3-3-1-37-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-37-08 Otsuse kuupäev 1. oktoober 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla 24. augusti 2007. a otsuse nr K/724-2 "Pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest keeldumise" tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-07- 2245 Menetluse alus Riigikohtus Tartu Vangla kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Vangla kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-07-2245, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R. Kalda esitas Tartu Vanglale 11. juunil 2007 taotluse nr T.V.5-1, milles palus lubada pikaajalist kokkusaamist (3 päeva) juulikuus 2007 elukaaslase M. S.-ga (kokkusaaja). R. Kalda märkis, et elukaaslus on tõendatud Murru Vanglas. 2. Tartu Vangla keeldus 25. juuni 2007. a kirjaga nr K/724 pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest, kuna justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud "Vangla sisekorraeeskirja" (VSE) § 35 p 1 alusel kahtles vangla direktor kokkusaaja maines. Kokkusaaja on esitanud Tartu Vanglale kokkusaamise taotlustes valeandmeid, mida tõendas kriminaalasja nr 05920000029 menetlus. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-le 1 lubatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise aja algust. Murru Vanglale esitatud dokumendid ei tõenda R. Kalda ühist majapidamist ega kooselu kokkusaajaga kaks aastat enne kinnipidamise algust. R. Kalda esitas Justiitsministeeriumile vaide Tartu Vangla 25. juuni 2007. a otsuse nr K/724 peale. Justiitsministeeriumi 3. augusti 2007. a vaideotsusega nr 4-1-08/1739 rahuldati vaie ning tehti vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vaideotsuse kohaselt ei olnud selge, millistest põhjendatud kaalutlustest lähtuvalt oli kokkusaaja maine kaheldav. 3. Tartu Vangla keeldus 24. augusti 2007. a kirjaga nr K/724-2 R. Kaldale pikaajaliseks

kokkusaamiseks loa andmisest VangS § 25 lg 1 ja VSE § 451 lg 1 alusel, kuna Tartu Vanglale ja Murru Vanglale ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks R. Kalda ja kokkusaaja ühist majapidamist ning faktilist kooselu enne karistuse kandmise algust, samuti kaheldakse kokkusaaja maines. R. Kalda esitas vaide, mille Justiitsministeerium jättis 9. oktoobri 2007. a vaideotsusega nr 4-1- 08/1739 rahuldamata. 4. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24. augusti 2007. a otsuse nr K/724-2 "Pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest keeldumise" tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Faktiline abielu kokkusaajaga on tõendatud Murru Vanglas, kus on lubatud ka pikaajalisi kokkusaamisi. Tartu Vangla rikub põhiseadusest tulenevat õigust perekondlikele sidemetele. Euroopa Vanglareeglistiku kohaselt tuleb kinnipeetaval maksimaalselt suhelda oma perekonnaga, et säilitada perekonnaga suhteid. 5. Tartu Halduskohus jättis 25. jaanuari 2008. a otsusega asjas nr 3-07-2245 kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt võimaldatakse VangS § 25 lg-st 1 tulenevalt kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõrasvõi kasuvanaema, võõrasvõi kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. VSE § 451 lg 1 alusel võib vangla direktor või tema poolt määratud isik pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest keelduda, kui ta kahtleb kokkusaaja maines. Vangla administratsioon on pädev hinnangut andma isiku mainele, kellega kinnipeetava kokkusaamist korraldatakse ning otsustama ise, kas isik, kellega kinnipeetav pikaajaliselt kohtub, on VangS § 25 lg 1 mõistes isik, kellega korraldada pikaajalist kokkusaamist. Seega ei tule antud juhul lähtuda kaebajale kokkusaamiste võimaldamisest teistes kinnipidamiskohtades. Tartu Vangla direktori 24. augusti 2007. a otsusest nr K/724-2 nähtub, et Tartu Vanglal on tekkinud kahtlusi, kas kokkusaaja on R. Kalda faktiline abikaasa. Tartu Vangla on õigesti tuvastanud, et dokumendid, mis on esitatud ühise majapidamise ja kooselu tõendamiseks (kokkusaaja omakäelised avaldused, millel on allkirja tõestus notari ja vandeadvokaadi poolt), ei ole tõendusmaterjal tuvastamaks ühist kooselu. Notari ja vandeadvokaadi poolt on tõestatud, et omakäelise avalduse on allkirjastanud kokkusaaja, avalduse sisu ei tõestatud. Kokkusaaja on avalduses märkinud kooselu ajaks R. Kaldaga alates 1996 kuni R. Kalda vahistamiseni 25. aprill 1996, mis ei taga kahe aastast kooselamise nõuet enne karistuse kandmise algust VangS § 25 lg 1 kohaselt. Toimiku materjalide kohaselt alustati kokkusaaja suhtes kriminaalmenetlus asjas nr 05920000029, kuna ta esitas 9. märtsil 2004. a, 4. mail 2004. a ja 29. oktoobril 2004. a pikaajalise kokkusaamise taotluses valeandmeid enda suguluse kohta kinnipeetava R. Kaldaga, nimetades teda oma vennaks. Nimetatud juhtumi kohta on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud, kuid vangla on nimetatud argumendi võtnud põhjendatult aluseks kokkusaaja maine kahtluse alla seadmises. Vangla ei pea lähtuma loa andmisel pikaajaliseks kokkusaamiseks ainuüksi registriandmetest. Tartu Vangla administratsioonil on õigus kontrollida ise tõele vastavaid andmeid, kuna peab väljastama vastava otsustuse. Tartu Vangla on õiguspäraselt keeldunud R. Kaldale pikaajaliseks kokkusaamiseks loa

andmisest kokkusaajaga, lähtudes VangS § 25 lg-st 1 ja VSE § 451 lg-st 1. Tartu Vangla ei ole rikkunud R. Kalda suhtes põhiseadusest tulenevaid õigusi ega VangS §-st 23 lg 1 tulenevaid nõudeid. R. Kaldale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi VangS § 25 lg-s 1 nimetatud isikutega, mistõttu ei katke tema side perekonnaga ja lähedastega. Lisaks on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele. 6. Romeo Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsus ja rahuldada kaebus. 7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27. märtsi 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et loa andmisest keeldumist saab käsitleda haldusaktina, kuna see vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 lg 1 sätestatud tunnustele ning loa andmine või mitteandmine otsustatakse VSE § 451 kohaselt. Pärnu, Murru ja Tallinna Vanglas oli kokkusaajat aktsepteeritud R. Kalda elukaaslasena ja lubatud neile nii lühikui ka pikaajalisi kokkusaamisi. Tartu Vanglal puudus õiguslik alus asuda ümber hindama neid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel oli kokkusaaja kinnipeeturegistrisse kantud R. Kalda faktilise abikaasana. Samuti oli neile varasemalt võimaldatud kokkusaamisi. Tartu Vanglal puudus alus keelduda pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest põhjusel, et ta kahtleb kokkusaaja maines. Tartu Vangla ei ole vaidlustatud otsuses esitanud selliseid põhjendatud kaalutlusi, mis annaksid ka 2007. a aluse kahelda kokkusaaja maines. Asjaolu, et kokkusaaja sai R. Kaldaga 2004. a kokku, esitledes ennast tema õena, kes ta tegelikult ei olnud, ei ole selliseks aluseks, mida võiks jätkuvalt isiku suhtes negatiivse argumendina ära kasutada. Kui loa andmisest keeldutakse põhjusel, et kaheldakse kokkusaaja maines, siis peab vangla juhtkonnal esinema põhjendatud kahtlusi või selget ja tõendatud informatsiooni selle kohta, et konkreetne kokkusaaja on käitunud või võib kokkusaamise lubamisel suure tõenäosusega käituda viisil, mis võib osutuda ohuks vangla julgeolekule või anda kinnipeetavale võimaluse rikkuda vanglas kehtestatud piiranguid ja korda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Tartu Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a otsus ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsus. Vanglal on õigus ümber hinnata asjaolusid ja tõendeid, mille alusel oli kokkusaaja kinnipeeturegistrisse kantud R. Kalda faktilise abikaasana ja võimaldatud neile kokkusaamisi. Kokkusaaja peab kokkusaamise õigust tõendama üksnes esmakordsele kokkusaamisele tulles. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Tartu Vangla kahtles kokkusaaja maines, kuna kokkusaaja esitas enda kohta valeandmeid ning kokkusaajal ja R. Kaldal ei ole olnud ühist majapidamist ega kooselu. Kokkusaaja avaldas Murru Vangla direktorile soovi enda kandmiseks R. Kalda isiklikku toimikusse elukaaslasena, kuna soovis R. Kaldaga abielluda. Kokkusaaja ja R. Kalda ei ole tänaseni abiellunud. Kriminaalasjas nr 96010317 tehti kindlaks, et R. Kaldal ja kokkusaajal ei olnud ühist majapidamist. Murru Vangla on pikaajalisi kokkusaamisi lubanud ebaõigete andmete alusel. Vangla võib kokkusaamiseks loa andmisest

keelduda VSE § 451 kohaselt ka üksnes siis, kui vangla direktoril on põhjendatud kahtlus kokkusaaja maines. Kahtlus ei pea olema seotud tõenäolise ohuga vangla julgeolekule või sisekorrale. Maine on isiku au, väärikus ja hea maine, mis eeldab usaldusväärsust. Isik, kes oma eesmärkide saavutamiseks kasutab pettust, ei vääri usaldust. Vangla eesmärk on ka kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine, mis õigustab kokkusaamise keelamist isikuga, kes on toime pannud vääritu teo. 9. R. Kalda palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. R. Kalda leiab, et abielu kokkusaajaga ei saanud teoks, kuna R. Kalda suhtes algatati kriminaalmenetlus. R. Kalda ja kokkusaaja tõendasid Murru Vanglale, et neil oli ühine majapidamine ja kooselu alates 1996. a kuni kaebaja vahistamiseni. R. Kalda on oma 7. aprilli 2006. a avalduses märkinud, et kooselu oli tal kokkusaajaga vangistuses viibitud ajal kolme aasta jooksul. Kriminaalasjas nr 96010317 ei uuritud, kas R. Kaldal ja kokkusaajal oli ühine majapidamine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud VangS § 25 lg 1 sätestas järgmist: "Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõrasvõi kasuvanema, võõrasvõi kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust." Halduskolleegium märgib, et VangS § 25 lg 1 on imperatiivne säte ning vangla peab keelduma kinnipeetavale pikaajalisele kokkusaamisele lubamisest, kui isik, kellega kokkusaamist soovitakse, ei vasta VangS § 25 lg 1 tingimustele. 11. Tartu Vangla leidis, et isik, kellega kinnipeetav pikaajalist kokkusaamist soovib, ei vasta VangS § 25 lg 1 tingimustele, kuna Tartu Vanglale ja Murru Vanglale ei esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaksid R. Kalda ja kokkusaaja ühist majapidamist ja faktilist kooselu enne karistuse kandmise algust ning kokkusaaja on 9. märtsi 2004. a, 4. mai 2004. a ja 29. oktoobri 2004. a kokkusaamise taotlustes nimetanud ennast R. Kalda õeks. Halduskohus asus seisukohale, et R. Kalda ja kokkusaaja vahel ei ole olnud vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust ning puudus ühine majapidamine, mistõttu Tartu Vangla tegutses õiguspäraselt, kui asus ümber hindama eelnevalt tuvastatud asjaolusid. Ringkonnakohus leidis, et kuna Pärnu, Murru ja Tallinna vanglates oli kokkusaajat aktsepteeritud R. Kalda elukaaslasena ja lubatud nii lühikui ka pikaajalisi kokkusaamisi, siis puudus Tartu Vanglal õiguslik alus asuda ümber hindama neid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel kokkusaaja oli kinnipeetavate registrisse kantud R. Kalda faktilise abikaasana ja mille alusel oli R. Kaldale ning kokkusaajale varasemalt kokkusaamisi võimaldatud. 12. Halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu eelmainitud seisukohaga alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt VSE §-le 43 peab kinnipeetava faktiline abikaasa, kes tuleb esmakordselt pikaajalisele kokkusaamisele, tõendama, et tal on kinnipeetavaga ühine laps, ühine majapidamine või et ta on kinnipeetavaga enne selle karistuse kandmisele asumist elanud koos vähemalt kaks aastat. Selle sätte eesmärgiks on vabastada kinnipeetava faktiline abikaasa edaspidistel kokkusaamistel

tõendamiskoormisest. VSE ning VangS ei reguleeri, kas vangla tohib kahtluse korral asuda uuesti kontrollima kinnipeetava faktilise abikaasa vastavust VSE §-s 43 ja VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustele. 13. Kui kinnipeetav R. Kalda esitas Tartu Vanglale taotluse kokkusaajaga pikaajalisele kokkusaamisele lubamiseks, siis sellega algas haldusmenetlus. VangS ja selle alusel ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi (VangS § 11). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Viidatud uurimispõhimõttest lähtuvalt peab haldusorgan omal initsiatiivil selgitama välja kõik faktilised asjaolud, mis omavad otsuse tegemisel tähtsust. Kuna vanglas kehtivad kõrgendatud nõuded julgeoleku ja sisekorra tagamiseks ning kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks, siis on vanglal õigus põhjendatud kahtluse korral hinnata uuesti teise vangla poolt tuvastatud asjaolusid ning koguda tõendeid ka omal algatusel. Samuti ei pea vangla otsuse tegemisel piirduma ainult taotluses esitatud või teise vangla poolt tuvastatud asjaolude ja andmetega. Asjaolu, et kokkusaaja oli riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse 30. mail 2006 sisse kantud märkega "elukaaslane", ei ole vangla jaoks õiguslikult siduv. See ei keela vanglal uuesti hinnata ja koguda tõendeid kokkusaaja ja R. Kalda ühise majapidamise ning faktilise kooselu kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrusega nr 246 vastu võetud "Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse" § 4 lgle 2 on kinnipeetavate registri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. 14. Eeltoodust lähtuvalt märgib halduskolleegium, et Tartu Vanglal oli õiguslik alus kinnipeetava R. Kalda 11. juunil 2007 esitatud pikaajalise kokkusaamise taotluse menetlemisel koguda täiendavaid tõendeid ja hinnata, kas kokkusaaja oli tegelikult R. Kalda faktiline abikaasa, kellega oli ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. Kui sellises olukorras vangla keeldub kinnipeetavale pikaajalise kokkusaamise lubamisest, siis peab vangla oma keeldumises põhjendama, miks hinnatakse ümber teise vangla poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid. Tartu Vangla on põhjendanud oma keeldumist sellega, et kokkusaaja ei ole Murru Vanglale tõendanud ühise majapidamise olemasolu ning on esitanud valeandmeid oma suguluse kohta R. Kaldaga. Tegemist on põhjendustega, mis tekitasid Tartu Vanglas kahtluse, kas kokkusaaja vastab VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustele, kuid eelmainitud asjaolud ei põhjenda seda, miks Tartu Vangla hindas ümber teise vangla poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid. Samas tuleb märkida, et R. Kalda ei ole vaideega ka kohtumenetluses esitanud dokumente, mis oleksid kinnitanud, et kokkusaaja on R. Kalda faktiline abikaasa või et neil oleks olnud ühine majapidamine. Kuna kinnipeetav ei ole Tartu Vanglale esitanud dokumente, mis kinnitaksid ühist majapidamist või faktilist kooselu kokkusaajaga, siis ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks mõjutanud vangla tegevust, mis seisnes pikaajalise kokkusaamise lubamisest keeldumises (HMS § 58). 15. Kuna kokkusaaja ei vasta VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustele, siis ei tule eraldi analüüsida

vangla kaalutlusi pikaajalisest kokkusaamisest keeldumise osas VSE § 451 lg 1 alusel. Vangla oli kokkusaaja mainest olenemata kohustatud keelduma pikaajalise kokkusaamise lubamisest. 16. Eeltoodud põhjustel tuleb Tartu Vangla kassatsioonkaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et jõusse on võimalik jätta Tartu Halduskohtu otsus, millega kohus jättis rahuldamata R. Kalda kaebuse. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 17. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka menetluskulude jaotus (HKMS § 93 lg 4). Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Kuna R. Kalda kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld