3-3-1-27-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-27-08

Määruse kuupäev

12. juuni 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Kulle Kurreli kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2003. a

korralduse nr 704-k ja 15. märtsi 2006. a korralduse nr 485-k

tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks

otsustada Kulle Kurrelile detailplaneeringuga hõlmatud

maaüksuste tagastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-06-619

Menetluse alus Riigikohtus

Kulle Kurreli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kulle Kurreli määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2008. a määrus haldusasjas nr 3-06-619 osas,

milles jäeti Kulle Kurreli määruskaebus rahuldamata, ja Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri

2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-619 osas, milles Kulle Kurreli kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 15. märtsi 2006. a korralduse nr 485-k vaidlustamiseks jäeti läbi vaatamata,

ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2003. a korraldusega nr 704-k algatati Mäepealse tänava, Raja

tänava ja Lossi tänava vahelise ala, suurusega 3,8 ha, detailplaneeringu koostamine eesmärgiga

laiendada planeeringualal paikneva Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleksi ja ehitada

planeeringualale korterelamud, ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Tallinna Linnavalitsuse

15. märtsi 2006. a korraldusega nr 485-k võeti 19. märtsi 2003. a korraldusega algatatud

detailplaneering vastu.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 13. novembri 1995. a otsusega nr 6426 tunnistati Kulle Kurrel

omandireformi õigustatud subjektiks endisel Harjumaal Harku vallas asunud õigusvastaselt

võõrandatud endise kinnistu nr 5288, suurusega 13,51 ha, suhtes.

2. K. Kurrel esitas Tallinna Halduskohtule 24. märtsil 2006 kaebuse, milles taotles Tallinna

Linnavalitsuse 19. märtsi 2003. a korralduse nr 704-k ja 15. märtsi 2006. a korralduse nr 485-k

tühistamist ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamist otsustada kaebuse esitajale detailplaneeringuga

hõlmatud maaüksuste tagastamine. Kaebuse esitaja väitis, et planeeringualale jääb osa endisest

kinnistust nr 5288 (Mäepealse 1a krunt ja maaüksus AT 0506080013) ning planeeringu algatamine ja

vastuvõtmine enne maa tagastamise menetluse lõpetamist ei ole õiguspärane.

3. Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2006. a määrusega lõpetati menetlus 19. märtsi 2003. a

korralduse nr 704-k peale esitatud kaebuse osas HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Määrus on jõustunud.

4. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2007. a määrusega jäeti viitega HKMS § 23 lg 3 p-le 1 Kulle

Kurreli kaebus menetlusse jäänud osas läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebuse esitajal ei saa

ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, arvestades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud.

Määruse põhjendused olid järgmised:

1) PlanS § 26 lg 1 annab isikule õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Riigikohtu

otsuses asjas nr 3-3-1-53-03 on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud

menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist

on kaks erandit: kas on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus

võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt

õiguspärane, või rikub menetlustoiming isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest;

2) kaebuse kohaselt seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste menetluse lõpptulemusest sõltumatu

rikkumine selles, et vaidlustatud detailplaneeringu algatamise ja "kinnitamise" tulemusena ei ole

võimalik õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada, sest menetlusse ei ole

õigustatud subjekti kaasatud, ning selles, et omandireformiga seotud toimingud on prioriteetsed teiste

toimingute ees. Selle väitega ei saa nõustuda. Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et planeering

üldse kehtestatakse või et see kehtestatakse just vastuvõetud kujul. Kaebuse esitaja ei ole planeeritava

maa-ala kinnisasja omanik, vaid omandireformi õigustatud subjekt, kellel on üksnes nõudeõigus osale

detailplaneeringuga hõlmatud maast. Seadus aga ei nõua maa, mille suhtes on isik tunnistatud

õigustatud subjektiks, igal juhul tagastamist. Seega ei olnud kaebuse esitaja planeeringu koostamise

menetlusse kaasamine nõutav. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitaja oli linnavalitsuse 19. märtsi

2003. a korraldusest nr 704-k teadlik juba hiljemalt 3. septembril 2003, mistõttu tal oli võimalik soovi

korral menetlusse sekkuda, mida ta aga kuni planeeringu avaliku väljapanekuni ei teinud. Kaebuse

esitaja poolt planeeringu koostamise etapis avaldatud seisukohad poleks olnud ka linnavalitsusele

siduvad. Seega ei olnud kaebaja menetlusse kaasamata jätmine menetlusviga, mis muudaks

menetluse lõpptulemuse õigusvastaseks. Planeerimismenetluse läbiviimine iseenesest ei takista

õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Maa osalise tagastamata jätmise

võib põhjustada teiste isikute hoonete ja rajatiste asumise sellel, mitte planeerimismenetlus. Kuna

detailplaneeringu vastuvõtmine ei too kaasa kaebajale õiguslikke tagajärgi, ei saa see tema õigusi

iseseisvalt rikkuda. Seega puudub kaebuse esitajal kaebeõigus planeeringu vastuvõtmise otsuse

vaidlustamiseks;

3) kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise õigus ka kohustamisnõude osas. Nõude rahuldamise

eelduseks on planeerimismenetluse õigusvastaseks tunnistamine. Kuna linnavalitsusel oli õigus

detailplaneeringu menetlust algatada ja läbi viia, sest see saab olla maa tagastamise aluseks ega riku

hetkel kaebaja õigusi, ei saa etapis, kus detailplaneering on alles kehtestamata, kohustada

linnavalitsust maa tagastamise küsimust otsustama. Tallinna Maa-ametist kaebuse esitajale saadetud

vastuses on selgesõnaliselt märgitud, et kaebuse esitajale maa tagastamine seisab vaidlusaluse

detailplaneeringu kehtestamise taga ja tagastamisele kuuluv katastriüksus moodustatakse pärast

nimetatud detailplaneeringu kehtestamist. Seega on kaebaja nõue ilmselgelt ennatlik.

5. K. Kurrel esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus

läbivaatamata jäetud nõudes menetlusse.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2008. a määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, millega

jäeti läbi vaatamata K. Kurreli kaebus kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustama linnavalitsuse

19. märtsi 2003. a korraldusega nr 704-k algatatud ja 15. märtsi 2006. a korraldusega nr 485-k vastu

võetud detailplaneeringuga hõlmatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine kaebuse esitajale.

Selles osas saadeti kaebus halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks. Muus osas jäeti Kulle Kurreli

määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid

järgmised:

1) õige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudus kaebeõigus planeeringu vastuvõtmise

korralduse suhtes. Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et planeeringualal asuva maa

tagastamise nõudeõigust omava isiku detailplaneeringu koostamisele kaasamata jätmine on vastuolus

PlanS § 16 lg-ga 1, sest selline isik on käsitatav "huvitatud isikuna", kes tuleb selle sätte kohaselt

sarnaselt planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike ja elanikega planeeringu koostamisele kaasata.

Kuid halduskohtu selline vale seisukoht ei mõjuta lõppjäreldust planeeringu vaidlustamise otsuse

kaebeõiguse puudumise suhtes, sest kui eeldada sellise menetlusliku rikkumise toimumist

vaidlusaluses planeeringumenetluses, pole planeeringu vastuvõtmise etapis veel võimalik väita, et see

rikkumine mõjutas planeeringumenetluse tulemust;

2) sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus halduskohtusse pöörduda nõudega tühistada Tallinna

Linnavalitsuse 15. märtsi 2006. a korralduse planeeringu vastuvõtmise kohta, ei järeldu, et tal puudub

õigus nõuda Tallinna Linnavalitsuselt planeeringualaga hõlmatud õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise menetluse lõpuleviimist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. K. Kurrel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus selles osas,

millega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja võtta kaebus ka lõpetatud osas menetlusse.

Määruskaebuses leitakse, et kuna maa-ala, mis on detailplaneeringuga hõlmatud, on K. Kurrelile

tagastamata, siis rikub tema õigusi mitte üks või teine planeeringulahendus, vaid ainuüksi juba ka

temale tagastamisele kuuluva maatüki hõlmamine planeerimismenetlusse. Detailplaneeringu

kehtestamine võib kaasa tuua selle, et K. Kurrelile maa tagastamise võimatust põhjendatakse

kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamine ja menetlemine enne

tagastamismenetluse lõpetamist on vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega. See

menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

8. Tallinna Linnavalitsus palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu

määrus muutmata. Vastuse kohaselt võimaldab maa tagastamisel planeerimise läbi viia MRS § 6 lg 1

ning kui kohalik omavalitsus otsustas maa tagastamise menetluse läbi viia kehtestatud

detailplaneeringu alusel, siis ei ole selles midagi õigusvastast. Kui kassaator leiab, et

detailplaneeringu menetlemise käigus on tõepoolest menetlusnorme rikutud, on tal võimalik

vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise korraldus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et planeeringualal asuva maa

tagastamise nõudeõigust omav isik tuleb PlanS § 16 lg 1 alusel planeerimismenetlusse kaasata ning et

sellise isiku kaasamata jätmine on õigusvastane. Kuid kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta,

et käesolevas asjas ei ole K. Kurrelil halduskohtusse pöördumise õigust, kuna planeeringu

vastuvõtmise etapis ei ole veel võimalik väita, et K. Kurreli kaasamata jätmine mõjutas

planeeringumenetluse tulemust.

Kolleegium leiab, et kaebeõiguse seisukohalt ei ole oluline see, kas kaasamata jätmine võib mõjutada

planeerimismenetluse tulemust või mitte. Küsimus, millised on kaasamata jätmise tagajärjed, tuleb

lahendada asja sisulises menetluses. Kolleegium viitab siinkohal 15. mai 2008. a lahendile

haldusasjas nr 3-3-1-9-08, milles kolleegium asus seisukohale, et kohus võib "kaebuse üldjuhul

tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega

piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud

asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline

hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." Käesolevas asjas möönis ringkonnakohus K. Kurreli

õiguste rikkumise võimalikkust ja seetõttu ei oleks tohtinud kohus kaebust määrusega tagastada.

10. Kolleegiumi hinnangul võib maa tagastamise õigustatud subjekti planeerimismenetlusse

kaasamata jätmine viia ebaõige tulemuseni, kuna pole välistatud, et sellise isiku kaasamise korral ei

jõutaks kas sellise planeeringulahenduseni või tuleks üldse planeeringust loobuda. Seetõttu peab maa

tagastamise õigustatud subjektil olema õigus vaidlustada planeeringu vastuvõtmist.

11. Neil põhjustel tuleb K. Kurreli määruskaebus rahuldada. Riigikohus tühistab Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused osaliselt ning saadab asja Tallinna Halduskohtule

menetluse jätkamiseks. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld