3-3-1-41-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-41-08

Määruse kuupäev

8. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Mare Saiki (Saik) kaebus Vihula Vallavalitsuse tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-07-2644

Menetluse alus Riigikohtus

Vihula Vallavalitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vihula Vallavalitsuse määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2644 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 22. jaanuari 2008. a määrus.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mare Saik esitas 23. juunil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse kaasomandisse kuuluva elamu

juurde maa erastamiseks 2 ha ulatuses. Samasugused avaldused esitasid ka O. Taela ja A. Taela.

Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 tagastati Koidula Orulile Vihula

vallas õigusvastaselt võõrandatud maa. Nimetatud korraldus tunnistati Lääne-Viru Maakohtu

halduskohtuniku 6. detsembri 1999. otsusega seadusevastaseks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. juuni 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-31-00. Vihula Vallavalitsus

tühistas 2000. aastal korralduse maa tagastamise kohta K. Orulile. Eelnevalt oli K. Orul võõrandanud

temale tagastatud maa ning seda maad ei olnud võimalik ostueesõigusega erastada. Vihula

Vallavalitsuselt 2006. a maikuus saadud informatsiooni kohaselt oli kaebajal ja A. ning O. Taelal

võimalik lõplikult erastada maad 8141 m2 ulatuses, seega 11,859 m2 vähem kui Maareformi seaduses

ettenähtud 2 ha ulatuses.

2. M. Saik esitas 28. detsembril 2007 halduskohtule kaebuse Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri

1997. a korraldusega nr 672 tekitatud kahju hüvitamiseks ning taotluse menetlusabi saamiseks.

Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2008. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning kohustati esitama

kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Määruse kohaselt on M. Saik

esitanud 31. mail 2006 Vihula Vallavalitsusele Riigivastutuse seaduse (RVastS) sätetele tugineva

kahju hüvitamise nõude, mis on Vihula Vallavalitsuse 28. juuni 2006. a kirjaga nr 21.3-5/1066 tagasi

lükatud. M. Saik ei ole Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse

pöördunud.

M. Saiki kaebuse täienduse kohaselt puudus 28. juuni 2006. a vallavanema poolt allkirjastatud

dokumendil vaidlustamisviide, sellega ei reguleeritud mitte midagi ning dokument oli ebaselge. Neil

põhjustel ei ole võimalik seda kirja käsitada omavalitsusorgani haldusaktina, vaid tegemist oli

kaebajale menetluse käigus saadetud kirjaga. Seega ei olnud haldusmenetlus lõppenud ning puudus

haldusorgani lõplik seisukoht. Kaebaja ning A. ja O. Taela vahel oli sõlmitud kaasomanike

kokkulepe, mille kohaselt oli A. ja O. Taelal õigus esindada kõiki kinnistu kaasomanikke

kohtumenetluses. Kaebaja oli veendunud, et nimetatud kokkulepe on piisav kaitsmaks oma õigusi

kohtumenetluses. Siiski asusid nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus teisele seisukohale.

Kuna A. ja O. Taela kasseerisid ringkonnakohtu otsuse, ei pidanud kaebaja otstarbekaks tegutseda

enne, kui Riigikohus võtab vaidluses omapoolse seisukoha. Riigikohtu 25. oktoobri 2007. a

määrusega nr 3-7-1-3-369-07 ei andnud Riigikohus A. ja O. Taela kassatsioonkaebusele

menetlusluba. Riigikohtu seisukohast selgus, et õige oli ringkonnakohtu seisukoht, et

kohtumenetluses ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna ta ei olnud

vastavasisulist kaebust esitanud. Võttes arvesse Riigikohtu seisukoha, esitas kaebaja 14. novembril

2007 veel kord vastustajale taotluse kahju hüvitamiseks. 10. jaanuaril 2008 edastati kaebajale

vastustaja vastus, millega jäeti taotlus rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtu 22. jaanuari 2008. a määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetati

kaebuse menetlemine. Samuti jäeti M. Saiki menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata, kuna esitatud kaebus on perspektiivitu. Määruse kohaselt ei ole M. Saik või tema

esindaja vandeadvokaat K. Namm RvastS § 18 lg-s 2 kehtestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse

pöördunud. Kaebajal oli õigus pöörduda halduskohtusse hiljemalt 1. augustil 2006, aga kaebus esitati

alles 28. detsembril 2007.

4. M. Saik esitas määruskaebuse, milles palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg.

5. Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati

halduskohtu määrus ja saadeti kaebus menetluse jätkamiseks ja õigusabi andmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule. Määruse kohaselt otsustati M. Saiki, O. Taela ja A. Taela taotlus maa ostueesõigusega

erastamiseks lõplikult Vihula Vallavalitsuse 17. juuni 2005. a korraldusega nr 281, millega kinnitati

erastatava maaüksuse ligikaudseks suuruseks 8138 m3. Seega sai väidetav kahju käesolevas asjas olla

M. Saikile tekitatud Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 ja 17. juuni

2005. a korraldusega nr 281, millega erastati soovitust vähem maad. Enne nimetatud tagajärje

ilmnemist ei olnud selge kahju suurus ning määruskaebuse esitaja võimaliku kahju hüvitamist või

kõrvaldamist nõuda ei saanud. Kuna M. Saik sai nõudeõiguse tekkimisest teada siis, kui jõustus

Vihula Vallavalitsuse 17. juuni 2005. a korraldus nr 281, millega otsustati maa ostueesõigusega

erastamine lõplikult, siis kohaldub RVastS § 31 lg 3.

Kaebus halduskohtule on esitatud 28. detsembril 2007, s.o HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja

jooksul ning tegemist on tähtaegse kaebusega. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või

toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse

esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne

aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Õigusvastane haldusakt on

antud 29. detsembril 1997, kaebus halduskohtule on esitatud 28. detsembril 2007, seega ei ole see

esitatud hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Kaebuse esitaja sai teada konkreetsest

kahjust 17. juunil 2005, kaebus halduskohtule saabus 28. detsembril 2007, s.o samuti kolmeaastase

tähtaja piires.

Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne

28. detsembrit 2007, s.o enne kohtusse pöördumist, kahju hüvitamist haldusorganilt. RVastS § 18 lg 2

ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaja

piires. Pealegi ei ole kaebaja taotlenud 28. juuni 2006. a kirja tühistamist, vaid on nõudnud kahju

hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Vihula Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu määrus

tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus

jätnud tähelepanuta vastustaja väite, et M. Saik on asjas läbinud kohtueelse menetluse. RVastS § 18

lg 2 sätestab üheselt, et kui isik esitab haldusorganile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on alates

vastuse saamisest ette nähtud 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks. M. Saik ei

pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul arvates 28. juunist 2006. Halduskohus leidis õigesti, et kahju

hüvitamise kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 1. august 2006. Ringkonnakohtu määruses

sisalduvad järeldused kahju tekkimise ja kahjust teadasaamise aja kohta on vastuolulised.

7. M. Saiki kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses

mööndakse, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul alates 28. juunist 2006, mil ta sai

vastustaja koostatud dokumendi. Ei olnud üheselt selge, kuidas see dokument kaebaja õigusi mõjutas.

Lähtuvalt dokumendi sõnastusest oli tegemist kaebajale soovituslike edaspidiste käitumisjuhiste

andmisega. Tegemist ei olnud taotluse rahuldamata jätmisega, kuna sellisel juhul oleks tulnud

väljastada haldusakt, ent haldusakti nõuetele nimetatud dokument ei vastanud. Kuna selle

dokumendiga ei reguleeritud kaebaja õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli kaebajale

menetluse käigus saadetud kirjaga ning et menetlus jätkus. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt asjas

nr 3-3-1-18-07 võetud seisukohast tulenevalt ei saa Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebust, kuna ringkonnakohus luges oma määrusega kaebuse esitatuks tähtaegselt. Kaebaja

ilmajätmine hüvitise saamise võimalusest on ebaõiglane, kuna teistele kaasomanikele on hüvitis välja

mõistetud. Kirjas puudus vaidlustamisviide.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. RvastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile

või kaebuse halduskohtule. RvastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või

viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust

asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamist haldusorganilt ja et

RvastS § 18 lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4

sätestatud piires.

HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib

esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud

avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu

sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja.

Eriregulatsioonina tuleneb RvastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole

saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30

päeva jooksul. Ringkonnakohtu seisukoha järgimisel muutuks RvastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks.

Seetõttu peab isik, kui ta läbib RvastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse

haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30

päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest.

9. M. Saik leiab, et 28. juuni 2006. a dokument, mis oli vallavanema poolt allkirjastatud, ei olnud

haldusakt ja sellega ei jäetud tema taotlust rahuldamata. Kuna selle dokumendiga ei reguleeritud tema

õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli menetluse käigus saadetud kirjaga ning et

menetlus jätkus.

RvastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul

selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RvastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30

päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt

lahendamata.

Seega isegi juhul, kui M. Saiki kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud 28. juuni 2006. a kirjaga

nõuetekohaselt, oleks ta pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vallavalitsusele

taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest.

10. M. Saik esitas kaebuse halduskohtule alles 28. detsembril 2007. Seega on kahju hüvitamise

kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas mööda lastud. Tähtsust ei oma sealjuures see, kas

28. juuni 2006. a dokumendil oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti

vorminõudeid. Ka juhul, kui M. Saik leidis, et talle ei vastatud korrektselt ning et menetlus jätkus, oli

tal kohustus pöörduda kohtusse RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Asjakohatu on M. Saiki viide Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-

3-1-18-07, kus kolleegium selgitas, kuidas on võimalik vaidlustada seda, kui esimese astme kohus

loeb kaebuse tähtaegseks. Käesolevas asjas ei ole tegemist sellise juhtumiga. Menetletavas asjas

luges esimese astme kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis kaebetähtaja

ennistamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse ja luges kaebuse tähtaegselt esitatuks.

Sellise määruse vaidlustamine on lubatud.

11. Vihula Vallavalitsuse määruskaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu määrus kuulub

tühistamisele. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu määrus. Kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann