3-2-1-51-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-51-08

Määruse kuupäev

Tartu, 28. mai 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

I. V hagi A. V vastu lapsele väljamõistetud elatise

suurendamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 6. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-29669

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja I. V (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja A. V (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kaido Kooga

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 6. veebruari 2008. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada A. V määruskaebuselt 12. märtsil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. V esitas 18. oktoobril 2006. a A. V vastu hagi poolte ühise lapse ülalpidamiseks 30. augusti

1999. a otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduses märkis hageja kostja

aadressiks Xxxxxxxxx x-x Narva-Jõesuu. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus

toimetati 28. oktoobril 2006. a hagiavalduses kostja aadressina märgitud aadressil kätte kostja emale

A. V.

2. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt ja Viru Maakohus rahuldas hagi 21. novembri 2006. a

tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus toimetati samal aadressil kostja emale kätte 25. novembril 2006. a.

3. Kostja esitas 8. detsembril 2006. a tagaseljaotsuse peale kaja ja palus asjas menetluse taastada.

Kaja päisesse märkis kostja oma elukohaks Xxxxxxxxx x-x. Kaja lõppu märkis kostja oma nime alla

aadressiks Xxxxx xx-xx, Narva-Jõesuu, ja palus vastuse saada märgitud aadressil. Viru Maakohus

tegi 11. detsembril 2006. a puuduste kõrvaldamise määruse, mis toimetati 14. detsembril 2006. a

kostjale isiklikult kätte (väljastusteatelt ei nähtu aadressi, kuid Viru Maakohtu 12. detsembri 2006. a

kirja kohaselt saadeti see Xxxxxxxxx x-x). Ka 27. detsembri 2006. a täiendavas avalduses märkis

kostja oma aadressiks Xxxxx xx-xx.

4. Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2007. a määrusega kostja kaja ja taastas asjas menetluse.

Määrus toimetati 23. jaanuaril 2007. a kätte kostja elukaaslasele L. M (väljastusteatelt ei nähtu

aadressi, kuid Viru Maakohtu 12. detsembri 2006. a kirja kohaselt saadeti see Xxxxxxxxx x-x).

Kohtukutse toimetas kohtukordnik 6. septembril 2007. a kätte kostja emale aadressil Xxxxxxxxx x-x,

seejuures on väljastusteatele märgitud, et kostja elab Xxxxx xx-xx. 19. septembril 2007. a toimunud

kohtuistungi protokolli kohaselt oli kostja istungil kohal ja tema elukohaks on märgitud Xxxxx xx-xx.

5. Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2007. a otsusega hagi. Kohtukordnik toimetas 18. oktoobril

2007. a kohtuotsuse aadressil Xxxxxxxxx x-x kätte kostja emale.

6. Kostja esitas 7. jaanuaril 2008. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles märkis oma

aadressiks Xxxxx xx-xx. Viru Ringkonnakohus kohustas kostjat teatama, millal ja mil viisil sai kostja

kätte maakohtu otsuse. Kostja 28. jaanuari 2008. a vastuse kohaselt ei mäleta tema ema, millal ta

maakohtu otsuse kätte sai. Kostjale andis ema selle edasi 28. detsembril 2007. a, kui avastas kappi

koristades kohtuotsuse teiste dokumentide seast.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Viru Ringkonnakohus keeldus 6. veebruari 2008. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, sest apellatsioonkaebus

esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati

kindlaks tähtaja algus, tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud

päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel

päeval.

Asja materjalide kohaselt sai maakohtu otsuse 18. oktoobril 2007. a allkirja vastu kätte kostja ema (tl

82). Otsus saadeti aadressile Xxxxxxxxx x-x, mis oli kostja aadressina märgitud hagiavalduses ja

millelt on kostja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Sama aadressi kirjutas kostja ise oma

8. detsembri 2006. a kajas maakohtule (tl 29, 45) ning samalt aadressilt on ta isiklikult saanud kätte

maakohtu 11. detsembri 2006. a määruse (tl 43-44). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja

elab aadressil Xxxxxxxxx x-x, Narva-Jõesuu. Samal aadressil elab ka tema ema.

TsMS § 322 lg 1 järgi tuleb kostja emale otsuse 18. oktoobril 2007. a kättetoimetamisega lugeda

otsus kostjale kättetoimetatuks. Asjaolu, kuidas toimub posti vahetamine ühel ja samal aadressil

elavate täiskasvanud perekonnaliikmete vahel, ei ole apellatsioonitähtaja arvutamisel oluline.

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 19. oktoobril 2007. a ning pidanuks lõppema

17. novembril 2007. a. Kuna 17. november 2007. a oli puhkepäev (laupäev), lõppes

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 19. novembril 2007. a. Kostja apellatsioonkaebus saabus

ringkonnakohtusse 7. jaanuaril 2008. a, s.o enam kui 1,5 kuud pärast apellatsioonitähtaja lõppemist.

Kui menetlusosaline laskis seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus

menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 67 lg 1 järgi tähtaja juhul, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut

teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib TsMS § 67 lg 2 järgi

taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui 6 kuu jooksul

alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

8. Kostja esitas 21. veebruaril 2008. a ringkonnakohtule avalduse menetlustähtaja ennistamiseks ja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, milles märkis, et ei ole nõus ringkonnakohtu määruse

väitega, et tema emale otsuse kättetoimetamisega tuleb lugeda otsus talle kättetoimetatuks. Kostja

elab juba 5 aastat oma elukaaslase korteris Xxxxx xx-xx. Selle aadressi märkis ta ka kaja lõppu ja

palus saata vastuse sellele aadressile.

9. Viru Ringkonnakohus edastas 21. veebruari 2008. a kirjaga kostja avalduse kui määruskaebuse

Riigikohtule. Ringkonnakohtu kirja kohaselt on määruskaebus ekslikult pealkirjastatud kui avaldus

menetlustähtaja ennistamiseks. Riigikohus jättis 27. veebruari 2008. a määruskaebuse käiguta ja

andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest kostja ei olnud tasunud kautsjoni ja oli

määruskaebusele ise alla kirjutanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas 17. märtsil 2008. a vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse, milles palus

ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja apellatsioonkaebus

menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt luges ringkonnakohus vääralt kostja elukohaks tema ema

elukoha Xxxxxxxxx x-x. Selle aadressi märkis hageja hagiavaldusse. Kuigi kostja märkis kajas

hagimaterjalide järgi automaatselt oma elukohaks Xxxxxxxxx x-x, palus ta kaja lõpus vastuse saata

tema tegelikku elukohta Xxxxx xx-xx. Isiku elukoht on TsÜS § 14 lg 1 järgi koht, kus ta alaliselt või

peamiselt elab.

11. Hageja määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ja asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 638 järgi.

13. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus luges õigesti kostja esitatud apellatsioonitähtaja

ennistamise avaldusena pealkirjastatud kostja avalduse ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuseks, sest kostja esitas selles sisulisi vastuväiteid ringkonnakohtu määrusele. Kostja ei

nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu otsus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks,

kuna see on nõuetekohaselt kättetoimetatud kostja emale.

14. Ringkonnakohus luges aga vääralt maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks alates 18. oktoobril

2007. a aadressil Xxxxxxxxx x-x kohtuotsuse kostja emale allkirja vastu kättetoimetamisest.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada

või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik

tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3

järgi dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Seega tuleb menetlusdokument anda üldjuhul üle saajale.

Menetlusdokumendi võib edastada saajale ka tähitud kirjaga. TsMS § 313 lg 2 järgi võib

menetlusdokumendi tähitult kätte toimetades anda seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule

kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel

võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on

TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb

menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322

lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule.

15. Praeguses asjas on oluline tuvastada, kas kostja ema oli kostja eluruumis elav isik TsMS § 322

lg 1 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt märkis hageja hagiavalduses kostja elukohaks Xxxxxxxxx x-x. Kostja

pöördus esimest korda kohtu poole 8. detsembri 2006. a kajaga. Kaja päisesse märkis kostja

aadressiks Xxxxxxxxx x-x, kuid kaja lõpus palus kostja saata vastuse aadressil Xxxxx xx-xx. Samuti

märkis kostja 27. detsembri 2006. a avalduse lõppu enda nime järele aadressi Xxxxx xx-xx. Ka

19. septembri 2007. a kohtuistungi protokolli kohaselt on kostja elukohaks Xxxxx xx-xx. Eeltoodust

nähtuvalt on kostja teatanud kohtule, et ta elab Xxxxx xx-xx. Seega tuli kostjale

menetlusdokumendid toimetada kätte sellel aadressil. Sellest hoolimata toimetas maakohus kostjale

menetlusdokumente kätte aadressil Xxxxxxxxx x-x.

Väär on ringkonnakohtu väide, et hageja sai hagimaterjalid aadressil Xxxxxxxxx x-x isiklikult kätte.

Toimiku materjalidest nähtuvalt võttis hagimaterjalid vastu kostja ema (tl 20-21). Kostja võttis

isiklikult vastu 11. detsembri 2006. a kohtumääruse kaja käiguta jätmise kohta (tl 43-44). Kaja

rahuldamise määruse võttis aadressil Xxxxxxxxx x-x vastu kostja elukaaslane (tl 56, 58).

19. septembri 2007. a kohtuistungi kutse võttis vastu kostja ema, kes märkis kättetoimetamisteatele,

et kostja elab Xxxxx xx-xx (tl 64, 67). Samuti nähtub hagejale kohtukutse kättetoimetamise teatelt

(tl 66), et kostja võib elada Xxxxx xx-xx.

16. Asjaolu, et kostja, kostja ema ja kostja elukaaslane võtsid maakohtu menetluses kostjale saadetud

menetlusdokumente vastu aadressil Xxxxxxxxx x-x, ei tähenda, et need menetlusdokumendid

edastati kostja elukohas, sest kostja oli märkinud oma elukohaks Xxxxx xx-xx.

Kuna kostja ei elanud Xxxxxxxxx x-x, ei saanud ringkonnakohus lugeda maakohtu otsust kostjale

kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega nimetatud aadressile. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 307

lg 3 järgi lugeda kostjale kättetoimetatuks alates selle tegelikust jõudmisest kostjani. Kostja väitis

ringkonnakohtu järelepärimisele 28. jaanuaril 2008. a saadetud vastuses, et ema andis talle maakohtu

otsuse edasi 28. detsembril 2007. a. Seega tuleb lugeda maakohtu otsus kostjale kättetoimetatuks

nimetatud kuupäeval.

17. Kuna kostja sai maakohtu otsuse TsMS § 307 lg 3 järgi kätte 28. detsembril 2007. a, ei ole kostja

lasknud mööda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Maakohus tegi otsuse 9. oktoobril 2007. a. Maakohtu otsuse saab käesolevas

määruses ülal toodud põhjendusel lugeda kostjale kättetoimetatuks 28. detsembril 2007. a. Kostja

esitas apellatsioonkaebuse 7. jaanuaril 2008. a. Seega ei ole kostja mööda lasknud

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ja puudub alus keelduda kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel.

Ülaltoodu tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks TsMS § 638 järgi.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu