3-4-1-10-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-10-08 Määruse kuupäev 3. juuli 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Villu Kõve ja Harri Salmann Kohtuasi AS Spacecom taotlus kontrollida väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 ja väärteoasja nr 04/05 menetluse lõpetamise põhiseaduslikkust Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS Spacecom taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Spacecom esitas 14. septembril 2004 Konkurentsiametile taotluse haldusmenetluse algatamiseks AS Eesti Raudtee tegevuse suhtes. Taotluses palutakse tuvastada AS Eesti Raudtee poolt toime pandud konkurentsiseaduse (KonkS) nõuete rikkumine ning teha AS-le Eesti Raudtee ettekirjutus konkurentsiseaduse nõuete rikkumise lõpetamiseks. Väärteotunnuste ilmnemisel palub AS Spacecom käsitada taotlust väärteoteatena. 2. Konkurentsiamet alustas 23. mail 2005 AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetlust KonkS § 737 lg 2 alusel KonkS § 18 lg 1 punktide 1 ja 2 võimaliku rikkumise tõttu. 3. Konkurentsiameti 21. märtsi 2007. a määrusega lõpetati AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. AS- i Spacecom esitatud kaebuse määruse tühistamiseks jättis Konkurentsiamet 17. aprilli 2007. a määrusega rahuldamata. Selle peale esitas AS Spacecom kaebuse Harju Maakohtule. Maakohus rahuldas 10. mai 2007. a määrusega kaebuse ning tühistas Konkurentsiameti 17. aprilli 2007. a määruse. 4. Konkurentsiamet lõpetas 29. veebruari 2008. a määrusega uuesti AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel väärteotunnuste puudumise ja väärteo aegumise tõttu. AS Spacecom esitas määruse peale Konkurentsiametile kaebuse, mis jäeti 9. aprilli 2008. a määrusega rahuldamata. Seejärel pöördus AS Spacecom taas Harju Maakohtusse ning vaidlustas Konkurentsiameti 9. aprilli 2008. a määruse. Maakohus jättis 28. aprilli 2008. a määrusega kaebuse rahuldamata. 5. AS Spacecom esitas 12. juunil 2008 Riigikohtule taotluse kontrollida VTMS § 191 p 12 põhiseadusele vastavust, tunnistada väärteoasjas nr 04/05 menetluse lõpetamine põhiseaduse vastaseks ning tühistada kohtumäärus edasikaebamise korra osas. 6. Taotluse esitaja leiab, et kuna VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole Harju Maakohtu 28. aprilli 2008. a määrus edasikaevatav, on see vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 6 ja 13 sätetes tagatud ausa ja tõhusa menetluse ning kaebeõiguse garantiiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe

taotluse esitaja hinnangul ette tõhusat võimalust põhiõiguste rikkumise kontrolliks, kuivõrd PS § 15 lg 1 esimesele lausele vastav menetluskord puudub ning AS Spacecom käsutuses ei ole kaebeõigust. AS Spacecom kaebeõiguse puudumine olukorras, kus rikutakse tema ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning õigust kohtulikule kaitsele nende õiguste ja kohustuste tagamisel (PS § 14) ei ole omane õigusriigile, on vastuolus põhiseaduse ja EIÕK artikliga 13. AS Spacecom põhiõiguste rikkumise kontrollimise ainsaks võimaluseks peab taotluse esitaja individuaalkaebuse esitamist Riigikohtule. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ei näe ette võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Tulenevalt PS § 15 lõikes 1 sätestatud igaühe õigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse saab Riigikohus sellise kaebuse jätta menetlusse võtmata aga vaid juhul, kui isikul ei ole muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseadusega tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32). 8. Selleks, et otsustada, kas praegusel juhul on isiku põhiõiguste kaitse eesmärgil põhjendatud AS Spacecom taotluse menetlusse võtmine, peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, millised on need õigused, mille rikkumise vastu taotluse esitaja kohtulikku kaitset otsib. Seejärel selgitab kolleegium, millised on kohtuliku kaebe võimalused nende õiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks ning kas VTMS § 191 p 12 kehtetuks tunnistamine tagaks AS-le Spacecom selleks tõhusa õiguskaitsevahendi. 9. Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS Spacecom pöördus Konkurentsiametisse AS Eesti Raudtee suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna leidis, et AS Eesti Raudtee rikub konkurentsiseadust. Väidetavalt ei võimalda AS Eesti Raudtee kui KonkS § 15 mõttes olulist vahendit omav ettevõtja AS-le Spacecom ligipääsu raudteele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühelt poolt AS-i Eesti Raudtee selline käitumine, kuid teisalt konkurentsiseaduse nõuete rikkumise lubamine Konkurentsiameti ja maakohtu poolt piirab taotluse esitaja arvates PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seega otsis AS Spacecom kohtulikku kaitset põhivabaduse rikkumise vastu. PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste ja vabaduste olemusega. Ettevõtlusvabadus on põhivabadus, mis on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selle vabaduse olemusega. 10. AS Spacecom pöördus taotlusega Riigikohtusse, kuna soovib jätkuvalt vaidlustada AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetluse lõpetamise õiguspärasust. Sisuliselt on selles taotluses asutud seisukohale, et põhiseadusega ei ole kooskõlas seada süüteomenetluse lõpetamise vaidlustamisele mingeid piiranguid. Kolleegium sellise arusaamaga ei nõustu. PS § 24 lõikest 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. Samuti tuleb

silmas pidada, et põhiseaduse kõnealuse sätte kohaselt peab edasikaebeõigus olema tagatud isikule, kelle kohta on kohtulahend tehtud, keda see eeskätt puudutab. Süüteomenetluse lõpetamise määrust ei saa lugeda kohtulahendiks, mis puudutaks võrdsel määral nii isikut, kelle suhtes on süüteomenetlus lõpetatud, kui ka isikut, kes loeb end süüteos kannatanuks. Süüteomenetluste näol teostab riik karistusvõimu. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 5 ja 6 sätestatust lähtutakse karistusvõimu teostamisel kriminaalmenetluses (VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses) riiklikkuse ja süüteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtetest. See tähendab, et üldjuhul on menetlejate kui riigi vastavate ametiisikute pädevuses otsustada selle üle, kas mingi isiku käitumises on süüteotunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 3-1-1-56-05 (RT III 2005, 22, 222) märgitu kohaselt tuleb süüteomenetluste lõpetamist puudutava edasikaebeõiguse küsimuste otsustamisel alati arvestada sellega, et selline kaebeõigus kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - süüteos väidetavalt kahtlustatava - mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on mõistlik ja põhiseadusega kooskõlas süüteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise piirangud, ja seda eriti tingimusel, kui end kannatanuks pidaval isikul säilivad enda õiguste kaitsmise võimalused muudes kohtumenetlustes. Kolleegium leiab, et ka käesoleval juhul ei oleks väärteomenetluse lõpetamise vaidlustamiseks täiendavate edasikaebeõiguste võimaldamine AS-le Spacecom tõhusaks õiguskaitsevahendiks tema ettevõtlusvabaduse kohtulikuks kaitseks. 11. Juriidiliste isikute puhul võib ettevõtlusvabaduse piirang kahjustada isikut eelkõige varaliselt. Varalisi nõudeid, sh kahju hüvitamise nõudeid, tuleb üldjuhul menetleda tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS-i Spacecom huvid on väidetavalt saanud kahjustada seetõttu, et AS Spacecom ja AS Eesti Raudtee ei ole jõudnud kokkuleppele hinnas, mida AS Spacecom peab AS-le Eesti Raudtee tasuma raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest. AS Spacecom leiab, et AS Eesti Raudtee rikub temale ebamõistlike hindade kehtestamisega KonkS § 18 lg 1 pdes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. KonkS § 78 näeb ette, et konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju tuleb hüvitada tsiviilkorras. Kahju hüvitamist tsiviilkorras reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1055 reguleerib kahju tekitava tegevuse keelamist juhul, kui kahju tekitamine on kestev. 12. Lisaks võimalusele kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses, on AS-l Spacecom uute konkurentsiseaduse rikkumistele viitavate asjaolude ilmnemisel alati võimalus pöörduda uuesti taotlusega Konkurentsiametisse järelevalvemenetluse algatamiseks. 13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates on eelnevast tulenevalt AS-le Spacecom tagatud tema väidetava ettevõtlusvabaduse rikkumise korral põhiseadusega nõutaval määral kohtuliku

kaitse võimalused. Kolleegium ei nõustu seetõttu taotluse esitajaga, et AS Spacecom põhiõiguste rikkumise kontrolli ainus võimalus on esitada kaebus otse Riigikohtule, ja leiab, et AS Spacecom taotlus ei ole lubatav ning Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Juhindudes PSJKS § 11 lõikest 2, jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium AS Spacecom taotluse läbi vaatamata. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Harri Salmann