3-3-1-13-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-13-08

Otsuse kuupäev

6. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Priit Raua (Raud) kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 27. juuni

2006. a kirjas sisalduva otsuse tühistamiseks ja Tallinna

Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 13. juuni 2006. a otsuse

tühistamiseks kaebajat puudutavas osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-2521

Menetluse alus Riigikohtus

Priit Raua kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. aprill 2008

Kohtuistungil osalenud isikud

Tallinna Linnavalitsuse esindaja Kaialiisa Koolberg

RESOLUTSIOON

Rahuldada Priit Raua kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri

2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-2521 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Priit Raua kaebuse kohaselt elab ta üürnikuna omandireformi käigus tagastatud eluruumis

Tallinnas Kauna tn 5-1 ning on 12. septembril 1994 arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimise

taotlejana kui tagastatud eluruumi üürilepingu alusel kasutav isik. Samal ajal võeti samas nimekirjas

arvele Priit Raua isa Rein Raud ja vend Tiit Raud.

30. mail 1997 toimunud Kristiine Linnaosa Valitsuse asustamata eluruumide avalikul

enampakkumisel omandas P. Raua vend T. Raud eluruumi aadressil Tuisu 2A-1.

2. Tallinna Kesklinna Valitsuse 27. juuni 2006. a kirjaga teatati P. Rauale, et 13. juunil 2006

toimunud linnaosa eluasemekomisjoni koosolekul arutati nende isikute eluasemeprobleemi, kes on

osalenud ja omandanud eluruumi teistes linnaosades korraldatud enampakkumisel. Tulenevalt

asjaolust, et 30. mail 1997 toimunud asustamata eluruumide avalikul enampakkumisel omandas

T. Raud eluruumi, kustutatakse P. Raud munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast.

Kirjas leiti viidetega eluruumide erastamise seaduse (EES) § 5 lg 1 p-le 3 ja Tallinna

Linnavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrusega nr 56 kinnitatud "Tallinna linna omandis olevate

eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (Kord) p-le 14.1, et kui isik on

osalenud eluruumide erastamise kohustatud subjekti läbiviidud enampakkumisel ja omandanud seal

eluruumi, on ta juba saanud õigushüve seaduses sätestatud eelisõiguse kasutamisega ning sellega on

faktiliselt langenud ära tema arvel olemise põhjus.

3. P. Raud esitas kaebuse, milles taotles Tallinna Kesklinna Valitsuse 27. juuni 2006 kirjas sisalduva

otsustuse ja selle aluseks oleva Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 13. juuni 2006. a

otsuse tühistamist kaebajat puudutavas osas. Kaebuse kohaselt tunnistati tema suhtes kehtetuks

varasem otsustus kanda ta eluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirja, mille kohta viimati tuli

kinnitus 2002. a, ilma, et oleks selgitatud selle põhjendusi ning seda, kuidas on arvestatud kaebaja

usaldust varasema soodsa otsuse kehtimajäämisse. T. Raua eluruumi omandamine leidis aset juba

1997. a. Küsimuse lahendamisel eirati hea halduse põhimõtteid, jättes kaebaja menetlusse kaasamata

ja viivitades ebamõistlikult pikalt küsimuse lahendamisega. Samuti leidis kaebaja, et T. Raua poolt

eluruumi omandamine võeti otsuse aluseks ebaõigesti, sest see ei seostu kaebajaga.

4. Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused olid järgmised:

1) ORAS § 121 lg-st 7, mille kohaselt on tagastatud eluruumi üürnik ja temaga koos elavad isikud

kohustatud sama paragrahvi 5. lõike alusel uue eluruumi saamisel nende kasutuses oleva eluruumi

vabastama, ning EES § 5 lg 1 p-st 3, mille kohaselt eluruumi ostmise eesõigus on omandireformi

õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad

isikud nimetatud eluruumi vabastavad, ilmneb seadusandja kindel tahe, et üks nn "sundüürnik" saab

koos oma perekonnaliikmete või koos elavate isikutega kasutada seadusest tulenevaid võimalusi

(õigushüvesid) sundüürniku staatusest vabanemiseks üks kord. Sama tuleneb ka Korrast, mille p 6

kohaselt kirjutavad avaldusele eluruumi üürimiseks alla kõik täisealised perekonnaliikmed, kes

avaldavad soovi saada üürile ühine eluruum. (Korra p 3.2.1 kohaselt võetakse tagastatud eluruumide

üürnikena arvele isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud ORAS kohaselt

tingimustel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist ja avaldus eluruumi

üürimiseks on esitatud enne 1. märtsi 2003.) Nimetatud allakirjutamise nõue on kehtestatud just

selleks, et kõik pereliikmed oleksid teadlikud ja nõus, et neile eraldatakse üks eluruum, mille järel

nad seni kasutatud eluruumi peavad vabastama;

2) asjassepuutuvad õigusaktid ei räägi leibkonnast (millele viitab kaebaja), vaid üürnikust ja temaga

koos elavatest isikutest. Kaebaja rahvastikuregistri järgne aadress on olnud alates 7. detsembrist 1988

kuni käesoleva ajani Kauna 5-1 ja tema venna T. Raua rahvastikuregistri järgne aadress oli Kauna 5-1

14. aprillist 1989 kuni 11. jaanuarini 2006. Ka on nad esitanud ühiseid, mõlema poolt allkirjastatud

avaldusi ühise eluruumi üürimiseks (tl 36-38). Seega elasid kaebaja ja tema vend Kauna 5-1

perekonnana. Kuna T. Raud sai avalikul enampakkumisel eluruumi omanikuks, pidi kaebaja tema

perekonnaliikmena seni kasutatud pinna vabastama. Nii kaebajale kui ka tema vennale, kes olid

arvele võetud eluruumi üürimist taotlevate isikutena, laienes Korra p 13.1 järgi kohustus teatada

eluasemekomisjoni sekretärile eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse

äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul muutuse toimumisest arvates. Kaebaja ei ole seda

nõuet täitnud;

3) käesoleval juhul on eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt kustutamise alusena õigesti viidatud

Korra p-le 14.1 (eluruumi saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemine), kuid

välistatud pole, et samasisulise otsuse tegemisel saanuks lähtuda ka Korra p-dest 14.3 ja 14.4 (isiku

poolt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine, Korra punktis 13.1 ja 13.2 sätestatud

kohustuste mittetäitmine), kuna kaebaja ei ole täitnud p-s 13.1 viidatud teavitamiskohustust ning

tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisena saab käsitada P. ja T. Raua 2002. ja 2003. a

ühisavaldusi eluruumi üürimiseks olukorras, kus T. Raud sundüürnikuna oli juba ühe eluruumi

omandanud ja tema elukohaks ei olnud enam Kauna 5-1. Kui kaebaja püüab väita, et Kauna 5-1

üürnik on kogu aeg olnud tema, mitte T. Raud, siis on tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine

leidnud aset juba 1997. a, mil enampakkumisel osales T. Raud isikuna, kes ei olnud tagastatud maja

üürnik. Seega oli Tallinna Kesklinna Valitsusel igal juhul seaduslik alus kaebaja üürimist taotlevate

isikute arvelt kustutamiseks;

4) vaidlusalune otsus ei olnud diskretsiooniotsus, sest Korra p 14 sõnastusest tuleneb selgelt, et arvelt

kustutamine on haldusorgani kohustus, kui esinevad sättes toodud alused. Järelikult on kaebaja väited

usalduse mittearvestamisest, eri huvide kaalumata jätmisest ja nende otsuses kajastamata jätmisest

põhjendamatud. HMS §-dest 6, 36 ja 40 tulenevate isiku menetlusse kaasamise ja ärakuulamise

nõuete ning selgitamiskohustuse rikkumine (olukorras, kus kaebaja oli põhjendamatult seisnud

eluruumi saamist taotleva isikuna arvel ligi kümme aastat mh ka vastustaja tegematajätmiste tõttu,

polnud tegemist kiireloomulise küsimusega, mille lahendamiseks tuli menetlusosalise õigusi eirata) ei

toonud antud juhul kaasa ebaõiget otsustust;

5) Korra p 15 järgi toimub isikute kustutamine eluruumide üürimist taotlevate isikute arvelt linnaosa

eluasemekomisjoni otsusega. Antud juhul on eluasemekomisjoni otsus ja kirjalik teade selle kohta

nõuetekohaselt motiveeritud, kuna toodud on nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Et

eluasemekomisjoni otsust on nimetatud ekslikult ettepanekuks ja teate selle kohta saatis kaebajale

mitte eluasemekomisjoni sekretär, nagu nõuab Korra p 16, vaid linnaosa vanema asetäitja, ei anna

HMS § 58 kohaselt alust otsuse tühistamiseks, kuna see ei saanud mõjutada asja otsustamist.

5. P. Raud esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldataks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2007. a otsusega jäeti P. Raua apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) Korra p 14 alap 1 kohaselt kustutatakse isikud eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt eluruumi

saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemise korral. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et sellise põhjuse äralangemisena tuleb käsitada kaebuse

esitajaga koos elanud T. Raua poolt EES § 5 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguse kasutamist - asustamata

eluruumide avalikul enampakkumisel eluruumi omandamist. EES § 5 lg 1 p 3 kohaselt on asustamata

eluruumi ostmise eesõigus uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus, samuti eelmise

üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul esimese eelistusena

omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel,

et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad. Selle sätte eesmärgiks on

anda omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikule ja temaga koos elavatele

isikutele võimalus saada omandireformi käigus eluruumi omanikuks ning selle õiguse kasutamise

tingimusena nähakse ette nende poolt kasutatava omandireformi õigustatud subjektile tagastatud

eluruumi vabastamine. Üürniku või muu temaga koos elava isiku poolt EES § 5 lg 1 p-s 3 sätestatud

võimaluse kasutamise korral on erastamise kohustatud subjekt taganud kõigile tagastatud eluruumis

koos elavatele isikutele võimaluse jätkata ühise eluruumina muu eluruumi kasutamist. Kuna seadus

sätestab sellise õiguse kasutamise tingimuseks nende isikute poolt õigustatud subjektile tagastatud

eluruumi vabastamise, on sellise õiguse kasutamise korral nende isikute puhul ära langenud Tallinna

linna omandis oleva eluruumi üürimise taotlemise Korra p-s 3.2 nimetatud põhjus;

2) halduskohus on tuvastanud, et T. Raua poolt asustamata eluruumi omandamise ajal elasid kaebuse

esitaja ja T. Raud koos tagastatud eluruumis aadressil Kauna tn 5-1, tuginedes rahvastikuregistri

andmetele (tl 33-34) ning asjaolule, et nende avalduste alusel on nad 12. septembril 1994 ühiselt

arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena kui tagastatud maja üürnikud ning

nad on esitanud ühiseid avaldusi munitsipaalomandis oleva korteri üürilesaamiseks (tl 36-38).

Ringkonnakohus nõustus selle hinnanguga. Eeltoodud põhjusel nõustus ringkonnakohus ka

seisukohaga, et kaebuse esitajal tekkis kohustus tagastatud eluruum vabastada;

3) ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga ka selles, et Korra p 14 alap-s 1 toodud

asjaolu esinemisel on haldusorganil kohustus kustutada isik eluruumi üürimist taotlevate isikute

arvelt. Seetõttu ei saa sellise otsuse tühistamist nõuda väitega, et selle tegemisel rikuti

kaalutlusreegleid. Kui on tuvastatud viidatud sättes nimetatud aluse esinemine, ei saanud ka muud

võimalikud menetlusvead (sh uurimispõhimõtte ja ärakuulamise õiguse eiramine) mõjutada asja

otsustamist. Haldusmenetluses on küll rikutud HMS § 40 lg-t 1 ja jäetud ärakuulamine teostamata,

ent see ei saanud mõjutada asja lahendamise tulemust;

4) kaebuse esitaja viited HMS § 64 lg-s 3 sätestatud nõuete rikkumisele on asjakohatud. Vaidlustatud

otsuse näol ei ole tegemist kaebuse esitaja suhtes soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega,

mida reguleerivad HMS § 64 lg 3 ja § 67 lg 1. Munitsipaaleluruumi üürileandmist taotleva isiku

arvelevõtmine munitsipaaleluruumi taotlejana ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming isiku taotluse

lahendamisel linna omandis oleva eluruumi üürileandmiseks, kuivõrd selle arvelevõtmisega ei võeta

lõplikku seisukohta isiku taotluse suhtes. Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmisest ei saa

isikul tekkida õiguspärast ootust, et sõltumata arvelevõtmisel tähtsust omavate asjaolude püsimisest

saavutab ta taotletud hüve - eluruumi üürimise. Ka asjaolu, et isiku arvelt kustutamine toimub pikka

aega pärast sellekohase aluse ilmnemist, ei anna isikule õigust tugineda arvelt kustutamise

vaidlustamisel õiguspärase ootuse põhimõttele. Menetluse jooksul ei saa isikul tekkida põhjendatud

ootust soodsa, kuid õigusvastase lõpptulemuse suhtes üksnes seetõttu, et haldusorgan ei ole

vastavatele asjaoludele seni tähelepanu pööranud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. P. Raud esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuses leitakse:

1) asjaolu, et P. Rauaga on koos elanud tema vend T. Raud, ei anna alust lugeda T. Rauda selles

elamus asuva eluruumi üürnikuks (üürilepingu pooleks). Üürniku täiskasvanud perekonnaliige ja

üürnik ei ole samased mõisted. Üürnikustaatus on kaebaja isal R. Raual ja tema ei ole kasutanud EES

§ 5 lg 1 p-s 3 sätestatud õigust asustamata eluruumi ostmiseks. EES § 5 lg 1 p-s 3 sätestatud õigus

kehtib üksnes sundüürniku suhtes ORAS § 121 tähenduses;

2) ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et nimekirjast kustutamine on menetlustoiming. Tegemist on

haldusaktiga. Selle kehtetuks tunnistamisel oleks pidanud arvestama usalduse kaitset ja viima läbi

ärakuulamise tulenevalt HMS § 67 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1. Vaidlustatud otsusest ei selgu ka selle

põhjendusi. P. Raua kuulumist nimekirja kinnitati 2002, s.o pärast seda, kui T. Raud oli juba eluruumi

omandanud.

8. Tallinna Kesklinna Valitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta see

rahuldamata. Vastuses leitakse, et kõik isikud, kes eluruumi tagastamise hetkel kasutasid, tuleb

lugeda sundüürnikeks, olenemata sellest, kelle nimele on sõlmitud üürileping. See, kes neist kasutab

EES § 5 lg 1 p-st 3 tulenevat õigust, on perekonna siseküsimus. Lahendamisele kuulub perekonna

eluasemeprobleem, mitte iga eraldiseisva pereliikme eluasemeküsimus. Kaebaja arusaama järgi ei

saaks kaebaja kui üürniku täiskasvanud perekonnaliige ka ise taotleda linnalt õigushüve, kuna selline

õigus on vaid isikul, kes oli üürilepingu pooleks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. EES § 5 lg 1 p 3 sätestab, et eluruumi ostmise eesõigus on asustamata eluruumi puhul uues,

kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2

nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud

eluruumi puhul: esimese eelistusena - omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või

tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud

eluruumi vabastavad; teise eelistusena - füüsilistel isikutel.

Nimetatud säte annab koos vabastamiskohustusega eluruumi ostmise eesõiguse selgesõnaliselt üksnes

üürnikule. Kolleegium osundab, et eesmärk anda eluruumi ostmise eesõigus EES § 5 lg 1 p 3 alusel

esimese eelistusena üksnes üürnikule ilmneb ka võrdlusest Eluruumide erastamise seaduse teiste

sätetega. Nimelt nimetavad näiteks EES § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 p 1 selgelt, kes võivad peale üürniku veel

olla eluruumi omandamise õigustatud subjektiks. EES § 4 lg 1 sätestab, et eluruumi erastamise

õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos

elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete

ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud

subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. EES § 5 lg 1 p 1 sätestab, et eluruumi ostmise

eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos

elaval täisealisel perekonnaliikmel.

10. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et EES § 5 lg 1 p 3 alusel on eluruumi ostmise

eesõigus esimese eelistusena üksnes üürnikul. Vastavalt tekib kohustus eluruum EES § 5 lg 1 p 3

alusel vabastada samuti vaid juhtumil, kui eluruumi ostueesõiguse on realiseerinud üürnik.

Halduskohus ega ringkonnakohus ei ole käsitlenud küsimust, kas T. Raud omandas eluruumi

1997. aastal kui tagastatud eluruumi üürnik. T. Rauda ei saa pidada 1997. aastal eluruumi üürnikuks

üksnes seetõttu, et ta elas koos kaebajaga koos tagastatud eluruumis ning et ta on koos kaebajaga

võetud arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna kui tagastatud maja üürnik ning et ta on

koos kaebajaga esitanud ühiseid avaldusi munitsipaalomandis oleva korteri üürilesaamiseks.

1997. aastal kehtinud Elamuseaduse § 28 lg 1 järgi kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürile andja

andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja

tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.

Elamuseaduse §-d 35-36 reguleerisid üürniku perekonnaliikmete majutamist ning perekonnaliikmete

õigusi ja kohustusi. Seega ei ole õige pidada iga tagastatud eluruumis elavat isikut selle eluruumi

üürnikuks EES § 5 lg 1 p 3 mõttes. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kes oli 1997. aastal

T. Raua poolt eluruumi ostmise ajal Kauna tn 5-1 üürnikuks ehk üürilepingu pooleks.

11. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et 1997. aastal T. Raua poolt eluruumi omandamise ajal

oli tagastatud eluruumi üürnikuks tema, siis on P. Raud õigesti eluruumi üürimise taotlejate

nimekirjast välja arvatud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu

seisukohaga, et käesoleva kohtumenetluse esemeks olev otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming.

Seetõttu ei ole asjakohased kassaatori väited haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuete rikkumise

kohta.

Kui aga asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et 1997. aastal T. Raua poolt eluruumi omandamise

ajal oli Kauna tn 5-1 eluruumi üürnikuks keegi teine, mistõttu eluruumi omandamisega T. Raua poolt

ei tekkinud teistel Kauna tn 5-1 elanud isikutel kohustust eluruumi vabastada, siis võib P. Raua

väljaarvamine munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast Tallinna Kesklinna

Valitsuse toodud põhjendustel olla õigusvastane.

12. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada aga ka seda, et P. Raua kaebus üürimist taotlevate isikute

nimekirjast väljaarvamise vaidlustamiseks kuulub rahuldamisele üksnes juhul, kui tuvastatakse

P. Raua subjektiivne õigus selles nimekirjas olemiseks selle aja seisuga, mil toimus nimekirjast

väljaarvamine. Seega tuleb kaebuse rahuldamiseks tuvastada ka see, kas P. Raud oli ajal, mil ta arvati

nimekirjast välja, Kauna tn 5-1 üürnik.

13. P. Raua kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule, kellel tuleb tuvastada, kes olid Kauna tn 5-1 üürnikud 1997. aastal, mil T. Raud

omandas teise eluruumi, ja 2006. aastal, mil P. Raud arvati välja munitsipaaleluruumi üürimist

taotlevate isikute nimekirjast. Neist asjaoludest sõltub, kas kaebus kuulub rahuldamisele või mitte.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann