Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-50-08 AI generated

3-2-1-50-08 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-50-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RIIGIKOHUS

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-50-08 · Riigikohus: RIIGIKOHUS

Keywords

AI generated
missing case documents proof of ownership action for disturbance of possession tenant liability notification of address change leased property
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-50-08

Määruse kuupäev

Tartu, 3. juuni 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

AS Hansapank hagi Uno Klementi vastu 16 921 krooni

46 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-15987

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtutäitur Mati Kadak

Uno Klement (isikukood xxxxxxxxxxx)

AS Hansapank (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-15987 Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a määrus ja

Harju Maakohtu 20. novembri 2007. a määrus ning saata asi kohtutäituri tasu väljamaksmise

otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada kohtutäitur Mati Kadakule 25. märtsil 2008. a määruskaebuselt tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Hansapank esitas 28. juunil 2006 Harju Maakohtule hagi Uno Klementi vastu, milles palus

kostjalt välja mõista Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 16 921 krooni

46 senti.

2. Hagiavalduses oli märgitud kostja elukohaks Harjumaa, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx küla,

XX Xxxxxxxxxx-x, xx ning samuti Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-xxx. Maakohtul ei õnnestunud nendel

aadressidel kostjale kohtudokumente ja hagiavaldust kätte toimetada. 15. jaanuaril 2007 nõudis

maakohus hagejalt menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu ettemaksu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel. Hageja pöördus kostja viibimiskoha leidmiseks

politsei poole, kuid see ei andnud tulemust. Seejärel tasus hageja kohtu nõutud ettemaksu.

Harju Maakohus pöördus 5. märtsi 2007. a kirjaga kohtutäitur Mati Kadaku (edaspidi kohtutäitur)

poole ja edastas talle kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg-ga 1

kohtumaterjalid (hagiavaldus lisadega, kohtuteade, kättetoimetamisteatis) kostjale

kättetoimetamiseks. Maakohus palus edastada materjalid kostjale isikliku allkirja vastu ning tagastada

kostja allkirjaga väljastusteade kohtule.

3. 3. augustil 2007. a tagastas kohtutäitur menetlusdokumendid kohtule ning esitas kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse (295 krooni koos käibemaksuga) ja menetlusdokumentide kättetoimetamise

akti. Akti kohaselt käis kohtutäituri abi Marek Puhtla 1. aprillil 2007 kell 16.45, 31. juunil 2007

kell 12.25 ja 2. juulil 2007 kell 8.20 aadressil Harjumaa, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx küla,

XX Xxxxxxxxxx-x, xx, kuid keegi ust ei avanud, maja oli tühi, liikumist ei olnud. Krundi eelmisel

omanikul ei ole suvilaühistuga enam mingit sidet. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjal mingit

sissetulekut. Ka aadressil Xxxxxxxxx xxx x-xxx on kostja tundmatu isik, mobiiltelefon ei ole sisse

lülitatud. Kohtutäitur luges kohtudokumendid kätteantuks, kuna on oma tegevusega täitnud eeldused,

mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks.

4. 18. septembril 2007 tegi Harju Maakohus määruse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise

kohta väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

5. Harju Maakohus jättis 20. novembri 2007. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi

kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril

õigus saada tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus menetlusdokumente kohtutäituri

vahendusel kostjale kätte ei toimetanud, vaid toimetas kostjale dokumendi kätte TsMS § 317 alusel

avalikult. Kohtutäituri kaaskirjast kohtule ei nähtu, et TsMS §-des 326 ja 327 toodud tingimused

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on täidetud. Ei ole tuvastatud, et tegemist oleks isiku

elukohaga. Seetõttu ei saa menetlusdokumenti kättetoimetatuks lugeda.

6. Kohtutäitur esitas maakohtu 20. novembri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada. Harju Maakohus leidis, et kohtumääruse tühistamiseks ei ole alust, ja

edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07, milles leiti, et mingit alust ei ole maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud

tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte

toimetamata.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamise eest

TsMS kohaselt kohtutäituri tasu 250 krooni. KTS § 2527 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus nõuda tasu

pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. TsMS § 315 lg 2

ja § 313 lg 3 kohaselt peab kättetoimetamisteatisest muu hulgas nähtuma dokumendi

kättetoimetamise aeg ja koht. Nendest normidest tuleneb see, et kohtutäitur võib nõuda

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile

kätte toimetatud. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav

sõltumatu isik. Kohtutäituri sissetulek kujuneb KTS §-de 21 jj järgi tema ametikohustuste täitmise

tulemustest lähtuvalt (§ 23 lg 3). Seega on kohtutäituri seadusest tulenevalt kohtutäituri kanda

kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei

vii sihile.

Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel TsMS §-

dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu eespool kirjeldatud juhisest ei

saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kohtu viidatud elukoha

aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi

kättetoimetamist allkirja vastu, ja tagastama adressaadi allkirjaga teatise kohtule. Ta võis

menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309 mis tahes kohas. Sel juhul

oleks olnud eespool viidatud kohtutäituri seaduse sätted aluseks kohtutäiturile kohtutäituri tasu

maksmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt tegi kohtutäitur kõik võimaliku, saavutamaks menetlusdokumendi

kättetoimetamist allkirja vastu. Kohtutäitur on oma tegevusega täitnud kõik eeldused, mida

TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks, ja menetlusdokument ongi kätte

toimetatud avaliku kättetoimetamise kaudu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 692 lg 5 teise lause

alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel kohtutäituri

tasu väljamaksmise otsustamiseks samale maakohtule.

10. Kolleegium leiab, et praegusel juhul oli kohtutäitur toimiku materjalide kohaselt oma tegevusega

täitnud eeldused, mis on vajalikud menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks TsMS § 317

lg 1 p 1 kohaselt. TsMS § 317 lg 1 p 1 (asjakohases redaktsioonis) näeb ette, et menetlusosalisele

võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress

ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale

ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS VI osas sätestatud viisil.

Asja materjalidest ei ole näha, et maakohus või hageja oleksid pärast kohtutäituri 3. augusti 2007. a

kirja teinud täiendavaid toiminguid kostja elu- või viibimiskoha tuvastamiseks. Samas on Harju

Maakohus 18. septembril 2007. a määranud dokumentide avaldamise väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Seega on kohus enda esialgsete kättetoimetamisele suunatud toimingute ning

kohtutäituri tegevuse tulemusel lugenud täidetuks TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused.

11. Ringkonnakohus on ekslikult lähtunud Riigikohtu 25. mai 2007. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-

39-07 ainult sellest osast, mille kohaselt kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule

on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Samas on Riigikohus viidatud lahendi p-s 10

asunud ka seisukohale, et menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks

(kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi

kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette

dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega tuleb

kohtutäiturile tasu väljamaksmise otsustamisel kaaluda, kas kohtutäitur on oma tegevusega täitnud

TsMS § 317 kohaldamise eeldused. Kolleegium märgib, et menetlusdokumendi avaldamine

väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on

teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei

õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes

Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste

saamiseks.

Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid,

kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.

Kolleegiumi arvates on maakohus praeguses asjas ebaõigesti viidanud TsMS §-dele 326 ja 327.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tuvastatud, et tegemist oleks kostja elukohaga, kuid kohtutäituri aktis

(tl 38) ei olegi esitatud väidet, et kohtutäituri abi jättis menetlusdokumendid või teate TsMS § 326 või

§ 327 alusel kostja postkasti. Kohtutäitur on väitnud, et on oma tegevusega täitnud TsMS § 317

kohaldamise eeldused.

Eespool toodud põhjustel tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada ning saata asi

kohtutäituri tasu väljamaksmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

12. Kolleegium märgib veel järgmist. Toimiku materjalide kohaselt on kohtutäituril kulunud kohtu

taotluse täitmiseks peaaegu 5 kuud. Selline ajakulu ei pruugi võimaldada kohtul lahendada tsiviilasja

TsMS § 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. Seetõttu leiab kolleegium, et kohtutel on TsMS § 2 alusel

õigus määrata kohtutäiturile mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama kohtule kirjaliku ülevaate

menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Objektiivsetel põhjustel on võimalik tähtaega ka

pikendada, kui kohtutäitur esitab kohtule sellekohase taotluse. Kohtutäituril tuleb kohtu korralduse

täitmisel arvestada, et kohtutäituri seaduse § 31 lg 1 p 7 kohaselt võidakse teenistusliku järelevalve

käigus kontrollida kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja

tähtaegade järgimist. Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik"

§ 10 lg 1 kohaselt täidetakse täitedokument nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta.

Kolleegium märgib ka seda, et tähtaja põhjendamatu möödalaskmine ei välista iseenesest kohtutäituri

tasu väljamaksmist, kui kohtutäituril õnnestub dokument kätte toimetada pärast kohtu antud tähtaja

möödumist ning kohus ei ole vahepeal ise menetlusdokumenti adressaadile kätte toimetanud.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull