3-1-1-13-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-13-08

Otsuse kuupäev

7. mai 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

L. S. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7419 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. novembri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-2123

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2008. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 21. novembri 2007. a kohtuotsus L. S. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7419 lg 1

järgi muutmata.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri 24. aprilli 2007. a otsusega karistati L. S.-t liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150

trahviühikut (9000 krooni) ja sama paragrahvi teise lõike alusel võeti talt lisakaristusena neljaks kuuks ära juhtimisõigus.

Lisaks karistati L. S.-it LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut (4800 krooni).

Otsuse kohaselt juhtis L. S. 15. detsembril 2006. a kell 22:11 Väätsa vallas Pärnu - Rakvere - Sõmeru tee 86. kilomeetril

"mootorsõidukit alkoholijoobes ja teekattemärgisega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel ei sõitnud sõiduraja piires ning põhjustas

sellega varalise kahju AS HL-le ja tervisekahjustuse K. N.-le."

Määratud karistusi põhjendati vajadusega anda olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande

inimese, signaal, et liiklusrikkumiste puhul on tegemist rangelt karistatavate õiguserikkumistega.

Kuigi kohtuvälise menetleja otsusega on määratud eraldi karistused LS § 7417 lg 1 ja LS § 7419 lg 1 järgi, on karistuse

määramise osas viidatud KarS § 63 lg-le 1 - seega süütegude ideaalkonkurentsi silmaspidavale sättele.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale Pärnu Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk L. S.-le määratud karistusi. Muuhulgas juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et

väärteootsuse teokirjelduse kohaselt pani L. S.-i LS § 7417 lg 1 ja LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe

teoga. Samuti on kohtuväline menetleja viidanud KarS § 63 lg-le 1, s.o ideaalkonkurentsi puhul karistuse kohaldamist

reguleerivale sättele. Sellest hoolimata on kohtuväline menetleja määranud kaks eraldi karistust. Samuti leiti kaebuses, et kuna

otsuse tegi sama ametnik, kes koostas ka väärteoprotokolli, on tegemist ebaseadusliku menetleja otsusega.

3. Pärnu Maakohus tühistas 21. novembri 2007. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega L. S.-it karistati

LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut (4800 krooni).

Kohus leidis, et kohtuväline menetleja on mõlemad väärteod küll õigesti kvalifitseerinud, kuid on jätnud arvestamata, et

karistus tuleb KarS § 63 lg 1 järgi määrata üksnes raskemat karistust ettenägeva sätte alusel. Seega oleks tulnud L. S.-le mõista

üks karistus LS § 7419 lg 1 järgi. Sel põhjusel tuleb otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse

isiku olukorda.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et karistusotsuse tegi ametnik, kellel puudus selleks pädevus. Väärteomenetluse seadustik

ei keela otsuse tegemist isikul, kes on koostanud väärteoprotokolli. Siiski leidis kohus, et asjatute vaidluste ärahoidmiseks

võiks kohtuväline menetleja edasiselt kaaluda sellest hoidumist, et väärteootsuse teeb väärteoprotokolli koostanud ametnik.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

4.1 Kohtuväline menetleja vaidlustab kassatsioonis maakohtu seisukohta, et tegemist oli ideaalkonkurentsiga. Kassaator juhib

tähelepanu sellele, et maakohus ei ole enda sellist seisukohta ka põhjendanud.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsustamisel, kas tegemist on ühe või mitme teoga, tuleb vaadata, kas osateod on ajaliselt ja

ruumiliselt tihedas seoses või mitte ning kas need on kantud ühtsest tahtest. Mootorsõiduki joobes juhtimine pannakse toime

sõidu alustamisega, seega on joobes juhtimine ja teekattemärgise ületamine kohtuvälise menetleja hinnangul ajaliselt ning

ruumiliselt erinevad teod. Lisaks võis joove olla küll ajendiks liiklusõnnetuse põhjustamisele, kuid ei saa olla varalise kahju

tekkimise põhjuseks, sest joobes juhtimine ei vii vahetult varalise kahju tekkimiseni.

4.2 Lisaks märgitakse kassatsioonis, et ebaselgeks jääb kohtu seisukoht küsimuses, kas tegemist on menetlusõiguse

rikkumisega, kui üldmenetluses teeb otsuse sama kohtuvälise menetleja ametnik, kes koostas väärteoprotokolli. Kohtuotsusest

võib välja lugeda, et tegemist on - küll mitte olulise - menetlusõiguse rikkumisega. Kohtuväline menetleja leiab, et selline

praktika ei kujuta endast üldse menetlusõiguse rikkumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium nõustub esmalt kassaatoriga selles, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks L. S.-le

süüksarvatud teod on omavahelises ideaalkonkurentsis. Samas aga leiab kolleegium, et kõnealuste tegude puhul on tõepoolest

tegemist ideaalkonkurentsiga. See tähendab, et L. S. pani talle LS § 7417 lg 1 ja LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod

toime ühe teoga.

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti. Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus

mootorsõiduki kulgemise suunamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

146-03; RT III 2004, 1, 5). Sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit

juhib. Joobes juhtimine on küll lõpule viidud kohe, kui juht sõitu alustab, kuid see ei tähenda, et sõiduki järgnev juhtimine ei

oleks enam sama tegu - ei oleks enam joobes juhtimine. Väärteoasjas on tuvastatud, et L. S. juhtis autot joobeseisundis kuni

liiklusõnnetuse hetkeni. Veelgi enam, L. S. joobeseisund tingiski tema auto kaldumise vastassuunavööndisse. Sellest tulenevalt

leiab kriminaalkolleegium, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis oli teoks, millega L. S. täitis nii LS § 7417 lg 1 kui

LS § 7419 lg 1 koosseisu (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-1-08; RT III 2008, 10, 72).

Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on kvalifitseerinud teo üksnes LS § 7419 lg 1 järgi

või LS § 7417 lg 1 ja § 7419 lg 1 järgi. Maakohus on üksnes märkinud, et tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb ideaalkonkurentsi

puhul mõista üks karistus raskema sanktsiooni järgi. Tegu tuleb siiski kvalifitseerida nii LS § 7417 lg 1 ja § 7419 lg 1 järgi, kuid

nende eest võib kohaldada ühte karistust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

2-06; RT III 2006, 12, 114).

6. Küsimuses, kas sama kohtuvälise menetleja ametnik võib koostada väärteoprotokolli ja teha väärteootsuse, märgib

kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja

otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist

väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Siiski leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtule, et oleks soovitatav, kui

väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Väärteoprotokolli koostamine tähendab

sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle

koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo. Seega tagaks

see, kui kohtuvälise menetleja otsuse teeb teine ametnik, suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema aktsepteeritavuse.

Korrata tuleb aga seda, et tegemist ei ole väärteomenetluse seadustikust tuleva kohustusega, mille täitmata jätmist saaks lugeda

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.

7. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p 1 jätab kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi