3-3-1-22-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-22-08 Määruse kuupäev 9. mai 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Heino Veinbergi kaebus Juuru Vallavalitsuse 11. juuli 2006. a korralduse nr 183 ja 28. märtsi 2002. a korraldusega nr 47 väljastatud kasutusloa nr 3/2002 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-2214 Menetluse alus Riigikohtus Heino Veinbergi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Heino Veinbergi määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2007. a ning Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2007. a määrused haldusasjas nr 3-06-2214 ning saata asi eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Heino Veinberg esitas 13. novembril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Juuru Vallavalitsuse 11. juuli 2006. a korralduse nr 183 ning 28. märtsi 2002. a korraldusega nr 47 H.- V. Viinamäele (Viinamägi) majandushoone ja kuuri kasutamiseks väljastatud ehitise kasutusloa nr 3/2002 tühistamist. Kaebuse kohaselt sai H. Veinberg kasutusloa nr 3/2002 andmisest teada jaanuaris 2005, kuid lootis kohtuväliselt saavutada kasutusloa tühistamise. Kaebuse esitaja väitel ei ole Juuru Vallavalitsus teinud talle teatavaks kasutusloa aluseks olnud 28. märtsi 2002. a korraldust nr 47. Korralduse ärakirja sai ta Juuru Vallavalitsusest alles 14. märtsil 2007. Korralduse vaidlustamise ja sellega koos kasutusloa nr 3/2002 tühistamise taotlemise vajadus selgus kaebajale alles halduskohtu 8. veebruari 2007. a käiguta jätmise määrusest. Vaidlustatud korralduses nr 47 puudus vaidlustamisviide. 2. Kaebuse täienduses palus kaebaja ennistada Juuru Vallavalitsuse 28. märtsi 2002. a korralduse nr 47 vaidlustamise tähtaeg. 3. Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2007. a määrusega jäeti H. Veinbergi taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg rahuldamata ning menetlus lõpetati Juuru Vallavalitsuse korraldusega nr 47 väljastatud kasutusloa nr 3/2002 tühistamise nõude osas. Ülejäänud osas jätkati kaebuse menetlemist. Kohus leidis, et korraldust nr 47 ei pidanud Juuru Vallavalitsus kaebajale saatma, sest ta ei olnud menetlusosaline. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et korralduse nr 47 vaidlustamise vajadus selgus kaebajale alles halduskohtu 8. veebruari 2007. a käiguta jätmise määrusest. Kaebuse

esitaja oli korraldusest nr 47 teadlik hiljemalt novembris 2005, kui talle saadeti teadmiseks Rapla Maavalitsuse 15. novembri 2005. a kiri nr 2.1-1/11 Juuru Vallavalitsusele, millest nähtub, et kasutusloa väljastamise aluseks olnud korralduse üle teostas maavanem järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole tegutsenud mõistliku aja jooksul, pöördudes korralduse nr 47 saamiseks haldusorgani poole alles märtsis 2007. Kaebuses ja selle täienduses ei ole märgitud ühtki mõjuvat põhjust, mis takistas tal pöörduda kohtu poole varem. 4. Heino Veinberg esitas määruskaebuse, milles taotles Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist ning kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja selgitas, et üritas pärast kasutusloast nr 3/2002 teada saamist saavutada kasutusloa tühistamist kohtuvälisel teel, pöördudes Juuru Vallavalitsuse, Rapla Maavalitsuse ja Maa-ameti poole. Kaebuse esitaja jäi ootama, et vald viiks korralduse maavanema järelevalve käigus tehtud ettekirjutuses näidatud puuduste osas seadusega kooskõlla ning informeeriks sellest kaebajat. Kohtu poole sai kaebaja pöörduda alles pärast Maa-ameti vastuse saamist oktoobris 2006. Eeltoodu ja lootus saavutada kasutusloa tühistamine kohtuväliselt tingisidki kaebetähtaja ületamise. Pealegi ei olnud kaebuse esitaja teadlik, et Juuru Vallavalitsuse 28. märtsi 2002. a korraldus nr 47 võib tema õigusi rikkuda. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2007. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus leidis, et H. Veinberg oli kasutusloa väljaandmise menetluses menetlusosaliseks, sest kasutusluba väljastati õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate hoonete seadustamiseks ning kaebuse esitaja oli üheks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektiks, mistõttu võis kasutusloa väljastamine riivata tema õigusi ja huve ka juhul, kui hoonete omanikuks oli sama talumaa tagastamist taotlev teine õigustatud subjekt. Kuigi halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei olnud kasutusloa väljaandmise menetluses menetlusosaline ning temale ei tulnud haldusakti teatavaks teha, oli ebaõige, ei viinud see eksimus sisuliselt asja ebaõige otsustamiseni. Sarnaselt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1- 25-02 väljendatud seisukohale, et linnavalitsuse korraldust ja selle alusel välja antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, on ka kasutusluba ja selle aluseks olev vallavalitsuse korraldus käsitatav ühe haldusaktina. Kui kaebuse esitaja sai aru kasutusloa vaidlustamise vajadusest, pidi ta astuma samme kasutusloa väljanõudmiseks ning selle kohtus vaidlustama. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud korraldusest nr 47, ei saanud nende sammude astumist takistada. Vaidlustamisviite puudumine korralduses nr 47 ei saanud kaebeõiguse kasutamist mõjutada, sest kaebuse esitaja ei olnud korraldusega enne kohtusse pöördumist tutvunud. Kohus leidis, et kohtusse pöördumist ei saanud takistada ka maavanema järelevalve tulemused, sest maavanema vastusest nähtub üheselt, et kaebaja õigusi kasutusloa väljastamisega ei rikutud ning kasutusloa tühistamiseks ettekirjutust ei tehtud. Esitades Riigikontrollile 4. septembril 2006 avalduse, on kaebuse esitaja ise tõdenud, et maavanema järelevalve ei vastanud tema ootustele. Seega ei saanud maavanema vastus anda kaebuse esitajale lootust, et vaidlus kasutusloa tühistamise osas laheneb kohtusse pöördumata. Kohtuväliste õiguskaitse abinõude kasutamisel pidanuks H. Veinberg endale teadvustama, et kohtusse pöördumise võimalus võib ebamõistliku viivitamise tulemusel ära langeda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Heino Veinberg esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning ennistada kaebetähtaeg. Kaebuse esitaja leiab, et pole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua viivitanud. Kaebaja üritas saavutada kasutusloa tühistamist kohtuvälisel teel, esitades kaebusi Juuru Vallavalitsusele, Rapla maavanemale ja Maa-ametile. Eeltoodud asutused oleksid saanud kasutusloa tühistada, kui oleksid kontrollinud vaidlusaluste hoonete tegelikku olemasolu enne 1995. aastat, mitte ainult haldusakti vormistamist. Kasutusloa olemasolust sai kaebaja teada 2005. a jaanuaris ning vaidlustas selle 14. jaanuaril 2005 Juuru Vallavalitsusele saadetud avalduses. Vastust sellele avaldusele pole kaebaja siiani saanud. 7. Juuru Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu ning ei pea kaebuse tähtaja ennistamist põhjendatuks, kuna kaebaja poolt esitatud materjalidest nähtub, et ta oli haldusakti väljaandmisest teadlik juba 2005. aasta jaanuaris, kuid vastavat kaebust kohtule ei esitanud. Vastustaja palub arvestada määruskaebuse arutamisel, et Juuru Vallavalitsuse 11. juuli 2006. a korralduse nr 183 "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine" on Juuru Vallavalitsuse 25. septembri 2007. a korraldusega nr 295 kehtetuks tunnistatud ning määratud on uus kokkuleppetähtaeg. Hoonestamata maa-ala piiride osas on õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektid saavutanud kokkuleppe 25. oktoobril 2007. 8. Kolmas isik Hillar-Verner Viinamägi palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kuna käesolev vaidlus hõlmab vaid Juuru Vallavalitsuse korralduse nr 47 vaidlustamise tähtaegsust, ei võta kolleegium seisukohta vastustaja esitatud teabe osas, mis puudutas Juuru Vallavalitsuse korralduse nr 183 tühistamist. Esitatud tõendeid hindab halduskohus korralduse nr 183 tühistamisnõude menetlemisel. Samuti ei käsitle kolleegium menetlusosaliste väiteid korralduse nr 47 tühistamise aluste ja vallavalitsuse õigusvastase tegutsemise kohta, sest kohtud ei ole asja sisulise menetluseni veel jõudnud. Käesolevas asjas vajab selgitamist üksnes see, kas kaebuse esitaja on õigeaegselt vaidlustanud Juuru Vallavalitsuse 28. märtsi 2002. a korralduse nr 47 ning kui kaebuse esitamise tähtaega on ületatud, kas esinevad alused tähtaja ennistamiseks. 10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vallavalitsuse korraldus ja selle alusel välja antud kasutusluba on vaadeldavad lahutamatu tervikuna. Kasutusluba kui haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole HMS § 55 lg 5 kohaselt iseseisev haldusakt. Juhul, kui kaebuse esitaja sai aru kasutusloa vaidlustamise vajadusest, pidi ta astuma mõistliku aja jooksul samme haldusakti väljanõudmiseks ning selle kohtus vaidlustama. 11. HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kohtud on kaebuse tähtaegsust kontrollides tuvastanud, et Juuru Vallavalitsus ei ole küll korraldust nr 47 Heino Veinbergile teatavaks teinud, kuid kaebuse esitaja ei ole ka ise astunud mõistliku aja jooksul samme haldusakti väljanõudmiseks ning

selle vaidlustamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kasutusloa olemasolust sai H. Veinberg teada hiljemalt 2005. a jaanuaris, mil ta esitas vallale avalduse, milles palus kasutusluba tühistada. HKMS § 9 lg 3 sätestab, et kaebuse halduskohtule võib esitada kohtueelse menetluse läbimisel 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. HKMS § 9 lg 3 ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral. Silmas peetakse vaid seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust (nt vaidemenetlus), mitte aga kirjavahetust või läbirääkimisi väljaspool seaduses ettenähtud õiguskaitsemenetlust. Kohtud ei ole analüüsinud, kas vallavalitsusele saadetud kiri (tl 28), milles palutakse kasutusluba tühistada, on käsitatav vaidena. Kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamine on aga seotud vaideotsuse kättetoimetamise ajaga. 12. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Vaide sisule esitatavad nõuded sätestab HMS § 76. Riigikohtu halduskolleegium on 4. aprilli 2003. a määruses nr 3-3-1-32- 03 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Kuigi kaebuse esitaja ei vormistanud oma tahteavaldust vaidena ning Juuru Vallavalitsusele 14. jaanuaril 2005 esitatud avaldus ilmselt ei vasta HMS § 76 lg-s 2 ettenähtud nõuetele, nähtub sellest siiski avaldaja selge tahe, et vallavalitsus tühistaks kasutusloa nr 3/2002. Seetõttu tulnuks haldusorganil käsitada esitatud avaldust vaidena ning see ka lahendada. Vajaduse korral saanuks haldusorgan kasutada HMS §-st 78 tulenevat võimalust puuduste kõrvaldamiseks vaides. 13. Kui vaiet ei tagastata läbivaatamatult, peab vaidemenetlus lõppema vaideotsusega, mis vormistatakse HMS § 86 lg 1 kohaselt kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgituse kaebuse halduskohtule esitamise korra kohta. Kuna kolleegium asus seisukohale, et Juuru Vallavalitsusele 14. jaanuaril 2005 esitatud avaldus on vaadeldav vaidena, siis omab kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust eelkõige see, kas haldusorgan on vaide lahendanud või mitte. Kui haldusorgan ei ole avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava. 14. Haldusorgani õigusvastane tegevusetus ei saa üldjuhul viia kaebetähtaja kulgema hakkamiseni, sest HKMS § 9 lg 3 seab selle sõltuvusse just vaideotsuse teatavaks tegemisest. Siiski tuleneb menetluse üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ning pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul (nt kohustamiskaebusega) pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata. Arvesse tuleb

võtta ka HMS §-s 84 sätestatud suhteliselt lühikest vaide läbivaatamise tähtaega. 15. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas ja millal on Juuru Vallavalitsus kaebuse esitaja avalduse lahendanud ning kas pärast seda on kaebaja pöördunud kohtusse tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kohtud on jätnud kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel välja selgitamata olulised asjaolud, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu 10. septembri 2007. a ning Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2007. a määrused haldusasjas nr 3-06-2214 ning saadab asja eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann