3-3-1-39-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-39-08

Otsuse kuupäev

17. september 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) kaebus

keskkonnaministri 6. jaanuari 2006. a käskkirja nr 17

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1422

Menetluse alus Riigikohtus

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12. juuni 2008

Kohtuistungil osalenud isikud

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Keskkonnaministri esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2007. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

27. veebruari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-1422.

Teha uus otsus, millega rahuldada Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) kaebus ja

tühistada keskkonnaministri 6. jaanuari 2006. a käskkiri nr 17.

Mõista Keskkonnaministeeriumilt Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) kasuks välja

menetluskulud 25 745 kr.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministri 6. jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 17 jäeti riigi maareservina riigi omandisse

Tallinnas Väike-Sõjamäe 8a asuv maaüksus pindalaga 1268 m2.

2. Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) esitas halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt paikneb vaidlustatud käskkirjaga riigi omandisse jäetud maaüksusel

Tulundusühistule Spekter (likvideerimisel) kuuluv ehitis. Kaebaja õiguseellane kooperatiiv Spekter

omandas Väike-Sõjamäe 8a asuva tootmishoone 22. aprillil 1991 koostatud ostu-müügiakti alusel

tootmiskooperatiivilt Nunne. Hoonega tehti seejärel mitu võõrandamistehingut, mis aga kohustusliku

vorminõude rikkumise tõttu osutusid tühiseks. Hoone omaniku väljaselgitamiseks esitas

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) Harju Maakohtule OÜ Valori Grupp vastu hagi

omandiõiguse tunnustamiseks. Harju Maakohtu 4. juuli 2006. a määrusega nr 2-05-19763 kinnitatud

kompromissi alusel kanti hoone omanikuna ehitisregistrisse Tulundusühistu Spekter

(likvideerimisel).

Kaebuse kohaselt ei saa riigi maareservi arvata maad, millel paiknevad teistele isikutele kuuluvad

hooned ja rajatised. Juba 27. märtsil 1997 esitas kaebaja hoone omanikuna maa ostueesõigusega

erastamise avalduse. Kui Tallinna Linnavalitsus oleks leidnud, et Väike-Sõjamäe 8a asuval

tootmishoonel ei ole omanikku, oleks ta pidanud algatama peremehetu ehitise hõivamise menetluse.

Tootmishoone seisab küll 2002-2003. aastast tühjana, kuid on sellegipoolest pärast vähest

korrastamist sihtotstarbeliselt kasutatav. Lisaks saab selle üle, kas tegemist on lagunenud ja

kasutusest välja langenud ehitistega, otsustada üksnes kohalik omavalitsus vastavat menetluskorda

järgides.

3. Tallinna Halduskohtu 15. mai 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-061-1422 jäeti kaebus

rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on maa juriidilisele isikule ostueesõigusega erastamise ees

prioriteetne maa riigi omandisse jätmine. Selleks et selgitada, kas maa riigi omandisse jätmise otsus

rikub kaebaja õigusi, tuleb välja selgitada, kas ta on Väike-Sõjamäe 8a asuva tootmishoone omanik.

Kohus asus seisukohale, et kaebaja omandiõigus ei ole tõendatud. Pole selge, kas ja millistel

asjaoludel müüs Tallinna Linna Haljasalade Trusti juures tegutsenud tootmiskooperatiiv Nunne tema

kasutusse antud tootmishoone väidetavalt kooperatiivile Spekter. Väidetava tehingu toimumise ajal

olid riigi omandis olevate ettevõtete põhikirjafondi vara omandivormi muutvad tehingud Eesti

Vabariigi omandiseaduse ja Eesti NSV tsiviilkoodeksi alusel keelatud. Harju Maakohtu 4. juuli

2006. a määrusega ei ole Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) omandiõigust sisuliselt tuvastatud,

kohus on vaid kinnitanud pooltevahelise kompromissi. Ehitisregistri kandel on üksnes informatiivne

tähendus.

Kohus asus seisukohale, et kuna kaebaja omandiõigus hoonele ei ole tõendatud, puudus tal

ostueesõigusega erastamise õigus. Seega ei riku maa riigi omandisse jätmine kaebaja õigusi. Lisaks

leidis kohus, et tegemist on lagunenud, kasutusest välja langenud ja ümbrust tunduvalt kahjustava

ehitisega, mida ei saa käsitada ehitisena maareformi seaduse (MaaRS) tähenduses. Sellise ehitise

omanikule ehitise kordategemiseks tähtaja andmine on kohaliku omavalitsuse (KOV) õigus, mitte

kohustus. Samuti leidis kohus, et kuna kaebaja ei ole esitanud maakasutusõigust tõendavat

dokumenti, on alust eeldada, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Tallinna

Linnavalitsuse andmetel ei ole ehitisele kasutusluba taotletud ega väljastatud.

Kohus mõistis kaebajalt Maa-ameti kasuks välja õigusabikulud 24 319 kr vastavalt Maa-ameti

lepingulise juriidilise konsultandi Toomas Kuttiga sõlmitud õigusabilepingule.

4. Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse täies ulatuses tühistada. Kaebaja ei nõustunud kohtu seisukohaga, mille kohaselt maa riigi

omandisse jätmine reservmaana on prioriteetne juriidilise isiku hoonete juurde maa erastamise ees.

See tähendaks sisuliselt isiku vara sundvõõrandamist ilma põhiseaduse §-ga 32 tagatud kohese ja

õiglase hüvitiseta.

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) omandiõigus on piisavalt tõendatud. Ei kohus ega vastustaja

ole välja toonud isikut, kes on nende arvates hoone omanik. Ehitise omandiõiguse üle puudub

igasugune kohtulik või kohtuväline vaidlus.

Tegelikkusele ei vasta halduskohtu seisukoht, mille kohaselt tootmishoone on lagunenud ja kasutusest

välja langenud. Sellist asjaolu ei ole ka KOV poolt nõuetekohaselt tuvastatud. Riigil puudub pädevus

hinnata maa riigi omandisse jätmise menetluses maa ostueesõigusega erastamise avaldusega seotud

asjaolusid. Samuti ei ole tegemist ebaseadusliku ehitisega. Ehitis on püstitatud enne 1991. aastat

seaduslikul alusel. 2004. a on seda ehitusloa alusel renoveeritud. Kui tegemist olekski õigusliku

aluseta püstitatud ehitisega, saaks seda seadustada.

Tulundusühistut Spekter (likvideerimisel) ei kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse. Riik ei

ole ka põhjendanud, millistes avalikes huvides on vajalik jätta maa riigi omandisse. Selliseks huviks

ei saa olla maa andmine teise eraõigusliku juriidilise isiku, AS Tallinna Lennujaam kasutusse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2008. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole

tõendanud omandiõigust riigi omandisse jäetud maal asuvale hoonele. Tulundusühistu Spekter

(likvideerimisel) omandiõigus ei ole tuvastatud kaebuses viidatud Harju Maakohtu määrusega.

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) ei saa tugineda AÕS § 90 lg-le 1, mille kohaselt eeldatakse

valdaja omandiõigust tema valduses olevale vallasasjale, kuna asja materjalidest ei nähtu, et hoone

oleks Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) valduses. Maareformi läbiviimisel ei ole kaebajat

hoone omanikuks peetud. Selles olukorras lasub omandiõiguse tõendamise koormis kaebajal.

Kaebaja väitel omandas ta hoone tootmiskooperatiivilt Nunne 22. aprillil 1991 ostu-müügilepinguga.

Ühestki dokumendist ei nähtu, et tootmiskooperatiiv Nunne oli hoone omanik ning õigustatud seda

võõrandama. Lisaks puuduvad dokumendid maaeralduse ja maaüksuse kasutaja kohta. Väidetav

võõrandamisleping pärineb ajast, mil tehingud riiklike varadega olid Eesti Vabariigi omandiseadusest

ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a otsusest tulenevalt piiratud.

Tootmishooned kuulusid riigile ega olnud eraomandis.

Kuna kaebaja ei ole tõendanud omandiõigust hoonele, ei riku vaidlustatud haldusakt tema õigusi.

Kaebeõigus ei saa tuleneda ka asjaolust, et kaebaja on esitanud maa ostueesõigusega erastamise

avalduse, mis on siiani lahendamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada. Kassaatori hinnangul on kujunenud õigusvastane ja ebaloogiline olukord, kus

vaatamata sellele, et ta loeb end riigi omandisse jäetud maal asuva hoone omanikuks, on esitanud

selle kohta piisavalt tõendeid ning ka ostueesõigusega erastamise avalduse, on hoonealune maa jäetud

riigi omandisse ning kohus ei tunnusta tema kaebeõigust. Kui riigi omandisse jäetakse maa, millel

asuvad teisele isikule kuuluvad hooned, on sisuliselt tegemist hoonete sundvõõrandamisega.

Seejuures ei ole hoonete omanikule ette nähtud mingisugust tasu. Õigusvastane on olukord, kus

halduskohus analüüsib kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemise käigus erinevate tsiviilõiguslike

lepingute kehtivust. Ringkonnakohtu otsusest saab järeldada, et kohus pidas hoone omanikuks riiki,

samas jääb arusaamatuks, millistele tõenditele see järeldus tugineb. Eesti Vabariigi omandiseaduse

kohaselt sai omanikuks olla juriidiline isik, kelleks võis olla ka kooperatiiv. Lisaks ei ole riik ise

seaduses sätestatud korras esitanud hagiavaldust oma väidetava omandiõiguse tunnustamiseks või

nõuet tootmiskooperatiivi Nunne ja kooperatiivi Spekter vahelise müügilepingu kehtetuse

tuvastamiseks.

Kassaator on kohtule esitanud müügilepingu, mille alusel tema omand tekkis. Samuti on kassaator

välja toonud, et on ennast müügilepingu sõlmimisest alates pidanud ehitise omanikuks ning seda

heauskselt vallanud, kasutanud ja käsutanud. Kaebaja kui hoone pikaajalise valdaja ja kasutaja

omandiõigust tuleb eeldada.

Kassaator leiab jätkuvalt, et tema kaebeõigus tuleneb muu hulgas asjaolust, et nii tema kui tema

õiguseelneja on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mille menetlemine ei olnud maa

riigi omandisse jätmise ajaks lõppenud. Maa ostueesõigusega erastamise menetlust ei ole kohase

haldusaktiga lõpetatud, menetlus lõpetati Tallinna Maa-ameti 21. veebruari 2006. a kirjaga üksnes

põhjusel, et maa oli jäetud riigi omandisse. Lisaks on kaebajale 2004. aastal väljastatud ehitusluba,

mis annab iseseisvalt õiguse maa ostueesõigusega erastamiseks.

7. Keskkonnaminister palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassatsioonkaebus rahuldamata

jätta. Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 1991. a korraldusega nr 380-k kinnitati Tallinna linna

munitsipaalomandisse antavate ettevõtete nimekiri, millesse kuulus ka Tallinna Linna Haljasalade

Trust (TLHT). Tegemist oli riigile kuulunud ettevõttega, millel ei olnud riigi vara võõrandamise

õigust. Seega ei saanud TLHT juurde moodustatud ja TLHT juures tegutsenud tootmiskooperatiiv

Nunne võõrandada tema kasutuses olnud tootmishoonet kooperatiivile Spekter. Lisaks ei ole

tootmiskooperatiivi Nunne ja kooperatiivi Spekter vaheline müügileping nõuetekohane - puudu on

näiteks müügiobjekti hind, samuti ei nähtu omandiõiguse ülemineku aega ja tingimusi. Vastustaja

nõustub seega kohtute seisukohaga, et kaebaja ei ole tõestanud hoone omandiõiguse olemasolu.

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) ei ole tõendanud ka maakasutusõiguse olemasolu, mistõttu

on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Hoone seadustamiseks ei ole taotletud ega

väljastatud kasutusluba. Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse kehtetuks tunnistamist ei ole enam

võimalik taotleda kasutusluba õigusliku aluseta püstitatud ehitisele. 2004. aastal väljastatud

ehitusluba ei ole käsitatav ehitusloana asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 14 lg 1

tähenduses, kuna on antud ebaseadusliku eesmärgiga ehitise tagantjärele seadustamiseks. Maa

ostueesõigusega erastamise avaldusele ei ole lisatud nõuetekohaseid dokumente. Vastustaja leiab, et

kaebaja õiguseellase OÜ Valori Grupp esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus on võltsitud

ega saa olla ostueesõigusega erastamise aluseks. Lisaks on tegemist lagunenud ja kasutusest

väljalangenud ehitisega.

Vastustaja leiab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt ei ole äriühingu likvideerijal õigust teha

toiminguid, mis on suunatud maa ostueesõigusega erastamisele. Likvideerimismenetluse eesmärgiks

on üksnes juriidilise isiku tegevuse lõpetamine. Seega puudub kaebajal erastamisõigus ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel.

8. Kolmas isik Tallinna Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kaebus

rahuldamata jätta. Kooperatiivi Spekter esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus ei vasta

õigusaktides sätestatud nõuetele, mistõttu see ei saa olla aluseks maa ostueesõigusega erastamisele

Tulundusühistule Spekter (likvideerimisel). Linnavalitsus on seisukohal, et tootmishoone puhul on

tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega. 2004. aastal väljastatud ehitusluba ei anna

maa ostueesõigusega erastamise õigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, mille kohaselt Tulundusühistul Spekter

(likvideerimisel) puudub kaebeõigus.

MaaRS § 20 lg 1 sätestab: "Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei

jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse käesoleva

seaduse § 31 1. lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 2. lõike alusel,

on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist

käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses."

Viidatud sättest tulenevalt saab maad erastada üksnes juhul, kui seda ei jäeta riigi omandisse. Erand

sellest põhimõttest puudutab üksnes füüsilisi isikuid, kellel on maa riigi maareservina riigi omandisse

jätmise puhul (MaaRS § 31 lg 1 p 8) maa ostueesõigusega erastamise eesõigus. Seega oli maa

reservmaana riigi omandisse jätmine prioriteetne selle erastamise ees juriidilisele isikule

Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel).

Kolleegium on oma lahendites aga korduvalt rõhutanud, et ka juhul, kui maa riigi omandisse jätmine

on prioriteetne selle tagastamise või erastamise ees, peab maa riigi omandisse jätmine toimuma

kehtestatud menetlust järgides, vastavat otsust tuleb põhjendada ning seda saab vaidlustada (vt

15. märtsi 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-78-05, 11. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-61-06,

5. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-102-06 ja 11. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-37-07).

Seega lasus keskkonnaministril kohustus kaaluda maa riigi omandisse jätmist tingivaid avalikke huve

juriidiliste isikute huvidega, kes taotlesid sama maa erastamist.

Riigi omandisse jäetud maa ostueesõigusega erastamine pole võimalik. Seega on maa riigi omandisse

jätmise tagajärjeks ostueesõigusega erastamise menetluse eeltoimingute lõpetamine linna- või

vallavalitsuse otsusega. Erastamise taotlus jäetakse sellisel juhul sisuliselt läbi vaatamata. Menetluse

lõpetamisel ei oma tähtsust see, kas erastamist taotleva isiku omandiõigus on tõendatud või mitte.

Erastamise korraldajad (kohalik omavalitsus ja maavanem) ei kontrolli maa ostueesõigusega

erastamise aluseks olevaid asjaolusid (sh omandiõigust), menetlus lõpetatakse igal juhul erastamise

võimatuse tõttu. Seega riivab maa riigi omandisse jätmise otsus maa ostueesõigusega erastamist

taotleva juriidilise isiku õigust erastamisavalduse menetlemisele. Eeltoodust tulenevalt on

Tulundusühistul Spekter (likvideerimisel) halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 alusel õigus maa

riigi omandisse jätmise käskkirja vaidlustamiseks.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 esimese lause kohaselt peab haldusakt olema

kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 56

lg 1 teise lause kohaselt esitatakse põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise

võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes

kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti

motivatsiooni ülemääraseks. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski

ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid (vt

kolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36).

Keskkonnaministri käskkirjas endas sisulised motiivid puuduvad. Põhjendused on esitatud Maa-ameti

peadirektori poolt allkirjastatud seletuskirjas. Täitmata on nõue, mille kohaselt vähemalt otsuse

põhimotiivid tuleb välja tuua haldusaktis endas. Samuti puudub käskkirjas viide Maa-ameti

peadirektori koostatud seletuskirjale, mistõttu pole võimalik järeldada, et käskkirja andmisel lähtuti

seletuskirjas toodud kaalutlustest. Seletuskirjas puudub selle allkirjastamise kuupäev, mistõttu ei ole

tuvastatav, kas see on koostatud enne või pärast keskkonnaministri käskkirja maa riigi omandisse

jätmise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ning tuleb

tühistada. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ning Tulundusühistu Spekter

(likvideerimisel) kaebus rahuldada.

11. Lisaks eelnevale märgib kolleegium järgmist. MaaRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa

erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates

õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Maa riigi omandisse jätmisel ei saa

keskkonnaminister asuda lahendama erastamisavaldust, kuna tegemist ei ole tema pädevusse kuuluva

küsimusega. Seega ei ole maa riigi omandisse jätmisel asjakohane kontrollida erastamisavalduse

põhjendatust ning erastamise aluste olemasolu (ehitise omandiõiguse tõendatust, ehitise püstitamise

õigusliku aluse olemasolu, asjaolu, kas ehitis on kasutusest välja langenud, kas on võimalik

omanikule tähtaja andmine ehitise kordategemiseks jms). Maa riigi omandisse jätmisel tuleb kaaluda

erastamisavalduse esitanud isiku huvi avaliku huviga, mis tingib maa riigi omandisse jätmise

vajaduse. Kui avalik huvi kaalub üles isiku huvi, saab maa riigi omandisse jätta. Sellisel juhul on

ehitise omanikul MaaRS § 351 ja AÕSRS § 15 lg 1 alusel õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist

ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale.

Kui eraisiku huvi üles kaaluvat avalikku huvi ei esine, tuleb lõpetada maa riigi omandisse jätmise

menetlus maa osas, mille erastamist taotletakse, võimaldades maavanemal ja kohalikul omavalitsusel

erastamismenetlust jätkata. Kui erastamismenetluses selgub, et erastamiseks puudub alus (näiteks ei

ole taotleja ehitise omanik, mille juurde ta maa erastamist taotleb), erastamismenetlus lõpetatakse.

Sellisel juhul saab maa riigi omandisse jätmise menetluse uuendada.

Vastustaja on seisukohal, et maa ostueesõigusega erastamine kaebajale pole võimalik, kuna tegemist

on likvideerimisel oleva juriidilise isikuga. Kolleegium leiab, et see väide oleks asjakohane ning

vabastaks maa riigi omandisse jätmise üle otsustaja kaalumiskohustusest üksnes juhul, kui seadusest

tuleneks selge keeld likvideerimisel olevale juriidilisele isikule maa erastamiseks. Sellist keeldu

seadus ei sätesta.

12. Kolleegium märgib, et ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt Tulundusühistu

Spekter (likvideerimisel) ei saa tugineda valdaja omandieeldusele, kuna asja materjalidest ei nähtu, et

vaidlusalune hoone on käesoleval ajal tema valduses. 27. novembri 2006. a otsuse nr 3-3-1-59-06 p-

s 11 märkis kolleegium, et tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamisel on haldusorganil õigus ja kohustus

lähtuda asjakohastest tsiviilõigusnormidest. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja,

samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Seega

saaks Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel) tugineda valdaja omandieeldusele ka juhul, kui ta

käesoleval ajal tootmishoonet ei valda, kuid on tõendatud tema varasem valdus. See õigus ei vabasta

valdajat kohustusest esitada haldusmenetluses tema omandiõigust kinnitavaid tõendeid. Küll aga

paneb valdaja omandieeldus isikule (sh haldusorganile), kes väidab valdaja omandiõiguse puudumist,

kohustuse tõendada oma väiteid.

13. Kuna kolleegium tühistab alamalseisvate kohtute lahendid ning teeb otsuse ilma asja uueks

arutamiseks saatmata, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel otsustada menetluskulude jaotuse üle. HKMS

§ 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Toimiku II köite lk-l 75

asuva kohtukulude nimekirja kohaselt taotles Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel)

halduskohtus 15 045 kr suuruste õigusabikulude väljamõistmist. Toimiku II köite lk-l 76 asuv

maksekorraldus kinnitab nimetatud summa ülekandmist õigusabiteenuse osutajale.

Toimiku II köite lk-l 215 asuva kohtukulude nimekirja kohaselt taotles Tulundusühistu Spekter

(likvideerimisel) ringkonnakohtus 32 235 kr suuruste menetluskulude väljamõistmist, mis koosnevad

õigusabikuludest 32 155 kr ning riigilõivust 80 kr. Toimiku II köite lk-l 216 asub Tulundusühistule

Spekter (likvideerimisel) õigusabiteenust osutanud advokaadibüroo Entsik & Partnerid õiend, mille

kohaselt on Tulundusühistule Spekter (likvideerimisel) esitatud arved 25. veebruari 2008. a seisuga

tasutud. Kolleegium on oma praktikas korduvalt märkinud, et halduskohtumenetluses on teise poole

kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt 12. oktoobri

2006. a otsus asjas nr 3-3-1-48-06, p 17). Kolleegiumi praktika kohaselt ei ole ainuüksi advokaadi

kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust

(vt 20. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-55-00, p 3; 25. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-5-08,

p 18). Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista. Toimiku II köite lk-l 219 asuv maksekorraldus kinnitab riigilõivu tasumist. Seega saab

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus tasutud riigilõivu 80 kr.

Riigikohtus esitas kaebaja kohtukulude nimekirja, mille kohaselt taotleb õigusabikulude

väljamõistmist 10 620 kr ulatuses. Lisatud on õigusabi osutajale nimetatud summa tasumist tõendav

maksekorraldus.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kolleegium vastustajalt Tulundusühistu Spekter (likvideerimisel)

kasuks välja 25 745 kr (15 045 kr + 80 kr + 10 620 kr). Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud

kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann