3-1-1-43-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-43-08

Otsuse kuupäev

26. september 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

OÜ P. S. väärteoasi välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2008. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-6429

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ P. S. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

27. august 2008

Istungil osalenud isikud

OÜ P. S. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2008. a otsus OÜ P. S. väärteoasjas.

2. Lõpetada väärteomenetlus OÜ P. S. suhtes välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 19. oktoobri 2007. a otsusega karistati OÜ-d P. S. välisõhu kaitse seaduse (edaspidi VÕKS) § 139

lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes rikkumine järgnevas.

1.1 OÜ P. S. laadis 18. augustil 2007 Pärnu linnas X. tn 24/26 paiknevas Vana-Pärnu puisteainete terminaalis laeva turvast.

Laadimistöid tehti tuule tugevusega 10 m/s valdaval suunal 250°, s.t laadimiskailt üle Pärnu jõe kesklinna suunal. Tööde

käigus sattus Pärnu linna erinevatesse piirkondadesse saastaineid, s.o turbatolmu. Vastavalt seiret teostanud OÜ S

mõõtmistulemustele sattus turbatolmu XXXX XXXXXXXX kai ühele ruutmeetrile ühe tunni jooksul 90 mg ja XXXXXXX X

maja juurde 101 mg. Sellest lähtuvalt ei taganud OÜ P. S. laadimistöid korraldades meetmete tarvituselevõttu, mis oleks

tõkestanud tolmu ja prahi levikut laadimisplatsilt ja ladustamiskohalt väljapoole Pärnu sadama tootmisala ega katkestanud

laadimistöid ebasoodsate ilmastikuolude tekkimisel. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik VÕKS §-de 61 ja 64

nõudeid.

1.2 OÜ P. S. põhitegevusalaks on laadimis- ja lossimistööde korraldamine. Osaühingus korraldab ja vastutab

majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte

suunamise võimalus. Juhatus ei taganud, et osaühing täidaks juriidilisele isikule õigusaktidega pandud kohustust vältida tolmu

ja prahi levikut väljapoole oma tootmisala. OÜ P. S. juhatusse kuulusid seisuga 18. august 2007 M. E. ja P. V.

Karistusseadustiku § 37 kohaselt on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Arvestades eeltoodut, vastutab OÜ P. S.

juriidilise isikuna tegevusetuse vormis toimepandud välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest VÕKS § 139 lg 2 alusel.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, kes taotles otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja on

vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust.

2.1 Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb kaitsja hinnangul selles, et ei ole kindlaks tehtud, milline OÜ P. S.

juhtivtöötaja või organi liige teo, s.o tegevusetuse, toime pani. Kohtuväline menetleja ei ole nõuetekohaselt tuvastanud füüsilist

isikut, kellel tegutsemiskohustus oli, milline oli tegematajäetud ehk nõutav tegu ja mis vormis on täidetud subjektiivne

koosseis. Samuti ei ole kindlaks tehtud, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Kohtuvälises

menetluses tehtud otsuses on vaid märgitud, et OÜ P. S. juhatus ei taganud, et juriidiline isik täidaks talle õigusaktidega pandud

kohustust vältida tolmu ja prahi levikut väljapoole oma tootmisala. Sellest aga ilmselgelt ei piisa juriidilise isiku karistamiseks.

Kuna sellise puuduse kõrvaldamine kohtumenetluses ei ole võimalik, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus

lõpetada.

2.2 Täiendavalt leidis kaebaja, et ka sisuliselt ei ole väärteomaterjalidega tõendatud OÜ P. S. poolt välisõhu kaitse seaduses

sätestatud kohustuste järgimata jätmine, s.t turbatolmu sattumine väljapoole laadimisala kirjeldatud kohast ja viisil ning

oluliselt norme ületava reostuse esinemine.

3. Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2008. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohus leidis, et on tõendatud OÜ P. S. poolt VÕKS § 139 lg 2 alusel kvalifitseeritava teo toimepanemine. Kohus märkis, et

väärteoprotokolli teokirjeldus ei pea kajastama õiguslikke järeldusi, vaid faktilisi asjaolusid ja viiteid vastavatele tõenditele

(VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Teo toimepanemine on tõendatud seiret teostanud OÜ S mõõtmistulemuste, Pärnu Sadama

kaide asendiplaani ja Pärnu Sadama ilmajaama ilmaandmetega.

Kohus selgitas täiendavalt järgmist.

3.1 Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 on viiteline süüteokoosseis, mis näeb ette juriidilise isiku vastutuse välisõhu kaitse

nõuete rikkumise eest. Menetlusalusele isikule on ette heidetud VÕKS § de 61 ja 64 rikkumist, millest tulenevalt on käesoleval

juhul tegemist materiaalse mitteehtsa tegevusetusdeliktiga. OÜ-le P. S. omistatud tegu (tegevusetus) seisneb selles, et OÜ P. S.

ei rakendanud 18. augustil 2007 laadimistöid korraldades abinõusid saasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks ja prahi

ning tolmu leviku vältimiseks.

3.2 Saastatuse taseme piirväärtused on kehtestatud VÕKS § 26 alusel keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrusega

nr 115 ?Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja

kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase", mis jõustus 30. septembril 2004 (edaspidi Määrus).

Turbatolmu puhul on piirväärtuseks keskmiselt 500 µg/m3 (s.t 0,5 mg/m3) tunnis. Seega ületas kaile ladestunud

turbatolmuosakeste kogus kehtestatud piirväärtust tunnis 180 korda ja maja juurde ladestunud turbatolmuosakeste kogus

kehtestatud piirväärtust tunnis u 673 korda. Välisõhu kaitse seaduse § 1 lg 1 kohaselt on seaduse põhieesmärk välisõhu

kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta seaduse

nõuetele. Seaduse teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgendamise tulemusel asus kohus seisukohale, et VÕKS §-des 61 ja 64

sätestatud abinõude eesmärk on ära hoida saasteaine ebasoovitav levik. Kohus luges tuvastatuks, et abinõude õigeaegsel

rakendamisel ei oleks nimetatud tagajärg saabunud, mistõttu esineb põhjuslik seos tegevusetuse ja tagajärje saabumise vahel.

Seejuures ei ole tuvastatud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud menetlusalusel isikul tagajärge ära hoidmast.

3.3 Kohus märkis, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo panid toime OÜ P. S. juhatuse liikmed. Äriseadustiku § 180 lg 1

kohaselt vastutab äriühingu õiguslike kohustuste täitmise eest esmajärjekorras juhatus. Sellest tuleneb ka OÜ P. S. juhatuse

kohustus rakendada vajalikke abinõusid saasteleviku vältimiseks, s.o juhatuse garandiseisund. Kuivõrd juhatuse liikmete

omavahelised tööülesanded ei olnud jaotatud, oli see kohustus mõlemal juhatuse liikmel. Kohtuistungil tõi kaitsja välja, et

Keskkonnainspektsioon karistas 25. septembril 2007. a sama teo eest OÜ P. S. peastividori V. R.-i. Kohus leidis, et KarS § 14

lg 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutust. Kuivõrd käesolevas

menetluses V. R.-i väärteoasja ei lahendatud, ei võtnud kohus täpsemat seisukohta ka selle menetluse õiguspärasuse kohta, vaid

hindas ainult OÜ-le P. S. etteheidetavat osa süüteo toimepanemises.

Väärteoprotokollist nähtub, et OÜ P. S. põhitegevusalaks on laadimis- ja lossimistööde korraldamine. Järelikult toimus turba

laadimine ja sellega kaasnevate meetmete mitterakendamine menetlusaluse isiku majandustegevuse raames ja juriidilise isiku

huvides, sõltumata sellest, kelle kasu füüsilised isikud tegu toime pannes subjektiivselt silmas pidasid.

Ülaltoodut kokku võttes asus kohus seisukohale, et VÕKS § 139 lg-s 2 sätestatud koosseisupärase teo panid toime OÜ P. S.

organi liikmed M. E. ja P. V., tehes seda juriidilise isiku huvides.

3.4 Subjektiivse koosseisu tuvastamisel leidis kohus, et kuna turba laadimine on juriidilise isiku põhitegevusala ja ta tegutseb

sellel alal juba alates 23. veebruarist 2001, omab ettevõtja pikaajalist kogemust ning professionaalsust. Sellest tulenevalt pidas

OÜ P. S. võimalikuks, et jättes 10 m/s puhuva tuule tingimustes laadimistöödel täiendavad abinõud rakendamata, saabub

koosseisule vastav tagajärg. Pidades seda võimalikuks ja jättes abinõud ikkagi kasutusele võtmata, möönis OÜ P. S.

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, pannes seega teo toime kaudse tahtlusega.

3.5 Viitena õigusvastasust välistavale asjaolule hindas maakohus kaitsja väidet selle kohta, et menetlusalusele isikule on

väljastatud saasteluba ning saasteloas märgitud kogus turbatolmu võib õhku lenduda. Esiteks leidis kohus, et VÕKS § 43

kohaselt lubab saasteluba tekitada normidele vastavat saastet vaid saasteallika mõjupiirkonnas, mitte aga sellest väljaspool.

Lisaks märkis kohus, et tegemist on aktiivse kaitsega, seega oleks menetlusalune isik pidanud esitama väite õigsuse

kinnitamiseks tõendeid või muud teavet, mis võimaldaks esitatud väidete reaalset ja tõsikindlat kontrollimist. Seda aga tehtud

ei ole. Saasteallika valdajal on VÕKS §-dest 88-89 tulenevalt rida kohustusi, sh peab ta kasutama saasteainete püüdmiseks

paigaldatud seadmeid ja tagama, et välisõhku eralduvad saasteaine kogused ei ületaks lubatud taset, samuti kontrollima

iseseisvalt heitkoguste suurust ja koostist. Välisõhu kaitse seaduse § 91 lg-st 1 tulenevalt on saasteallika valdaja kohustatud

oma kulul korraldama saasteainete heitkoguste seiret.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.1 Kaitsja leiab, et juriidilise isiku vastutuse avamisel ei ole järgitud karistusseadustiku ja Riigikohtu praktika nõudeid.

Kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud OÜ P. S. juhatuse liikme või muu juhtivtöötaja koosseisupärast, õigusvastast ja

süülist tegu. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt leidis menetleja, et tegutsemiskohustus oli

konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti millises vormis on täidetud subjektiivne

koosseis. Lisaks tuleb tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja

otsuses on viidatud mõlemale juhatuse liikmele, täpsustamata, kes neist teo eest vastutab. Maakohus väljus väärteoprotokolli

piiridest, tuvastades, et juhatuse liikmete vahel ei olnud ülesanded jagatud ja leides, et neil oli garandiseisund

tegevusetusdelikti mõttes. Juhatuse liikmeid kui füüsilisi isikuid ei ole selle teo eest karistatud. Lisaks on sama teo eest

väärteokorras karistatud ka laadimise eest vahetult vastutanud peastividori, mistõttu on arusaamatu, miks juriidilise isiku

vastutus ei ole avatud tema kaudu.

4.2 Samuti leiab kassaator, et ei ole tõendatud OÜ P. S. poolt VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumine. Tõenditena

nimetatakse kohtuotsuses OÜ S mõõtmistulemusi, Pärnu Sadama kaide asendiplaani ja ilmajaama andmeid. Nende tõenditega

ei ole tuvastatud, et OÜ P. S. paiskas välisõhku piirnorme ületatava turbatolmu koguse. Allkirjastamata dokument ?Tolmu

mõõtmised" ei vasta sisult ega vormilt keskkonnaministri määrusele, millega on kehtestatud õhuproovi võtmise nõuded ja

mõõtmistulemuste aruande vorm. Kohtuväline menetleja ise on seejuures märkinud, et mõõtmistulemused on informatiivse

tähendusega.

5. Keskkonnainspektsioon esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et väärteomenetluses tehtud kohtuotsus on seaduslik ja

põhjendatud. Asja arutamisel on kohus jäänud väärteoprotokolli piiridesse. Protokollis on rikkumine kirjeldatud juriidilise

isiku juhatuse liikmete tegevusetuse kaudu.

5.1 OÜ P. S. juhatus ei täitnud oma kohustusi ümbruskonna reostamise vältimise tagamisel. Saasteainete välisõhku eraldumise

vähendamise meetmed on kirjeldatud VÕKS 2. peatüki 4. jaos. Kohustuste täitmiseks on erinevad võimalused, mis sõltuvad

konkreetse koha eripärast. Tolmuleviku piiramise nõudeid (v.a laadimise peatamine peastividori poolt laadimistöödele

ebasoodsa ilmastiku tekkimisel) ei saa rakendada juhatuse nõusolekuta, kuna see eeldab kulutusi. Lisaks peab saasteallika

valdaja täitma VÕKS § 89 lg 1 p-dest 1-7 tulenevaid kohustusi, sh kontrollima saasteaine heitkoguse suurust ja koostist.

5.2 Määruses sätestatud piirväärtused on kehtestatud silmas pidades asjaolu, et välisõhu saastamine ei tohi põhjustada liigset

ohtu keskkonnale ega materiaalset või moraalset kahju inimestele, sh kahjulikku mõju nende tervisele. Sisuliselt tähendab see,

et saastet ei tohiks sadestumispiirkonnas olla silmaga näha, samuti ei tohi see mõjutada inimeste elukorraldust. OÜ S arvulised

mõõtmistulemused on väärteoasjas pigem informatiivse tähendusega, kuid igal juhul rikuti sätteid, mis keelavad tolmu ja prahi

levimist väljapoole tööde teostamise kohta.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud väidete juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Esmalt käsitleb kolleegium kassatsiooni väiteid, mis puudutavad VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumise

tuvastamist, seejärel hindab, kas on täidetud juriidilise isiku vastutuselevõtmise kriteeriumid ja lõpuks võtab seisukoha

kassatsiooni rahuldamise osas.

8. VÕKS §-d 61 ja 64 sätestavad järgmist:

?§ 61. Saasteallika valdaja kohustused maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel ja

puistmaterjalide laadimisel

Maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, sõnnikuhoidlate rajamisel, puistmaterjalide laadimisel või muul seesugusel

tegevusel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis, on

saasteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks.

[...]

§ 64. Objekti valdaja kohustused tolmu ja prahi leviku vältimiseks

Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt

ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt."

8.1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse OÜ-le P. S. VÕKS §-des 61 ja 64 sätestatud nõuete rikkumist, millega põhjustati

kahjulik tagajärg ehk tolmu ja prahi levik. Seejuures ei ole vajalikud meetmed teokirjelduses välja toodud ja nõuete rikkumist

on tuletatud tagajärje saabumisest. Seetõttu võib nõustuda maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on VÕKS § 139 lg 2

(välisõhu kaitse nõuete rikkumine) käsitatav tagajärjedeliktina. Tagajärje hindamisel ei saa aga lähtuda abstraktselt

(määratlemata koguse) tolmu levikust, kuna see oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Esimese astme

kohus leidiski, et VÕKS §-de 61 ja 64 rikkumine on tõendatud, kuna väärteoasjas on tuvastatud, et sadama kaile ladestunud

turbatolmuosakeste kogus ületas Määrusega kehtestatud saastatuse taseme piirväärtust tunnis 180 korda ja aadressil

XXXXXXX X asuva maja juurde ladestunud turbatolmuosakeste kogus ületas keskkonnaministri määrusega kehtestatud

piirväärtust tunnis u 673 korda.

8.2 Kolleegium märgib, et mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas,

peab mõõtetulemuste jälgitavus riikliku järelevalve käigus olema tõendatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hinnatakse ja

tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Käesolevast asjast puuduvad

andmed mõõtmist teostanud isiku, s.o OÜ S, pädevuse hindamise ja tõendamise kohta, mistõttu mõõtetulemuste jälgitavus ei

ole tõendatud. Selliseid mõõtetulemusi ei saa kasutada tõendina kohtuvälises- ega kohtumenetluses. Lisaks ei ole mõõtmise

tulemused esitatud Määruses ettenähtud ühikutes. Sellest tulenevalt puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed arvandmed

turbatolmu koguse sisalduse kohta välisõhus, s.t ka võimaliku saastatuse piirväärtuse ületamise kohta. Seega on maakohus

nende andmete arvestamisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

8.3 Nõuetekohaste mõõtetulemuste puudumine ei võimalda anda hinnangut ka menetlusaluse isiku kaitseväitele, et ta tegutses

kooskõlas talle väljastatud saasteloas esitatud tingimustega. Seoses kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et igal juhul ei ole

lubatud tekitada saastet väljaspool saasteallika mõjupiirkonda, märgib kolleegium, et VÕKS § 22 kohaselt on saasteallika

mõjupiirkonnaks ala, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine

sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Käesolevas asjas

ei ole tõendeid konkreetse saasteallika mõjupiirkonna ulatuse kohta. Ühtlasi ei pea kolleegium võimalikuks panna vajalike

andmete esitamise kohustuse üksnes menetlusalusele isikule endale olukorras, kus kohtuväline menetleja ise ei ole

kontrollitavaid andmeid esitanud. Selle tagajärjel lasuks kogu tõendamiskoormis väärteoasjas menetlusalusel isikul.

8.4 Kolleegium nõustub maakohtu otsuses ja kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses märgituga, et seaduses on sätestatud

ka paikse saasteallika valdaja konkreetsed kohustused saasteainete leviku vähendamisel, sh parima võimaliku tehnika

kasutamise ja seire teostamise kohustus (vt välisõhu kaitse seaduse 4. peatükk). Väljaspool käesoleva asja lahendamise piire

nendib kriminaalkolleegium, et seadusega saasteallika valdajale pandud kohustuste täitmata jätmisel võib olla tegemist

välisõhu kaitse nõuete rikkumisega sõltumata kahjuliku tagajärje saabumisest. Vastavate kohustuste rikkumist ei ole aga OÜ-le

P. S. väärteoprotokollis ette heidetud, seega ei saa neil olla tähtsust käesoleva asja arutamisel. Väärteomenetluse

seadustiku § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud

ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud,

samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest

väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kolleegium leiab, et väärteoprotokolli

teokirjelduses esitatud asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada välisõhu kaitse nõuete rikkumist, mistõttu väärteomenetlus

tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

9. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga, millest tulenevalt peab juba

väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või (alates 28. juulist 2008 kehtivas karistusseadustiku

sõnastuses) pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse.

Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav

tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 8, 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-

06, p 5 ja 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10).

9.1 Käesolevas väärteoasjas nähtub väärteoprotokollist, et teo (s.t tegevusetuse) on toime pannud juriidilise isiku juhatus,

millesse kuulus kaks füüsilist isikut. Juhatuse liikmetele heidetakse ette seda, et nad ei taganud meetmete tarvitusele võtmist,

mis oleks tõkestanud tolmu ja prahi levikut ega katkestanud laadimistöid ebasoodsate ilmastikuolude tekkimisel.

Teokirjeldusest ei selgu, kelle ülesandeks oli tolmu leviku vältimise tagamine. Kohtuotsuses on leitud, et selline kohustus oli

mõlemal juhatuse liikmel, kuna tööülesanded ei olnud selles osas nende vahel jaotatud. Selline järeldus ei põhine vahetult

teokirjeldusel, vaid kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil antud selgitustel. Väärteoasja materjalides ei ole ka ühtegi

tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Samuti ei selgu

väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest, millist laadi olid meetmed, mida oli vaja ette võtta tolmu ja prahi leviku

tõkestamiseks (v.a laadimistööde peatamata jätmine), s.t milline oli nõutav tegu, mida juhatuse liikmed jätsid tegemata.

9.2 Kolleegium märgib, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks

oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. mai 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 - RT III 2005, 18, 184, p 19.) Karistusõiguses

kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes

vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates 28. juulist

2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas

olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut

menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel

tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega

ka piirduda.

10. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes VTMS § 150 lg-le 2 ning § 174 p-le 4 lõpetab kolleegium väärteomenetluse VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi