3-3-1-29-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-29-08

Määruse kuupäev

12. juuni 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tallinna linna kaebus Aseri Vallavalitsuse toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Aseri Vallavalitsusele

kohustava ettekirjutuse tegemiseks tasuda Tallinna linnale

100 115 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-07-2168

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna linna määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna linna määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2168

täielikult ja Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-2168 osas,

milles Tallinna linna kaebus tagastati.

Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas 25. oktoobril 2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Aseri Vallavalitsuse toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb Tallinna linna lasteasutustes käivate Aseri valla

haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude maksmata jätmises Tallinna linnale, ning Aseri

Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks tasuda Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete

kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes

käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 100 115 krooni.

2. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2007. a määrusega kaebuse käiguta, sest kaebaja tasus

kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni, kuid kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-ga 11

tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse

esitamisel riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse. Halduskohus kohustas kaebajat

puuduste kõrvaldamise korras täiendavalt tasuma 2923,45 krooni. 8. novembri 2007. a vastuses

puuduste kõrvaldamise määrusele teatas kaebaja, et kaebuse sisuks ei ole õigusvastase toiminguga

tekitatud kahju hüvitamine, vaid tegemist on tuvastamis- ja kohustamiskaebusega. Juhul kui kohus

tuvastab vallavalitsuse tegevuskulude tasumisest keeldumise õigusvastasuse ja kohustab

vallavalitsust kulusid hüvitama, kuid seda kohustust ei täideta, on Tallinna Linnavalitsusel võimalik

pöörduda kohtusse kahjunõudega.

15. novembri 2007. a kirjaga pikendas halduskohus puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni

26. novembrini 2007 ja selgitas, et nimetatud tähtajaks tuleb kohtule teatada, kas kaebaja taotleb

ainult Aseri Vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist või ka halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-s 2 sätestatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju väljamõistmist

vastustajalt. Viimasel juhul tuleb täiendavalt tasuda riigilõivu 2923,45 krooni. Vastuseks kirjale teatas

kaebaja, et Tallinna linn nõuab Aseri Vallavalitsuse poolt haridusasutuste tegevuskulude tasumata

jätmise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist ning Aseri Vallavalitsusele kohustava

ettekirjutuse tegemist tasuda Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla

haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest

lasteasutuste tegevuskulud.

3. Tartu Halduskohus võttis 5. detsembri 2007. a määrusega menetlusse Tallinna linna kaebuse Aseri

Vallavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb Tallinna linna lasteasutustes

käivate Aseri valla haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude maksmata jätmises Tallinna

linnale. Sama määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tagastas kohus HKMS § 11 lg 3 alusel Tallinna linna

kaebuse Aseri Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks tasuda Tallinna linnale

rahvastikuregistri andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale

kuuluvates lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 100 115 krooni.

Halduskohus põhjendas kaebuse osalist tagastamist sellega, et kaebaja ei olnud puuduste

kõrvaldamise korras esitanud kohtule tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu põhjenduste kohaselt on halduskohtul õigus kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p-ga 4 mõista välja

hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Järelikult kui kaebaja taotleb vastustajale

kohustava ettekirjutuse tegemist hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, siis see tähendab,

et kohus mõistab kaebuse rahuldamise korral ka selle summa kaebaja kasuks välja. Asjaolu, et

kaebaja sõnastas oma esialgse taotluse ümber ega märkinud selles enam väljamõistetava summa

suurust, ei anna alust eirata RLS § 56 lg-t 11.

4. Tallinna linn palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2007. a määruse

resolutsiooni p 2 ja saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt

on ebaõige halduskohtu seisukoht, et tegemist on kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõudega

vastavalt RLS § 56 lg-le 11 ning kaebuse esitaja peab tasuma sellelt vastavalt riigilõivu. Tegemist on

kohustamiskaebusega, mille raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks,

milleks võib olla ka konkreetse rahasumma tasumine. Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest

tuleneva kohustuse täitmata, siis on kulud reaalselt kandnud kohalikul omavalitsusel õigus nõuda

sellelt kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o kohustuse täitmist. Kuivõrd

käesoleva vaidluse käigus on võimalik tuvastada ka tasutava summa suurus, siis on kõige

otstarbekam, et kohus teeks ettekirjutuse, milles määratakse kindlaks konkreetne summa, mis tuleb

Tallinna linnale tasuda.

Lisaks märkis kaebaja, et Riigikohus on analoogset kaasust käsitlenud 18. juuni 2002. a lahendis

haldusasjas nr 3-3-1-37-02, mis puudutab Tartu Linnavalitsuse kaebust Puhja Vallavalitsuse vastu

tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning toimingu tegemiseks kohustamiseks. Kaebaja viitas

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. oktoobri 2004. a lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-35-04, kus

Riigikohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus

menetlusseadustega.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. jaanuari 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 5. detsembri 2007. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi Tallinna linn

on sõnastanud oma kahju hüvitamise nõude kohustava ettekirjutuse tegemise nõudena, jättes välja

nõude summa, on õige halduskohtu seisukoht, et tegemist on siiski kahju hüvitamise nõudega, mitte

aga kohustamiskaebusega. Kui Tallinna linn leiab, et ta on esitanud kohustamiskaebuse, siis peab ta

märkima, millal ja millise konkreetse haldustoimingu tegemisest on Aseri Vallavalitsus keeldunud.

Konkretiseerimata taotlus kohustada Aseri Vallavalitsust tasuma Tallinna linnale rahvastikuregistri

andmete kohaselt Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates

lasteasutustes käivate laste eest lasteasutuste tegevuskulud ei ole käsitatav kohustamiskaebusena

HKMS sätete mõttes. Kuna Tallinna linn on keeldunud riigilõivu tasumast, siis on kaebus kahju

hüvitamise osas õigesti tagastatud.

Täiendavalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-37-02

on asjassepuutumatu. Viidatud lahendis on tegemist Tartu Linnavalitsuse kaebusega Puhja

Vallavalitsuse toimingu, mis seisnes Tartu koolides õppivate Puhja valla haldusterritooriumil elavate

laste koolituskulude mittemaksmises, õigusvastaseks tunnistamiseks ning Puhja vallalt Tartu linna

kasuks selle õigusvastase toiminguga tekitatud kahju väljamõistmiseks. Seega on tegemist

tuvastamiskaebusega ja kahju hüvitamise kaebusega, mitte aga kohustamiskaebusega, nagu on

ekslikult leidnud määruskaebuse esitaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palus Tallinna linn tühistada Tartu Ringkonnakohtu

16. jaanuari 2008. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-07-2168 ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Kaebaja ei nõustunud määruses esitatud seisukohaga, et kaebuses esitatud

nõuetest lähtuvalt on tegemist tuvastamiskaebusega ja kahju hüvitamise kaebusega. Kaebaja taotles

Aseri valla kohustamist koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 27 lg-s 6 sätestatud avalik-

õigusliku kohustuse - osaleda Tallinna koolieelse lasteasutuse linnaeelarvest kaetavate

majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmisel

proportsionaalselt selles lasteasutuses käivate ja Aseri valla haldusterritooriumil alaliselt elavate laste

arvuga - täitmiseks. Nimetatud kohustuse täitmise võimalikuks vormiks on Aseri valla poolt

haldustoimingute tegemine, mis seisneb raha maksmises KELS § 27 lg-s 7 sätestatud kulude katteks.

Ainuüksi asjaolu, et nõude esemeks on rahasumma tasumine, ei tähenda, et tegemist on kahju

hüvitamise (või alusetu rikastumise korras saadu tagastamise) nõudega. Kaebaja arvates on tegemist

HKMS § 6 lg 2 p-s 2 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p-s 4 nimetatud taotlusega

sooritamata toimingu sooritamiseks. Kohustamiskaebuse raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist

toimingu sooritamiseks, kusjuures toiminguks võib olla konkreetse rahasumma väljamaksmine.

Riigikohtu halduskolleegium on 29. oktoobri 2004. a lahendis 3-3-1-35-04 märkinud, et kaebajal on

õiguskaitsevahendi valiku vabadus ning õiguspäraseks tuleb lugeda ka see, kui kaebaja on valinud

tuvastamiskaebuse selleks, et vältida rahalise nõude esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist enne,

kui selle nõude põhjendatus ei ole kohtuotsusega lõplikult tuvastatud.

7. Aseri Vallavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tallinna linna nõue Aseri Vallavalitsuse vastu on esitatud KELS § 27 lg 6 alusel, mille kohaselt

lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu

ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad

proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

Kaebuse kohaselt esitas Tallinna linn Aseri Vallavalitsusele haridusasutuste tegevuskulude

võlgnevuse nõude 21. juunil 2007 ning 18. septembri 2007. a kirjaga keeldus vastustaja nõude

tasumisest. Kaebaja palub kohustada vastustajat tasuma kaebajale rahvastikuregistri andmete kohaselt

Aseri valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate laste

eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 100 115 krooni. Kohtud leidsid, et kaebaja taotluse sisu on

kahju hüvitamise nõue, mistõttu sellelt tuleb vastavalt RLS § 56 lg-le 11 tasuda riigilõivu 3 protsenti

nõutavast summast. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on kohustamiskaebusega.

9. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda peatatud haldusakti täitmist või

välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. RVastS

§ 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja

on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale

haldusorganile ning taotluse rahuldamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või

kaebuse halduskohtule.

HKMS § 6 lg 3 alusel võib lisaks paragrahvi 2. lõikes sätestatule kaebusega taotleda avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku

võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt

andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 10. mai 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-24-01 seoses

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse analoogse regulatsiooniga märkinud, et sisuliselt on sellise nõude

puhul tegemist sooritamata toimingu - koolituskulude tasumise - sooritamise nõudega. HKMS § 4

lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-

õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või

viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Olenevalt asjaoludest võib koolituskulude kandmise üle käiv

vaidlus seonduda kohustatud omavalitsusüksuse organi tegevusetuse või viivitusega, aga ka tema

organi haldusaktiga (näiteks, kui otsustatakse keelduda koolituskulude kandmisest).

11. Kolleegium jääb viidatud lahendis esitatud seisukohtade juurde. Ekslik on ringkonnakohtu

seisukoht, et Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-37-02 on tegemist tuvastamiskaebuse ja kahju

hüvitamise kaebusega. Ka selles lahendis käsitatakse Tartu Linnavalitsuse kaebust

kohustamiskaebusena.

Praeguses asjas on Aseri Vallavalitsus tegevuskulude kandmisest keeldunud (taotluse rahuldamata

jätnud) ning Tallinna linn nõuab kulude tasumist - toimingu sooritamist. Asjaolu, et kaebaja palub

vastustajalt välja mõista konkreetse summa, ei muuda nõuet kahju hüvitamise nõudeks.

Haldustoiming võib seisneda ka koolituskulude tasumises.

12. Ringkonnakohtu määrus ning halduskohtu määrus vaidlustatud osas tuleb tühistada ja asi saata

tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

13. HKMS § 90 lg 2 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann