3-2-1-27-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-27-08

Määruse kuupäev

Tartu, 28. aprill 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ Ceraman (likvideerimisel) likvideerija Mati Merimaa ja

Celia Adamson Lillepi avaldused osaühingu tegevuse

jätkamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2007. a määrus

tsiviilasjas 2-07-43052

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Celia Adamson Lillepi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Celia Adamson Lillep (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2007. a määrus. Teha asjas uus määrus,

millega jätta Harju Maakohtu kohtunikuabi 3. septembri 2007. a kandemäärus muutmata.

2. Tagastada OÜ-le Autente Celia Adamson Lillepi määruskaebuselt 4. jaanuaril 2008. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. augustil 2007 esitasid OÜ Ceraman (likvideerimisel) osanik Celia Adamson Lillep ja

OÜ Ceraman (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija Mati Merimaa Harju Maakohtu

registriosakonnale kandeavaldused, millega taotleti OÜ Ceraman (likvideerimisel) tegevuse jätkamise

kande tegemist ja juhatuse liikme C. Adamson Lillepi kandmist registrisse.

2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 3. septembri 2007. a kandemäärusega

registriasjas nr Ä 11657/7 avalduse rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa 31. augustil 2007 esitatud

kandeavalduse alusel teha äriregistrisse taotletud tegevuse jätkamise kannet, sest juriidilise isiku

sundlõpetamise ja kohtuliku likvideerimise korral puudub äriühingul seaduslik alus jätkata tegevust

osaniku otsusega.

Osaühing kustutati äriregistrist 4. juunil 2003 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 alusel majandusaasta

aruande esitamata jätmise tõttu. Pärast äriühingu registrist kustutamist ilmnes, et äriühingul on vara.

Likvideerimismenetluse toimingute tegemiseks määras kohus sundlõpetatud osaühingule likvideerija.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 kohaselt võib kohus juriidilise isiku sundlõpetamise

korral määrata likvideerija. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 kohaselt võivad

likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Ka ÄS

§ 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud osaühingu

likvideerimiseks. Osaühingu tegevuse jätkamine on võimalik ÄS § 217 lg 1 järgi juhul, kui osaühingu

lõpetamine on põhikirjas ette nähtud või osanike poolt otsustatud. Sundlõpetatud ja likvideerimisel

oleva äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetatud äriühingu likvideerimise

eesmärgiga. Taotletud kannet ei saa teha, sest kandeavaldus on vastuolus seadusega. Sundlõpetatud ja

kohtulikul likvideerimisel olev ühing ei saa taotleda tegevuse jätkamise kande tegemist äriregistrisse

osaniku otsuse alusel.

3. C. Adamson Lillep esitas maakohtu registriosakonna 3. septembri 2007. a määruse peale

määruskaebuse, milles leidis, et sundlõpetamine täidab kehtivas õiguses 2 eesmärki: a) lõpetamine

karistusena mingi süüteo toimepanemise eest; b) lõpetamine kreeditoride ja muude kolmandate

isikute õiguste kaitseks. Tegevuse jätkamise kandest keeldumine peab täitma sundlõpetamise

eesmärki. Kuna OÜ Ceraman (likvideerimisel) puhul oli sundlõpetamise eesmärgiks võimalike

kreeditoride huvide kaitse, siis ei ole selle aluse äralangemisel äriühingu lõpetamine ratsionaalne.

Äriseadustik ei välista sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamist. TsÜS § 3 kohaselt tõlgendatakse

seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

Majandusaasta aruande esitamata jätmisel on sundlõpetamise eesmärgiks kreeditoride huvide kaitse.

Praeguseks on OÜ Ceraman (likvideerimisel) kohtule esitanud tõendid, et tal on vara tegevuse

jätkamiseks, varast jätkub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kreeditoride huvid on seega

kaitstud. Sundlõpetatud äriühingute tegevuse jätkamist on lubatud ka varasemas kohtupraktikas

(nt osaühingu HARUANE, endine ärinimi OÜ Võsu Parking, registrikood 10339461, tegevuse

jätkamise kanne 12. septembril 2006). C. Adamson Lillep palus tühistada kandemääruse ja teha

äriregistrisse OÜ Ceraman (likvideerimisel) tegevuse jätkamise kanne.

4. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 11. oktoobri 2007. a

määrusega menetlusse ning jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse kohtunikule.

5. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendamata ning kaebuses toodud väited

ei anna alust 3. septembri 2007. a määruse muutmiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2007. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 kohaselt menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse

võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 659 alusel

kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene

teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu,

ning lg 2 järgi ka siis, kui kaebusel puudub pädeva isiku allkiri. TsÜS § 41 lg 2 sätestab, et

likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused, ja lg 3 kohaselt on

likvideerijal juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus

likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija vastutab oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liige.

Seega tuleb C. Adamson Lillepi määruskaebus jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. C. Adamson Lillep palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi sisuliseks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus oma määruses

asunud seisukohale, et kandeavalduse ja määruskaebuse on esitanud likvideerimisel olev OÜ

Ceraman, keda määruskaebuse esitamisel esindas C. Adamson Lillep. Tegelikult olid

kandeavaldused, millega taotleti tegevuse jätkamise kannet, esitanud kaks isikut ühiselt:

likvideerimisel olev OÜ Ceraman (esindaja likvideerija) ja selle osanik C. Adamson Lillep.

Määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule aga on esitanud C. Adamson Lillep (esindaja Jüri Truuts),

mitte OÜ Ceraman (likvideerimisel). Seega ei pidanud C. Adamson Lillepil (ega tema esindajal

J. Truutsil) olema volitusi likvideerimisel oleva OÜ Ceraman nimel tegutsemiseks.

C. Adamson Lillep on OÜ Ceraman (likvideerimisel) osanik - OÜ Ceraman (likvideerimisel)

registriasjas huvitatud isik. OÜ Ceraman (likvideerimisel) tegevuse jätkamine on C. Adamson Lillepi

huvides, kuna sellest sõltub tema osaluse säilimine osaühingus Ceraman (likvideerimisel), st tema

isiklik vara. TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad. Hagita asi algatatakse TsMS

§ 476 kohaselt kohtu omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Praegusel juhul

algatati hagita asi C. Adamson Lillepi avalduse alusel, mis esitati koos likvideerija allkirjastatud OÜ

Ceraman (likvideerimisel) avaldusega Harju Maakohtu registriosakonnale 31. augustil 2007. Seega

oli C. Adamson Lillep registriasjas avaldaja ja tal on õigus esitada registriasjas tehtud kandemääruse

peale määruskaebus. Ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 3, kuna tõlgendas valesti

huvitatud isiku mõistet, kellel on õigus kohtusse pöörduda, ja pidas määruskaebuse esitajaks

likvideerimisel olevat OÜ-d Ceraman.

Juhul kui Riigikohus leiab, et TsMS ja ÄS koostoimes ei võimalda C. Adamson Lillepil esitada

kaebust oma varaliste õiguste kaitseks, palub C. Adamson Lillep põhiseaduse § 15 alusel tunnistada

vastavad TsMS ja ÄS sätted kehtetuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 695 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse

menetlemisele Riigikohtus üldjuhul kassatsioonimenetluse kohta sätestatut.

Asjas ei ole vaja asjaolusid tuvastada ning ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS §-s 669 sätestatut.

Seega on TsMS § 691 p 5 alusel võimalik teha uus määrus, millega jätta Harju Maakohtu

kohtunikuabi 3. septembri 2007. a kandemäärus muutmata. C. Adamson Lillepi määruskaebuse

rahuldab kolleegium osaliselt.

9. Ringkonnakohus leidis, et C. Adamson Lillepil ei ole õigust OÜ-d Ceraman (likvideerimisel)

esindada, sh teha äriühingu nimel menetlustoiminguid kohtus, ning jättis tema määruskaebuse läbi

vaatamata. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et määruskaebuse 3. septembri 2007. a

kandemääruse peale esitas C. Adamson Lillep enda nimel, mitte aga OÜ Ceraman (likvideerimisel)

nimel. Seega jättis ringkonnakohus määruskaebuse viitega TsMS § 637 lg 1 p-le 4 alusetult läbi

vaatamata.

10. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamisega seonduvalt märgib kolleegium järgmist.

ÄS § 217 lg-st 1 tulenevalt võivad osanikud kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel otsustada

osaühingu tegevuse jätkamise juhul, kui osaühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või kui

osaühingu lõpetamine on osanike poolt otsustatud. ÄS § 217 lg-st 1 ei tulene, et sundlõpetatud

äriühing võiks oma tegevust jätkata.

Praegusel juhul kustutati osaühing Ceraman (likvideerimisel) 4. juunil 2003 äriregistrist ÄS § 60 lg 2

alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning seejärel ennistati äriregistrisse ja algatati

osaühingu likvideerimismenetlus. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu

sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. Kolleegium leiab, et

ÄS § 60 lg-s 4 sätestatuga analoogselt on äriühingu sundlõpetamisega tegemist ka juhul, kui äriühing

on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ja seejärel äriregistrisse

ennistatud ning algatatud on likvideerimismenetlus. Likvideerimine toimub ka sellisel juhul

sundlõpetamise raames. Kolleegium leiab, et seadus ei näe ette võimalust, et sundlõpetatud äriühing,

sh äriühing, mis on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ning seejärel

äriregistrisse ennistatud ja mille likvideerimismenetlus on algatatud, võiks tegevust jätkata.

Kolleegium leiab, et sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei oleks ka kooskõlas

sundlõpetamise eesmärgiga, milleks praegusel juhul on lõpetada sellise äriühingu tegevus, kes

vaatamata hoiatusele ei esitanud majandusaasta aruannet.

Kolleegium märgib täiendavalt, et likvideerimise käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded,

ülejäänud vara jagatakse osanike vahel. Samuti on osanikul võimalus asutada uus äriühing ja tegelda

jätkuvalt ettevõtlusega.

11. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt

tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve