3-2-1-48-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-48-08

Määruse kuupäev

Tartu, 28. mai 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

P.R hagi Pulp OÜ vastu puhkepäevadel töötamise eest

töötasu saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-11207

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja P.R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Aivar Ennok

Kostja Pulp OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Erki Vabamets

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. oktoobri 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari

2008. a määrus ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada ADVOKAADIBÜROO NIELSON & PÄRN OÜ-le P.R määruskaebuselt

22. jaanuaril 2008. a tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.R esitas 27. veebruaril 2006. a Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile avalduse Pulp OÜ

vastu, milles palus Pulp OÜ-lt välja mõista puhkepäevadel töötamise eest töötasu 25 574 krooni.

Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjon rahuldas 13. aprilli 2006. a otsusega töövaidlusasjas nr 9-

01-02/424/06 avalduse.

2. Pulp OÜ esitas 11. mail 2006. a Harju Maakohtule taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

3. P.R esitas 14. juunil 2006. a Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

puhkepäevadel töötamise eest töötasu 25 574 krooni. 5. jaanuaril ja 7. märtsil 2007. a täiendas hageja

hagiavaldust, suurendades oma saamata töötasu nõuet 56 308 krooni 53 sendini ja nõudes lisaks

töötasu maksmisega viivitamise eest viivist 21 960 krooni 33 senti. Kokku palus hageja kostjalt välja

mõista 71 239 krooni 86 senti, arvestades asjaolu, et kostja on hagejale kohtutäituri vahendusel

töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmise korras tasunud juba 7029 krooni.

Hageja arvates on tema hagi esemeks maksmata palga nõue, mille materiaalõiguslik alus tuleneb

töölepingu seaduse (TLS) § 49 p-st 2. Sama paragrahvi alusel esitatud palganõude raames võib

hageja esitada ka seaduses ettenähtud juhtudel makstavate lisatasude nõudeid, kuna seaduses

ettenähtud juhtudel makstav lisatasu kuulub palga koosseisu. Need lisatasud võivad muuhulgas olla

lisatasud puhkepäevadel (palgaseaduse (PalS) § 15), riigipühadel (PalS § 16), õhtusel- ning öisel ajal

töötamise eest (PalS § 17). Hageja on üksnes parandanud ja täiendanud faktilisi väiteid töötatud

puhkepäevade kuupäevade osas, mis ei muutnud hagi aluseks olevat asjaolu, et hageja töötas

puhkepäevadel ega ole saanud kostjalt selle eest vaba aega ega rahalist hüvitist. Hagitäpsustuste tõttu

hageja põhitöötasunõue suurenes. Lisaks laiendas hageja töötasunõuet, paludes välja mõista ka

lisatasu riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal töötatud aja eest. Seega ei muutnud hageja hagi eset ega

alust.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja esitas 5. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a

avaldustes kostja vastu uusi nõudeid, võrreldes algselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega.

Tegemist ei ole nõude suurendamisega, sest avaldustes esitatud nõuete õiguslik ning faktiline alus on

erinev võrreldes nõuetega, mis sisaldusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja 14. juunil

2006. a kohtule esitatud hagiavalduses. Nõude suurendamisega on tegemist vaid juhul, kui

suurendatakse nõutava rahasumma suurust, hagi alus ja ese jäävad aga samaks. Kui lisaks nõutava

rahasumma suurusele muudetakse ka hagi alust ja eset, on tegemist juba uute nõuete esitamisega,

mida kohus sama töövaidluse raames läbi vaadata ei saa. Individuaalse töövaidluse lahendamise

seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 järgi võib

hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

5. Harju Maakohus keeldus 10. oktoobri 2007. a määrusega hageja täiendavaid nõudeid (tasunõue

õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning viivise nõue) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja täiendavad nõuded

tuleb praeguse tsiviilasja raames läbi vaadata.

Asja materjalide kohaselt esitas hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja 14. juunil 2006. a

kohtule esitatud hagiavalduses nõude puhkepäeval töötatud aja eest põhipalga maksmiseks TLS § 49

p 2, PalS § 2 lg-te 1 ja 2 alusel ning puhkepäevadel töötatud aja eest 50%-lise lisatasu maksmiseks

TLS § 49 p 2 ning PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 15 lg 2 alusel.

5. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes esitas hageja lisaks veel järgmised nõuded: õhtusel

ajal (kella 18-st kuni 22-ni) töötamise eest 10%-lise lisatasu maksmise nõue TLS § 49 p 2 ja PalS § 2

lg-te 1 ja 4 ning § 17 alusel; öisel ajal (kella 22-st kuni 6-ni) töötamise eest 20%-lise lisatasu

maksmise nõue TLS § 49 p 2 ja PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 17 alusel; riigipühal töötamise eest 100%-

lise lisatasu maksmise nõue TLS § 49 p 2 ning PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 16 lg 1 alusel; palga

maksmisega viivitamise eest viivise nõue PalS § 35 alusel. Eelnevast järeldub, et hageja esitas

3. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes kohtule rohkem nõudeid kui töövaidluskomisjonile.

Esitatud nõuete õiguslik ja faktiline alus on erinev võrreldes nõuetega, mis sisaldusid

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ning 14. juuni 2006. a hagiavalduses.

3. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes kohtule esitatud nõudeid hageja

töövaidluskomisjonile ei esitanud. ITVS § 24 lg-test 1 ja 3 tuleneb üheselt, et kohus vaatab

hagimenetluse korras läbi üksnes need nõuded, mida on juba läbi vaadanud töövaidluskomisjon ja

mille kohta on töövaidluskomisjon teinud otsuse. Olenemata sellest, et vaidlusalused nõuded on

palganõuded PalS § 2 tähenduses ja TLS § 49 p 2 alusel esitatud palganõude raames võib esitada ka

seaduses ettenähtud juhtudel makstavate lisatasude nõudeid, ei saa neid läbi vaadata praeguses

kohtuvaidluses, sest hageja väidetavat töötamist õhtusel ja öisel ajal ning riigipühadel, samuti

viivisenõuet töövaidluskomisjon läbi ei vaadanud ega selle kohta otsust ei teinud. ITVS § 24 järgi ei

saa kohus menetleda palganõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud.

Hageja ei suurendanud 5. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustega mitte oma esialgset nõuet,

vaid esitas kostja vastu uued nõuded. Nõude suurendamisega on tegemist üksnes juhul, kui

suurendatakse nõutava rahasumma suurust, hagi alus ja ese jäävad aga samaks. Kui lisaks nõutava

rahasumma suurusele muudetakse ka hagi alust ja eset, on tegemist juba uute nõuete esitamisega,

mida kohus sama töövaidluse raames läbi vaadata ei saa. ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad

pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks

maa- või linnakohtusse. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus

ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Praegusel juhul on

5. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes esitatud nõuete õiguslik ning faktiline alus erinev

võrreldes nõuetega, mis sisaldusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja 14. juuni 2006. a

hagiavalduses. Kohus ei saa praeguses asjas, mille algatas tööandja töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumise tõttu, vaadata läbi töötaja täiendavaid nõudeid.

6. Hageja esitas 25. oktoobril 2007. a määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse ITVS § 24 lg 3

väära tõlgendamise tõttu tühistada ja saata asja samale maakohule hageja avalduste menetlusse

võtmiseks.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

kordamata maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib ITVS § 4 lg 2 järgi töövaidlust algatav isik pöörduda

individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Praegusel juhul

pöördus töötaja vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni, kus tema avaldus rahuldati.

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist reguleerib ITVS § 24, mille teise lõike kohaselt võib

tööandja juhul, kui töövaidluskomisjon töötaja avalduse rahuldab, esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Seda kostja ka

tegi. Seega oli praeguses asjas töövaidlust lahendavaks esmaseks organiks töövaidluskomisjon ning

sel juhul on kohtul kontrollifunktsioon. Töövaidluse uuel läbivaatamisel tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku kohaldamisel arvestada individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevaid

menetluslikke erisusi. ITVS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded,

mis esitati töövaidluskomisjonile. Töötajal on siiski õigus esitada kohtule iseseisev hagi muude

nõuetega tööandja vastu. Sel juhul on töövaidlust lahendavaks esmaseks organiks kohus. Isikul on

õigus valida, kumma töövaidlust lahendava organi poole ta pöördub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning

saata asja maakohtule esitatud avalduste menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid alama astme kohtud vääralt ITVS § 24 ja jätsid

ebaõigesti hageja avaldused menetlusse võtmata. Samuti rikkusid kohtud TsMS §-s 2 sätestatud

põhimõtet, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks asja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Hageja esitas kostja vastu palganõude, mida ta menetluse käigus suurendas ja laiendas. TsMS § 376

lg 5 järgi ei ole see hagi muutmine. Kuna hageja hagi ei muutnud, on tegemist sama nõudega, mille

vaatas läbi töövaidluskomisjon, ja puudub alus jätta hageja avaldused TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel

menetlusse võtmata. Kohtud ei põhjendanud, miks ei saa hageja töövaidluskomisjonis läbivaadatud

nõuet TsMS § 376 lg 5 kohaselt suurendada või laiendada. Hageja nõudeks oli palganõue TLS § 49

p 2 alusel. Kuna palk koosneb PalS § 2 järgi nii põhipalgast kui ka lisatasudest, võib hageja esitada

TLS § 49 p 2 alusel lisatasude nõuded.

Kohtud tõlgendasid ITVS § 24 liialt kitsendavalt. Lisaks ei saa praeguses asjas kohaldada ITVS § 24

lg-t 3, sest see kohaldub üksnes juhtudele, kui kohtusse pöördub töövaidluskomisjoni pöördunud isik.

Hageja ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja parandas ja täiendas faktilisi

väiteid töötatud puhkepäevade kuupäevade osas, mis ei muutnud hagi aluseks olevat asjaolu, et

hageja töötas puhkepäevadel. Lisaks laiendas hageja palganõuet ja nõudis lisatasu riiklikel pühadel,

õhtusel ja öisel ajal töötatud aja eest. Hagejal oli õigus nõuet TsMS § 376 lg 5 alusel suurendada ja

laiendada.

10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohus ei kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse

normi. Hageja esitas uued nõuded, mida kohus sama töövaidluse raames ITVS § 24 lg 3 järgi läbi

vaadata ei saa. Seega keeldusid alama astme kohtud põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel nende

nõuete menetlusse võtmisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja

§ 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 372 järgi.

12. Hageja pöördus 27. veebruaril 2006. a töövaidluskomisjoni ja palus kostjalt puhkepäevadel

töötamise eest välja mõista töötasu 25 574 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude.

Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja taotles asja menetlemist kohtus. Hageja

suurendas 5. jaanuaril ja 7. märtsil 2007. a esitatud avaldustes töövaidluskomisjonile esitatud

töötasunõuet 56 308 krooni 53 sendini ja palus välja mõista ka töötasu maksmisega viivitamise eest

viivise 21 960 krooni 33 senti. Hageja arvates suurendas ja laiendas ta haginõuet, mis TsMS § 376

lg 5 järgi ei ole hagi muutmine ning on seetõttu ITVS § 24 lg 3 teise lause järgi lubatav. Kolleegium

sellega ei nõustu.

13. Töövaidlust algatav isik võib ITVS § 4 lg 2 järgi pöörduda individuaalse töövaidluse

lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled ITVS § 24 lg 1 järgi pöörduda sama töövaidluse

läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise

päevale järgnevast päevast. Kui töövaidluskomisjoni otsusega ei ole rahul töövaidluse

töövaidluskomisjonis algatanud isik, võib ta ITVS § 24 lg 3 teise lause järgi esitada hagis üksnes

samad nõuded, mis ta esitas töövaidluskomisjonile. Kui kohtusse pöördub isik, kelle vastu

töövaidluskomisjonis töövaidlus algatati, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ITVS § 24

lg 5 järgi hagiavalduseks ja vajadusel annab kohus pooltele tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks või täiendavate

tõendite esitamiseks. Kolleegium jääb 1. veebruari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06

väljendatud seisukoha juurde, et kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded

loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-s 5

reguleeritud juhtumil. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning

seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama.

14. Ülaltoodust tuleneb eelkõige see, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka

töövaidluskomisjon. Riigikohus selgitas 5. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-01, et

kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. 1. veebruari 2007. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-139-06 juhtis kolleegium tähelepanu asjaolule, et ITVS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu

eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse nt rahalise nõudega ja pärast selle

rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas leidis kolleegium,

et nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku alusel (nt võib suurendada viivisenõuet).

Viimati nimetatud lahendis ei pidanud kolleegium siiski silmas, et hageja võib kohtus muuta hagi

alust või eset või suurendada oma nõuet, mida TsMS § 376 lg 1 järgi on hagejal õigus teha kuni

kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni. Eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta

kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1

mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete

täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja

põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti

esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on

kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja

hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist

hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni

TsMS § 376 lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või

loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud

eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata,

muu hulgas suuliselt kohtuistungil.

Arvestades ülaltoodut ja ITVS § 24 lg-tes 3 ja 5 sätestatud piirangute mõtet, ei saa hageja kolleegiumi

arvates oma nõuet kohtus suurendada ega laiendada sel määral, nagu hageja seda tegi. Hageja nõudis

töövaidluskomisjonis puhkepäevadel töötatud aja eest töötasu 25 574 krooni. Kohtus hagiavaldust

täpsustades soovis hageja saada kostjalt täiendavalt puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal

töötamise eest tasu 56 308 krooni 53 senti ning tasu maksmisega viivitamise eest viivist 21 960

krooni 33 senti. Hageja töötasu nõude eelnimetatud muudatused, on käsitatavad hagi aluse ja eseme

muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes ja viivisenõue uue nõudena. Selliste nõuete esitamine ei ole

ITVS § 24 lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtus enam lubatav.

Seetõttu on õige alama astme kohtute seisukoht, et ITVS § 24 järgi ei ole hagejal võimalik kohtus

hagi soovitud viisil muuta.

15. Õige ei ole siiski alama astme kohtute seisukoht, et kohus ei saa üldse menetleda neid hageja

nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ITVS § 4 lg 2

järgi võib töövaidlust algatav isik pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas

töövaidluskomisjoni või kohtusse, st isikul on õigus valida, kumma töövaidlust lahendava organi

poole ta pöördub. Asudes seisukohale, et hageja saab esitada kohtule iseseisva hagi tööandja vastu,

jättis kohus tähelepanuta, et hageja on need nõuded kohtule juba 5. jaanuari ja 7. märtsi 2007. a

avaldustes esitanud. Kõik hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded on käsitatavad iseseisva

hagiavaldusena. Kuna hageja esitas maakohtule töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud maakohus

keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel nende menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. ITVS § 4 lg 1 järgi

lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon ja kohus. Seega oli maakohus pädev

hagiavaldust lahendama ega saanud hagiavalduse menetlemisest keelduda.

16. Kuna 5. jaanuari ja 7. märtsi 2007. a avaldusi saab pidada iseseisvaks hagiavalduseks, tuleb

hageja neid nõudeid ka menetleda. Kui hagiavaldus on esitatud puudusega, mis takistab hagiavalduse

menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 372 lg 2 järgi jätta hagiavaldus käiguta ja anda hagejale võimalus

mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kolleegium juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kui

kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus TsMS § 374

järgi liita need hagid ühte menetlusse mh juhul, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja nende

ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Hagide

liitmise teel on võimalik tagada TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesanne - lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjoni.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik