3-3-1-32-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-32-08

Otsuse kuupäev

13. juuni 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld ja

Harri Salmann

Kohtuasi

Victor Malkovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Virumaa

Pensioniameti Narva pensionikomisjoni 21. mai 2007. a otsuse

nr 1.1-8.V45/1160 tühistamiseks ja pensioni maksmise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1652

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2008. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

30. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-07-1652, täiendades selle motiive käesoleva otsuse

põhjendustega.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti (edaspidi Pensioniamet) 1. märtsi 2005. a otsusega

nr 712152 määrati Victor Malkovile riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 14 alusel

töövõimetuspension.

Alates 1. maist 2006 peatati talle nimetatud pensioni maksmine lähtuvalt "Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete

tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (edaspidi Kokkulepe) artiklist 5, kuna ta saab

Vene Föderatsioonilt sõjaväepensioni.

Virumaa Pensioniameti Narva osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon) 26. juuli

2006. a otsusega nr 1.1-8.P36/1307 tehti V. Malkovile ettepanek väljamakstud töövõimetuspension

hiljemalt 31. detsembriks 2006 tagasi maksta. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2007. a

otsusega haldusasjas nr 3-06-2113 V. Malkovi kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks. Kohus leidis,

et vaidlustatud otsusega nõuti kaebajalt küll enammakstud pensioni tagastamist, kuid puuudus kirjalik

haldusakt pensioni maksmise peatamiseks. Pensioni maksmise peatamisest oli kaebajat teavitatud

vaid suuliselt.

2. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2007. a otsusele, esitas V. Malkov 23. aprillil 2007

Pensioniametile avalduse talle töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt maksmiseks ajavahemiku mai

2006 kuni aprill 2007 eest.

Pensionikomisjon otsustas 21. mai 2007. a otsuse nr 1.1-8.V45/1160 punktiga 1 jätta V. Malkovi

avalduse rahuldamata ning otsuse punktiga 2 peatas talle töövõimetuspensioni maksmise ajaks, mil

isik saab pensioni Vene Föderatsiooni eelarvest. Pensionikomisjon leidis, et Kokkuleppe art 5 ei

võimalda maksta Eesti seaduse alusel määratud pensioni isikule, kes saab samal ajal sõjaväepensioni

Vene Föderatsiooni eelarvest. Kuna V. Malkov polnud esitanud tõendit Vene Föderatsiooni pensioni

maksmise peatamise kohta, peatati Pensionikomisjoni otsusega Eesti seaduse alusel määratud

töövõimetuspensioni maksmine.

3. Kaebuses halduskohtule taotles V. Malkov Pensionikomisjoni 21. mai 2007. a otsuse nr 1.1-

8.V45/1160 tühistamist ja Pensioniameti kohustamist talle määratud töövõimetuspensioni

maksmiseks. Kaebaja leidis, et tal on õigus saada Eesti Vabariigi töövõimetuspensioni Eestis töötatud

aja eest omandatud staaži ulatuses ning Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni sõjaväeteenistuses

omandatud staaži eest ning tegemist ei ole kahekordselt makstud pensioniga sama ajavahemiku eest.

Põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on kaebajal õigus saada riigilt abi töövõimetuse korral.

4. Tartu Halduskohus jättis 30. novembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1652 kaebuse

rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlust pole selles, et alates 3. novembrist 2005 saab V. Malkov

sõjaväepensioni Vene Föderatsioonilt. Tulenevalt RPKS § 4 lg-st 3 tuleb kohaldada Kokkulepet.

Tuginedes Kokkuleppe artiklile 5 ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklile 68 leidis

halduskohus, et V. Malkovile töövõimetuspensioni määramise peatamine oli õiguspärane, kuna isikul

pole õigust saada samaaegselt Eesti seaduse alusel töövõimetuspensioni ning Vene Föderatsiooni

sõjaväepensioni. Vaatamata sellele, et pensioni väljamaksmise peatamine oli nõuetekohaselt

vormistamata ja seega formaalselt õigusvastane, jättis kohus rahuldamata ka taotluse ajavahemikul

mai 2006 kuni aprill 2007 saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks. Kohus leidis, et V. Malkov

kaotas RPKS § 4 lg-st 3 tulenevalt õiguse saada Eesti Vabariigilt töövõimetuspensioni

alates 3. novembrist 2005, kui talle hakati maksma Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni. Kaebaja ei

ole esitanud tõendit Vene Föderatsiooni pensioni maksmise peatamise kohta. PS §-s 28 ette nähtud

abi töövõimetuse korral on tagatud seeläbi, et kaebajal on sissetulek Vene Föderatsioonilt saadava

pensioni näol.

5. Apellatsioonkaebuses palus V. Malkov tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

tühistada Pensionikomisjoni vaidlustatud otsus. Apellant märkis, et ta ei saa olla Kokkuleppe

subjektiks, kuna oli NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (RJK) teenistuses ning arvati sellest

teenistusest erru tervislikel põhjustel 1981. aastal. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele (4. aprilli

2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03) ei hõlma Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline

leping "Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja nende ajutise

sealviibimise tingimustest" (Leping) Eestis tegutsenud kohalikke RJK asutusi, kes pidid lõpetama

oma tegevuse enne Lepingu sõlmimist ning RJK töötajate ja pensionäride sotsiaalsed garantiid tuli

otsustada eraldi kokkuleppe alusel. Apellanti ei saa pidada sõjaväepensionäriks Lepingu, Kokkuleppe

ega Lepingu ratifitseerimise seaduse mõttes.

6. Pensioniamet vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja hinnangul kuulub asja lahendamisel

kohaldamisele Kokkulepe ning apellanti tuleb lugeda Kokkuleppe subjektiks. Lepingu artikli 1 punkti

7 kohaselt on relvajõudude pensionärid relvajõudude admiralid, kindralid, ohvitserid, lipnikud,

mitšmanid ja üleajateenijad ning teised isikud, kes elavad Eesti Vabariigis ning saavad pensioni ja

toetusi Vene Föderatsiooni vabariiklikust eelarvest. Apellandi viidatud Riigikohtu lahendi seisukohad

ei ole selles asjas kohaldatavad, kuna neis kahes kohtuasjas lahendatakse erinevatest õigussuhetest

tõusetunud vaidlusi.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. veebruari 2008. a otsusega halduskohtu otsuse ning tegi uue

otsuse, millega tühistas Pensionikomisjoni otsuse ja tegi Pensioniametile ettekirjutuse asja uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) toimiku materjalidest nähtuvalt esitas V. Malkov väited töötamise kohta RJK-s esmakordselt

apellatsioonkaebuses ning ka vastav tõend esitati alles ringkonnakohtule. Vaidlus selle üle, kas

V. Malkovit saab pidada Kokkuleppe subjektiks on tekkinud alles apellatsioonimenetluses ning

seetõttu ei saa vastustajale ega halduskohtule ette heita materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist.

Ringkonnakohus peab siiski otstarbekaks vastavate väidete analüüsimist;

2) vaidlust pole selle üle, et V. Malkov saab pensioni Vene Föderatsioonilt ning kohtule esitatud

tõendist (sõjaväepileti koopia) nähtuvalt on ta teeninud RJK Eestis paiknenud asutuse ohvitserina;

3) sellest, kas V. Malkovit kui RJK ohvitseri saab pidada Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäriks

Kokkuleppe mõttes, sõltub Kokkuleppe art 5 ja RPKS § 4 lg 3 kohaldatavus vaidluse lahendamisel.

Lepingu artikli 1 punktide 1 ja 7, Kokkuleppe pealkirja ja preambuli ning Riigikohtu praktika

(halduskolleegiumi otsused asjad 3-3-1-49-02, 3-3-1-52-02, 3-3-2-1-01 ja 3-3-1-14-03) põhjal võib

järeldada, et RJK-s teeninud isik ei ole sõjaväepensionär Kokkuleppe mõttes ning talle ei laiene

Kokkulepe ega selle artikkel 5;

4) asjas ei ole tõendeid selle kohta, et V. Malkov oleks saanud juba 1994. a Vene Föderatsioonilt

pensioni või toetust või et ta oleks kantud 30 päeva pärast Kokkuleppe allkirjastamist Eesti poolele

esitatud nimekirja;

5) Pensionikomisjon on vaidlustatud otsuses tuginenud Kokkuleppele kui väärale õiguslikule alusele,

mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Ringkonnakohus ei saa aga teha vastustajale ettekirjutust

pensioni väljamaksmiseks ajavahemiku eest, mil pensioni maksmine oli peatatud vastavat haldusakti

andmata. Kohus ei saa haldusorgani asemel analüüsida, kas taotlus kuulub rahuldamisele või esineb

pensioni maksmist välistavaid asjaolusid. Vastustajal tuleb uuesti läbi vaadata V. Malkovi taotlus

pensioni väljamaksmiseks, arvestades ringkonnakohtu seisukohti selles haldusasjas ning Riigikohtu

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-03 väljendatut.

8. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet esitas 14. märtsil 2008 ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Riigikohus peatas 26. märtsi 2008. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-130

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamise kuni Riigikohtu otsuseni haldusasjas nr 3-3-1-1-

08. 30. aprilli 2008. a määrusega uuendati menetlus TsMS § 361 lg 1 ning HKMS §-de 22 ja 241

alusel ja võeti kassatsioonkaebus menetlusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Pensioniameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus

asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator leiab järgmist:

1) väär on seisukoht, et V. Malkov ei saa olla Kokkuleppe subjekt. Lepingu artikli 1 punktist 7

tuleneb, et relvajõudude pensionäridena tuleb mõista isikuid, kes elavad Eesti Vabariigis ning saavad

pensioni ning toetusi Vene Föderatsiooni eelarvest;

2) Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlemisel (eelnõu esimene lugemine Riigikogus

21. novembril 1995) väitis eelnõu algataja, et Eesti Vabariik rakendab Kokkuleppe sätteid ainult

nende isikute suhtes, kes on kantud Kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Asjaolu, et

V. Malkov on kantud Kokkuleppe alusel esitatud nimekirja, näitab, et ka tema pensionküsimust

sooviti lahendada Kokkuleppe alusel;

3) ringkonnakohus on asja lahendamisel ebaõigesti tuginenud Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-

1-14-03 esitatud seisukohtadele. Selles lahendis anti Lepingule ja Kokkuleppele tõlgendus seoses

elamisloa taotlusega;

4) Vene Föderatsioon käsitab endisi RJK töötajaid relvajõudude pensionäridena ning maksab Eestis

elavatele endistele RJK töötajatele pensioni Kokkuleppe alusel. Vene Föderatsiooni 28. märtsi

1998. a seadus nr 53-?3 sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse kohta näeb §-s 2 ette, et teenistus

julgeolekuorganites kuulub sõjaväeteenistuse hulka. Vene Föderatsiooni 3. detsembri 1991. a seadus

riiklike julgeolekuorganite reorganiseerimisest näeb ette, et pensioni makstakse ainult Vene

Föderatsioonis elavatele isikutele ning seadus laieneb ka endise NSV Liidu julgeolekuorganites

teeninud isikutele ja pensionide maksmine Eesti Vabariigis elavatele sõjaväepensionäridele on

seadustatud Kokkuleppes;

5) kummagi lepingupoole tahe pole olnud kohaldada RJK ja sõjaväeluure töötajatele

sõjaväepensionäridega võrreldes soodsamaid pensionitingimusi. Kohtupraktika järgi, mille kohaselt

Kokkuleppe regulatsioon RJK töötajatele ei laiene, oleks neil võimalus erinevalt

sõjaväepensionäridest saada nii Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni kui ka Eesti seaduse alusel

määratud pensioni.

10. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele rõhutab V. Malkov, et Kokkuleppe alusel koostatud

nimekirja on ta kantud ekslikult ning teda pole põhjust pidada sõjaväepensionäriks Lepingu,

Kokkuleppe ja ratifitseerimisseaduse tähenduses. Ringkonnakohus on õigesti põhjendanud, miks RJK

töötajat ei saa pidada sõjaväepensionäriks ning osutanud asjakohasele kohtupraktikale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Virumaa Pensioniameti Narva pensionikomisjoni vaidlustatud otsusega peatati V. Malkovile

riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspensioni maksmine seetõttu, et

Kokkuleppe artikkel 5 välistab Pensionikomisjoni hinnangul pensioni saamise samal ajal nii Vene

Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi eelarvest.

12. Ringkonnakohus leidis, et RJK endised töötajad pole käsitatavad sõjaväepensionäridena ning

Kokkulepe vastavalt Riigikohtu varasemale praktikale neile ei kohaldu. Samuti märkis

ringkonnakohus, et pole tõendeid selle kohta, et V. Malkov oleks saanud Vene Föderatsiooni

sõjaväepensioni juba enne 1994. aastat. Seetõttu pidas ringkonnakohus Kokkuleppe artiklit 5 pensioni

maksmise peatamise ebaõigeks aluseks. Ringkonnakohus tühistas Pensionikomisjoni vaidlustatud

otsuse ja tegi pensioniametile ettekirjutuse V. Malkovi taotlus pensioni väljamaksmiseks

ringkonnakohtu seisukohti ning Riigikohtu 4. aprilli 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-03

väljendatut arvestades uuesti läbi vaadata.

Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt lahendada küsimus, kas endist NSV Liidu Riikliku

Julgeolekukomitee töötajat tuleb pidada Kokkuleppe subjektiks ning kohelda pensioni maksmisel

sõjaväepensionärina Kokkuleppe mõttes. Seejärel annab kolleegium vastuse küsimusele, kas

Kokkuleppe artiklist 5 tulenes praegusel juhul alus pensioni maksmise peatamiseks.

13. 20. detsembril 1995. a vastu võetud seadusega ratifitseeriti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

vaheline leping "Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ja

nende ajutise sealviibimise tingimustest" (Leping) ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes

Eesti Vabariigi territooriumil" (Kokkulepe).

Kokkuleppe artikli 3 esimese lause järgi kindlustab Vene Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga

Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest Vene Föderatsiooni seadusandlusega

kehtestatud tingimustel ja normide järgi.

Kokkuleppe artikkel 5 sätestab: "Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti

Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi

vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide

väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad

organid, ning vice versa."

14. Kolleegium kasutab asja lahendamisel arvamust, mille Välisministeerium esitas vastusena

kolleegiumi küsimustele haldusasjas nr 3-3-1-1-08. Käesoleva haldusasja lahendamiseks pöördus

Riigikohtu halduskolleegium 22. mai 2008. a kirjaga nr 3-8-1-189-08 Välisministeeriumi poole, kes

oli haldusasjas nr 3-3-1-1-08 kaasatud arvamuse andmiseks, paludes kinnitada, kas viimane jääb

nimetatud haldusasjas antud arvamuse juurde küsimuses, mis puudutab Kokkuleppe kohaldatavust

endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajate pensionseerimisel.

28. mai 2008. a vastuses märgib Välisministeerium, et jääb haldusasjas nr 3-3-1-1-08 esitatud

seisukohtade juurde ega soovi täiendavalt midagi lisada.

15. Halduskolleegium märkis 13. juuni 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-31-08, et jääb oma

varasemas praktikas (halduskolleegiumi 11. novembri 2002. a otsused haldusasjades nr 3-3-1-49-02

ja 3-3-1-52-02 ning 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03) välismaalaste seaduse

kohaldamisel väljendatud seisukoha juurde, et elamislubade andmisel ei ole endise NSV Liidu

julgeolekuorganite töötajad käsitatavad Kokkuleppe subjektidena, kuid esitas samas põhjendused,

miks endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajaid saab ja tuleb pensioneerimisel kohelda

Kokkuleppe-järgsete sõjaväepensionäridena.

Osundades ka Välisministeeriumi arvamusele, asus Kolleegium viidatud otsuse punktis 16

seisukohale, et Kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel RJK töötajate suhtes tuleb oluliseks pidada

Kokkuleppe poolte aktsepteeritud senist praktikat neile isikutele pensionide määramisel ja

maksmisel. Kolleegium rõhutas ka juba 28. aprilli 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08 poolte

tahte ja väljakujunenud kohaldamispraktika olulisust Kokkuleppe kui rahvusvahelise lepingu sisu

mõistmisel ja tõlgendamisel.

Viidatud otsuses rõhutas kolleegium, et poolte tahe pole olnud luua olukorda, kus RJK töötajad

oleksid pensionide määramisel ja maksmisel soodsamas olukorras võrreldes relvajõudude

sõjaväepensionäridega. Nende isikute kategooriate erinev kohtlemine ei saa olla ka kohtupraktika

eesmärk. Tahe eristada RJK töötajaid sõjaväepensionäridest pensioniõiguslikes küsimustes selliselt,

et eristamine seaks nad Kokkuleppe art 5 mittekohaldumisel soodsamasse olukorda ning neil oleks

võimalik saada üheaegselt mõlema riigi määratud pensioni, ei tulene siseriiklikust õigusest ega

rahvusvahelise lepingu poolte lähenemisest.

Seega pole ka käesoleva vaidluse lahendamisel põhjust pidada Kokkuleppe artiklit 5 pensioni

maksmise peatamise vääraks aluseks seetõttu, et Kokkulepe kaebaja kui RJK endise töötaja

pensioniküsimustes ei kohaldu.

16. Kolleegium on senises praktikas välismaalaste elamisloa taotlemise asjades (4. aprilli 2003. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03) rõhutanud, et Kokkuleppe subjektiks on isik, kes oli Vene

Föderatsiooni relvajõududest erru arvatud ja sai Vene Föderatsiooni vahendite arvelt pensioni enne

Kokkuleppe sõlmimist, st enne 26. juuliks 1994. See põhimõte on sõnastatud ka

ratifitseerimisseaduse § 4 p-s 1.

Halduskohtu hinnangul pole vaidlust, et alates 3. novembrist 2005 saab V. Malkov Vene

Föderatsiooni sõjaväepensioni. Kolleegium leiab, et ka olukorras, kus isikule on Vene Föderatsiooni

vahendite arvelt hakatud pensioni maksma pärast Kokkuleppe sõlmimist, tuleb lähtuda eelpool juba

rõhutatud Kokkuleppe poolte tahtest Kokkuleppe subjektide määratlemisel ja pensionide maksmisel

ning väljakujunenud ja poolte poolt aktsepteeritud järjekindlast praktikast.

17. Riigikohtu halduskolleegium asus 28. aprilli 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08

seisukohale, et lähtudes nii Kokkuleppe artikli 5 grammatilisest tõlgendusest, kuid eelkõige

Kokkuleppe poolte tahtest ja sarnasest arusaamast Kokkuleppe art 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel,

tuleneb praeguse sõnastuse ning Kokkulepe poolte tahte juures vaidlusalusest sättest võimalus saada

korraga vaid ühe riigi poolt määratud pensioni. Seda seisukohta korrati ka 13. juuni 2008. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-31-08.

Seetõttu oli põhjendatud ja õiguspärane Virumaa Pensioniameti seisukoht, et V. Malkovile Eesti

õiguse alusel määratud pensioni maksmine tuleb peatada ajaks, mil talle jätkatakse Vene

Föderatsiooni vahendite arvelt pensioni maksmist.

18. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jõusse jätta halduskohtu otsus,

täiendades selle motiive käesolevas otsuses esitatud põhjendustega. Kassaatorile tuleb tagastada

kautsjon.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Harri Salmann