka.

28. Osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub

perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma

tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Sarnaselt on

Riigikohus käsitlenud ka ühisvarasse kuuluva aktsia õiguslikku reþiimi (vt Riigikohtu 27. oktoobri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 24), aga ka kinnisasja õiguslikku reþiimi, kui omanikuna

oli kinnistusraamatusse kantud üksnes üks abikaasa (vt Riigikohtu 11. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-164-05, p 10). Abikaasadel on PKS § 17 lg 1 järgi võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja

käsutada. Nad teevad seda PKS § 17 lg 2 kohaselt kokkuleppel, selle puudumisel lahendab vaidluse

ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165

lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku

organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse

seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste

omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks.

Osanik võib ÄS § 170 lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindajale

antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes

üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab

osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle

kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS § 165 lg 3

kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa. Kui mõlema abikaasa ühist

tahteavaldust ei tehta, ei ole osast tulenevaid hääli antud ning kui need hääled mõjutavad otsuse

vastuvõtmist, ei ole ka otsust sel juhul vastu võetud. Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl

on tühistatud, loetakse TsÜS § 33 lg 2 järgi, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Osanike

koosolekul esindamata osanikust abikaasa võib koosolekul osalenud abikaasa hääletamise ka

tagantjärele heaks kiita või esitada oma tahteavalduse. Sel juhul loetakse osast tulenev(ad) hääl(ed)

antuks. Kui abikaasad ei jõua hääletamises kokkuleppele ja hääletavad samast osast tulenevalt

erinevalt, ei ole osast tulenevaid hääli samuti antud. Seega on abikaasad osanikena võrdõiguslikud ja

omavad ka võrdset õigust osaleda osanike koosolekul ja seal hääletada. Lähtudes ÄS § 154 lg-st 1,

tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

29. Siiski sätestab äriseadustik osa ühisel kuulumisel mitmele isikule (olgu ühisvarasse kuuluvana või

mõtteliste osadena) mõningaid erisusi. Need ei puuduta osade kuuluvust abikaasade ühisvarasse, küll

aga kaitsevad osaühingut n-ö teadmata ühiste omajate väljailmumise eest ja seega õiguskindlust. Nii

ei kehti ÄS § 165 lg 1 esimene lause sama lõike teise lause kohaselt osaühingu suhtes, kui osa ühisest

kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Sellest järeldub, et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa

kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni

ainuosanikuna tunnustatud isiku. Samast järeldub aga ka vastupidine, st kui osaühingule on osa

ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt (vt

p 28). Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni (eelkõige

asutamislepingu või osanike nimekirja alusel) pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks

tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga) (vt ka p 25). Piisav ei ole

nt ainuüksi abielutunnistuse esitamine teise abikaasa poolt. Kuigi seadus ei seo osaniku õiguste

teostamist kandega osanike nimekirjas, võimaldab ÄS § 165 lg 1 kolmas lause osa ühisel omajal

siiski nõuda enda kandmist osanike nimekirja, st osa ühise kuuluvuse avalikustamist osanike

nimekirjas. Nagu juba märgitud (vt p-d 24 ja 25), tuleneb osaühingu juhatusele aga tegelikult juba ÄS

§ 150 lg 3 teisest lausest kohustus muuta osanike nimekirja kantud andmeid, kui osa ühisest

kuuluvusest on osaühingule teatatud ja seda ka tõendatud. Kande muutmisel seni osanikuna

tunnustatud isiku tahteta peab osaühing aga arvestama, et ta ei saa sellele kandele osanike suhtes

tugineda, mh kutse saatmisel osanike koosolekule, st lugeda kutse edastatuks nõuetekohaselt

(vt p 26).

Kuna vaidlust ei ole, et M. Mererand kanti osanike nimekirja hageja avalduseta ja nõusolekuta ning

kostja ei teatanud hagejale vaidlusaluse osanike koosoleku toimumisest, tuleb hagejale koosolekust

teatamata jätmine lugeda osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks nii ÄS § 1721,

ÄS § 1771 lg 1 kui ka TsÜS § 38 lg 2 järgi. Seega ei ole asja lahendamise seisukohalt erinevust, kas

vaidlusalune osa kuulub hageja lahusvarasse või hageja ja M. Mereranna ühisvarasse. Kohtud on

seega haginõude kostja osanike vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks õigesti rahuldanud.

30. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust ÄS § 165 lg 3, mille kohaselt loetakse osaühingu

poolt ühiste osanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või

mitme osaniku suhtes, kui osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks

ühist esindajat. See tähendab, et kui ühise osanikuna on osanike nimekirja kantud (või osaühingule

avaldatud) mitu isikut, võib osaühing edastada kutse osanike koosolekule ka üksnes ühele neist,

samuti maksta üksnes ühele neist välja dividendi. See säte on aga "ühesuunaline" ega tee erisust

ÄS § 165 lg-st 1 osa ühiste omajate poolt osanikuõiguste ühise teostamise kohta. Seega võivad

abikaasad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui

osanike koosoleku toimumisest teatati üksnes ühele neist. See ei välista aga abikaasade üksteise

volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja nimetamist. Kolleegium märgib lisaks, et

ÄS § 165 lg-le 3 võinuks kostja osanike koosoleku kokkukutsumisel tugineda üksnes siis, kui ta oleks

tunnustanud M. Mereranda õiguspäraselt vaidlusaluse osa ühise omajana.

31. Isegi kui vaidlusaluse osanike koosoleku kokkukutsumine lugeda õiguspäraseks, ei kehtiks

ometigi sellel vastuvõetud otsused vähemalt juhatuse liikme ametiaja lõpetamise ja nimetamise

kohta. Äriseadustiku § 170 lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on

esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse

nõuet. Osanike otsus on ÄS § 174 lg 1 kohaselt vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole

osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 6.4 järgi on kostja osanike koosolek pädev vastu võtma

otsuseid, kui sellel on esindatud üle 7/10 häältest ning otsused võetakse vastu vähemalt

7/10 poolthäältega. Seega kui vaidlusalune kostja osa kuulus hageja ja M. Mereranna ühisvara hulka

ja sellest oli kostjale teatatud (aga sellele kostja just tugineb), ei saa vaidlusaluste otsuste

vastuvõtmisel antud M. Mereranna hääli lugeda piisavaks, kuna hageja tahteavaldust hääletamiseks

antud ei olnud ja hageja ei ole ka hääletamist heaks kiitnud (vt p 28). Seaduses puudub alus omistada

M. Mereranna teadmist ja käitumist hagejale, mh ei tulene see TsÜS §-st 132 või 133.

Asja lahendust ei muuda ka ÄS § 177 lg 1, mille kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse mh

temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või

küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja

tegevus juhatuse liikmena, ning esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. See ei

tähenda, nagu ei võiks osanik hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja

tagasikutsumisel. Samuti ei tähenda see säte, et selles nimetatud küsimuste otsustamiseks osanike

koosoleku kokkukutsumisel ei tuleks järgida seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda, mh teatada

osanikule (kes küll hääletada ei saa) koosolekust ja päevakorrast (ÄS § 172 lg 2).

III

32. Juhatus on ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on ÄS § 184 lg 1 kohaselt osanike pädevuses ning

isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik ka tema nõusolek. Juhatuse liige valitakse ÄS § 184 lg 2

esimese lause kohaselt tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud

tähtaega. Sama lõike kolmanda lause kohaselt ei või juhatuse liikme ametiaja pikendamist otsustada

varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või

põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise

otsus tuleb sama lõike neljanda lause kohaselt esitada viivitamata äriregistri pidajale.

33. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on

vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule

VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb

(vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Ringkonnakohus

leidis õigesti, et seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse

liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga isiku

ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu

osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme

ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena.

Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või

tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks.

34. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise

otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177).

Kolleegium nõustub siiski põhimõtteliselt kohtute käsitlusega, et juhatuse liikme ametiaja võib

lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või

ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Erinevalt alama

astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele

jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse

heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt.

Loomulikult peab selline otsus vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja

pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka

välistatud.

Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise

otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab

formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud

kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast

ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne

võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena

jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud

majandusaasta aruande kinnitamine. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus nimelt ÄS § 179

lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab raamatupidamise

aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning

kasumi jaotamise ettepaneku ÄS § 179 lg 2 kohaselt osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise

otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks

majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja

osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.

35. Kuigi kohtud on põhimõtteliselt tuvastanud, et poolte tahe oli, et hageja jätkaks kostja juhatuse

liikmena, ja on viidanud ka kostja majandusaasta aruande koostamisele ja esitamisele, ei ole

tuvastatud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada hageja ametiaja pikendamist,

mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Kolleegiumi arvates ei järginud

ringkonnakohus selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise

lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud põhjendamise kohustust. Kohtulahendite põhjendused ei ole

piisavad, tuvastamaks hageja ametiaja pikenemise juhatuse liikmena. Riigikohus ei saa aga ise

asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja

juhatuse liikmena pikenes ametiaja möödumisel 2. märtsil 2006 järgmiseks ametiajaks. Selles osas

tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgelt

tuvastada, kas kostja osanikud on hageja juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks

kiitnud.

Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu ka väljendi "juhatuse liikme volitus" ebaõige kasutamise

kohta kohtulahendites. "Volitus" on TsÜS § 117 lg 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab

üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust. Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb

aga seadusest (TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1), pealegi on juhatuse liikmel mitmeid

ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu sugugi esindusõigusega.

36. Kolleegium märgib, et kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, on kanne tema kohta

äriregistris ebaõige ja tuleb ÄS §-s 61 sätestatud korras kustutada (vt ka Riigikohtu viidatud määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p-d 11, 12, 18). See kehtib sõltumata sellest, kas samal ajal kantakse

äriregistrisse juhatuse liikmena muu isik, ja sõltumata nt põhikirjas ettenähtud arvulisest nõudest

juhatuse koosseisule. Kui osanikud nt omavahelise konflikti ja/või kvooruminõuete tõttu ei suuda

juhatuse liikmete ametiaja pikendamist otsustada, võib taotleda ajutise juhatuse liikme määramist

kohtult ÄS § 184 lg 6 alusel (vt ka nt Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

130-06, p 15).

IV

37. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse

osas. Menetluskulude jaotus sõltub asja lahendusest uuel läbivaatamisel.

38. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

39. Toimikust nähtuvalt on maakohus hagi tagamise korras keelanud kostjal osa tehingute ja

toimingute tegemise (toimiku I kd, lk 74, 75). Asja lahendamisel tuleb lahendada ka asjas tehtud hagi

tagamise küsimus (TsMS § 386 lg 4, § 442 lg 5 ja § 445 lg 2).

40. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka sellele, et maakohtu toimikus sisaldub hageja poolt

kostja nimel allkirjastatud vastus hagile, mille kohaselt võtab kostja hagi õigeks (toimiku I kd,

lk 142). Kuigi hilisemas menetluses ei ole hageja sellele tuginenud, pidanuks maakohus võtma selle

kohta selge seisukoha ning kui ta pidas seda vastust alusetuks, siis tagastama.

41. Lisaks märgib kolleegium TsMS § 131 lg 1 tõlgendamiseks, et kui samadest asjaoludest lähtuvalt

palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna

arvestamiseks need otsused üheks otsuseks.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Villu Kõve