3-4-1-13-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-13-08

Määruse kuupäev

17. september 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Villu

Kõve ja Harri Salmann

Kohtuasi

Jako Oki (Okk) taotlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218

lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada Jako Oki taotlus läbivaatamatult.

ASJAOLUD

1. Riigikohtusse laekus 8. septembril 2008. a Jako Oki taotlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 218 lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see piirab isiku

õigust kaitsta Riigikohtus oma õigusi ilma vandeadvokaadi vahenduseta. J. Okk märgib, et teostab

taotlust esitades põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1 sisalduvat õigust. Taotleja on arvamusel, et eelmainitud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte, mis lubab menetlusosalisel Riigikohtus hagimenetluses

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, on

põhiseaduse kõrval vastuolus ka tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Nimelt on TsMS § 205 lg 1

kohaselt tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja, hagimenetluses on menetlusosalisteks

pooled ja kolmas isik (TsMS § 198 lg 1 p 1). Volitatud isik, vandeadvokaat, aga ei ole ükski neist

ning tal ei ole õigust asuda menetluses poole kohale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2. Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS), mis ei sätesta otsesõnu võimalust

esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. a määrus asjas nr 3-4-1-6-05 - RT III

2005, 11, 104, p 4).

3. Samas tunnustab PS § 15 igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Riigikohtu üldkogu, tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, on korduvalt märkinud, et Riigikohus saab

jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas

3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-13-03 - RT III 2004,

4, 36, p 32 jne).

4. Praegusel juhul on J. Okk esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada TsMS § 218 lg 3 esimene lause

põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see piirab isiku õigust kaitsta Riigikohtus oma õigusi ilma

vandeadvokaadi vahenduseta. J. Okk on taotluses jätnud märkimata, kuidas rikub eelmainitud säte

tema õigusi.

5. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-le 3 ning TsMS § 3 lg-le 2 on kaebuse esitamine

avalike huvide kaitseks või teise isiku huvides lubatud üksnes seaduses ammendavalt loetletud

juhtudel.

Samuti seab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus üksikisiku kaebuse esitamise

eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise (vt PSJKS §-d 16-18 ja 37; kolleegium on

samale seisukohale asunud ka varem - vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

25. mai 2005. a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 - RT III 2005, 19, 192). Nii võib isik, kelle õigusi rikub

Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus.

Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik.

6. Seega, esitades kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel, peab

kaebaja ära näitama, kuidas rikutakse tema õigusi (vt p 5). Soovides esitada Riigikohtule

individuaalkaebust, mis algataks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, peab kaebaja ära

näitama, kuidas rikub vaidlustatud õigusakt või selle säte tema õigusi. Samuti, et tal ei ole muul

tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. Praeguse

individuaalkaebuse esitaja pole seda teinud. Kolleegiumi arvates on J. Oki taotluse näol tegemist

avalikes huvides esitatud taotlusega.

Samas juhul, kui J. Okil on pooleli mõni kohtuvaidlus, on tal võimalus esitada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamise taotlus selle raames.

7. Eelnevast tulenevalt ei ole J. Oki taotluse läbivaatamine Riigikohtu pädevuses ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tagastab J. Oki taotluse PSJKS § 11 lg-le 2 tuginedes

läbivaatamatult.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Villu Kõve, Harri Salmann