3-3-1-12-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-12-08

Määruse kuupäev

23. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Kulle Kurreli kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a

korralduse nr 863-k tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse

kohustamiseks detailplaneeringu algatamisega hõlmatud

maaüksuse tagastamise otsustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2007. a määrus

haldusasjas nr 3-06-59

Menetluse alus Riigikohtus

Kulle Kurreli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kulle Kurreli määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-59

tühistamisnõuet puudutavas osas ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2007. a määrus

haldusasjas nr 3-06-59.

Saata asi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a korraldusega nr 863-k otsustati algatada Tallinna

Tehnoloogiapargi detailplaneeringu koostamine 20,8 ha suuruse ala suhtes. Detailplaneeringu

eesmärk on Tallinna Tehnoloogiapargi infrastruktuuri renoveerimine ja uute hoonete ehitamine,

planeeritavale maa-alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine (p 1). Sama korralduse

punktiga 2 kehtestati detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

2. Kulle Kurrel esitas 6. jaanuaril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna

Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a korralduse nr 863-k tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist

kaebajale detailplaneeringuga hõlmatud maa tagastamiseks. Kaebaja, kes on tunnistatud

omandireformi õigustatud subjektiks endise kinnistu nr 5288 suhtes, väidab, et tal polnud võimalust

enne haldusakti andmist oma seisukohti avaldada. Tagastamisele kuuluva maa katastriüksuse

moodustamine alles pärast detailplaneeringu kehtestamist võib oluliselt mõjutada tagastatava maa

suurust ning planeeringu põhjendamatu algatamine pikendab tagastamismenetlust. Kaebuse kohaselt

sai K. Kurrel vaidlustatud korraldusest teada alles Tallinna Maa-ameti 6. detsembri 2005. a kirjast

ning seejärel tutvus haldusaktiga 7. detsembril 2005 Tallinna Linnavalitsuse veebilehel.

Nähtuvalt kaebaja vastustest (tl 72-73) halduskohtu 21. aprilli 2006. a määrusele pidas kaebaja

kaebust mõlema nõude osas tähtaegselt esitatuks.

3. Tallinna Halduskohus lõpetas 10. juuli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-59

tühistamisnõude osas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Kohustamistaotluse osas otsustati menetlust jätkata.

Halduskohus märkis, et detailplaneeringu algatamise korralduse tühistamiseks võib kaebuse esitada

HKMS § 9 lg-st 1 tulenevalt 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kooskõlas

planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lg-ga 1 ja § 11 lg 2 p-ga 3 avalikustati planeeringu algatamise

korralduse resolutiivosa 4. mail 2004 ajalehes Postimees ning oli samast kuupäevast alates

kättesaadav Tallinna veebilehel. Kaebaja on omandireformi õigustatud subjekt, kuid mitte kinnisasja

omanik ning teda ei pidanud PlanS § 12 lg 4 järgi aktist eraldi teavitama. Seega oli korraldus

teatavaks tehtud 4. mail 2004 ja kaebetähtaeg lõppes 3. juunil 2004. Seega esitati 6. jaanuari 2006. a

kaebus tähtaega rikkudes. Üleriigilises päevalehes avaldamisega tagatakse ka PlanS § 16 lg-s 1

sätestatud nõue, mille kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala

kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Ka HMS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et

kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule, avaldatakse dokumendi resolutiivosa

üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega sätestatud juhul ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kuna kaebaja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud taotlust kaebetähtaja

ennistamiseks, tuleb menetlus tühistamisnõude osas lõpetada.

4. Määruskaebuses ringkonnakohtule väitis K. Kurrel, et kuna kaebus on tähtaegne ka

tühistamisnõude osas, puudub vajadus taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal et

teda kui maa tagastamise õigustatud subjekti tulnuks eraldi teavitada detailplaneeringu algatamisest

ning ta ei kuulunud nende isikute hulka, kes pidid planeeringu algatamisest teada saama meedia

kaudu.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. detsembri 2007. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Kohus leidis, et tühistamiskaebus esitati tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks pole põhjendusi

ega taotlust esitatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekt pole isik, keda

PlanS § 12 lg-st 4 või §-st 44 tulenevalt tuleb eraldi teavitada, st ta pole kinnisasja omanik ega enne

1. novembrit 1991 tekkinud maakasutusõiguse omanik. Kaebuse esitaja on seega planeerimisseaduse

mõttes huvitatud isik, kelleni teave peab jõudma PlanS § 12 lg-s 1 sätestatud viisil.

Ringkonnakohus möönis, et kaebajal on tihe side vaidlusaluse maaga ja vastustaja oleks võinud teda

teavitada tõhusamalt kui teatega ajalehes. Ringkonnakohus osundas ka õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra punktile 49 ja HMS §-le 41, millest tuleneb, et kui maa tagastamist ei saa

otsustada ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb õigustatud subjekti teavitada põhjustest ja võimalikust

otsustamise ajast. Käesoleval juhul vaidlustatud korralduse isikule mittesaatmist ei saa

ringkonnakohtu arvates aga pidada raskeks rikkumiseks ega tõlgendada soovina kaebeõigust piirata.

Vaidlustatud korralduse andmise ajal ei peetud kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi

18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02) põhimõtteliselt võimalikuks planeeringu

algatamise vaidlustamist. Sellisele võimalusele osundati alles Riigikohtu 18. oktoobri 2005. a

lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-05. Ringkonnakohus leidis, et huvitatud isiku tõhusama

informeerimise võimaluse kasutamata jätmine võib olla põhimõtteliselt tähtaja ennistamise aluseks.

Seejuures tuleb aga silmas pidada, et detailplaneeringu algatamisest kohtusse pöördumise ajaks oli

möödunud peaaegu kaks aastat ning kolmas isik on teinud planeeringu algatamise korraldusest

lähtuvalt juba olulisi kulutusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses Riigikohtule palub K. Kurrel tühistada ringkonnakohtu määruse, lugeda kaebus

tähtaegseks ja võtta menetlusse ka tühistamisnõude osas. Määruskaebuse esitaja on järjekindlal

seisukohal, et ei pidanud korraldusest teada saama ajakirjanduse vahendusel ning kaebetähtaeg ei

hakanud kulgema akti resolutsiooni ajakirjanduses avalikustamisest. Tegelikkuses sai kaebaja aktist

teada alles Tallinna Maa-ameti 6. detsembri 2005. a kirjast, milles detailplaneeringu algatamise

korraldusele viidati. Seejärel leidis ta Tallinna linna veebilehelt ka akti teksti ning vaidlustas akti 30-

päevase tähtaja jooksul. Omandireformi õigustatud subjektile, kelle õigusi akt rikub, ei ole korraldust

teatavaks tehtud ning rikutud on ka HMS § 40 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada

menetlusosalisel esitada oma seisukohti.

Määruskaebuse esitaja hinnangul rikub detailplaneeringu algatamine kaebaja õigusi sõltumata

lõpptulemusest. Kuna detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tagastatava katastriüksuse

moodustamine, saab see toimuda alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Algatatud

detailplaneeringuga otsustatakse sisuliselt tagastamisele kuuluva maa suurus. Riigikohtu praktikast

tulenevalt on erandlikult võimalik vaidlustada ka detailplaneeringu algatamise korraldust, kui selline

akt rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses rõhutatakse, et kohtud on soovitanud kaebajal esitada

tähtaja ennistamise taotlus koos ennistamiseks mõjuvate põhjuste äranäitamisega, mida kaebaja pole

teinud. Vastustaja leiab, et kaebaja polnud isik, keda oleks tulnud planeerimismenetlusse

planeerimisseaduses sätestatust erinevalt kaasata ja teavitada planeeringu algatamisest seaduses

sätestatust intensiivsemalt.

8. Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA märgib kirjalikus vastuses, et toetab Tallinna

Linnavalitsuse seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles K. Kurrel detailplaneeringu algatamise korralduse

tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist kaebajale detailplaneeringuga hõlmatud maa tagastamiseks.

Riigikohtus käib vaidlus tühistamiskaebuse tähtaegsuse üle.

10. Kaebuse esitaja on omandireformi õigustatud subjekt, kes taotleb planeeringualasse jääva maa

tagastamist. Ta on soovinud esitada kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a korralduse

nr 863-k tühistamiseks ning leidnud kogu senise kohtumenetluse kestel järjekindlalt, et kaebus on

tähtaegne. Kaebaja väidab, et kõnealusest aktist sai ta teada alles Tallinna Maa-Ameti 6. detsembri

2005. a kirjast, misjärel tutvus 7. detsembril 2005 Tallinna linna veebilehel akti sisuga. Kaebuse

halduskohtule esitas K. Kurrel 6. jaanuaril 2006.

11. HKMS § 9 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et üldjuhul hakkab tühistamiskaebuse puhul 30-päevane

vaidlustamistähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Alates 1. septembrist 2006 kehtiv

HKMS § 9 lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on

haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse

kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks.

Vaidlust ei ole selle üle, et planeeringu algatamise korraldust pole K. Kurrelile eraldi teatavaks

tehtud. Haldusasja pooled on aga erineval seisukohal selles, kas detailplaneeringu algatamise

korraldusest teavitamine planeerimisseaduses ette nähtud viisil oli piisav, kas K. Kurrelit kui

omandireformi õigustatud subjekti tulnuks korraldusest teavitada seaduses ettenähtust intensiivsemalt

ja kas omandireformi õigustatud subjektile korralduse saatmata jätmine mõjutas kaebetähtaja

kulgemahakkamist.

12. PlanS 12 lg 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab

planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning

tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu

algatamise otsuse tegemist. Vastavaks ajaleheks planeerimisseaduse tähenduses on detailplaneeringu

puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või

üleriigilise levikuga päevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla või linna ametlike

teadete avaldamise kohaks (PlanS § 11 lg 2 p 3).

Käesolevas asjas on tuvastatud, et detailplaneeringu algatamise korraldus avalikustati üleriigilise

levikuga päevalehes Postimees 4. mail 2004 ja Tallinna linna veebilehel.

PlanS § 12 lg 4 sätestab, et kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering

võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise

vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest

vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast

arvates. PlanS §-st 44 tulenevalt laienevad planeerimisseaduses sätestatud kinnisasja omaniku

õigused planeeringu koostamisel ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse

omanikule.

Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et kuna korraldus on planeerimisseaduse nõuete kohaselt

teatavaks tehtud 4. mail 2004, lõppes tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 3. juunil 2004 ning kaebus

on tühistamisnõude osas esitatud tähtaega rikkudes. Kohtud asusid seisukohale, et K. Kurrel

omandireformi õigustatud subjektina ei kuulunud nende isikute hulka, keda pidanuks PlanS §12 lg-

st 4 tulenevalt planeeringu algatamisest tähtkirjaga teavitama, kuna ta polnud ei kinnisasja ega

maakasutusõiguse omanik.

13. Kolleegium ei nõustu kohtute sellise lähenemisega. Kolleegiumi varasemas praktikas on

korduvalt rõhutatud vajadust isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada, kui on ette näha,

et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks

huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (1. oktoobri 2002. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02 p 13, 7. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-03 p 26,

27. septembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05).

Kolleegium on pidanud vajalikuks teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt detailplaneeringu

kehtestamisest isikut, kes on hoonete omanikuna esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse

ja kellel on maa tagastamise õigustatud subjektiga kokkulepe tagastatava ja erastatava maa piiride

osas (27. septembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05). Samuti pole kolleegium pidanud

piisavaks ja kohaseks teavitamise viisiks maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist Ametlikes

Teadaannetes (28. jaanuari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-07) või maa enampakkumisega

erastamise teate avaldamist üleriigilises päevalehes isiku suhtes, kes pole maa enampakkumisega

erastamisel huvitatud isik, vaid sama maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt (1. oktoobri

2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02).

Kuna K. Kurrel on tunnistatud planeeringualasse jääva maa osas omandireformi õigustatud

subjektiks, siis võib planeeringu algatamine puudutada tema huve.

Seaduses sätestatust intensiivsemat teavitamise kohustust isikute osas, kelle huve planeeringu

algatamine puudutab, toetab planeerimismenetluse puhul ka kohtupraktikas rõhutatud põhimõte, et

isikud tuleb kaasata planeerimise võimalikult varases staadiumis (vt näiteks kolleegiumi otsus

haldusasjas nr 3-3-1-8-02).

14. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a

korralduse nr 863-k vaidlustamiseks ei saanud kulgema hakata enne, kui kaebajal oli pärast Maa-

ameti kirja kaudu korraldusest teadasaamist võimalik tutvuda ka selle korralduse sisuga.

Kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt esitas K. Kurrel pärast planeeringu algatamise korraldusest

6. detsembril 2005 teadasaamist ning 7. detsembril 2005 korralduse sisuga tutvumist kaebuse

halduskohtule 6. jaanuaril 2006. Seega on tühistamiskaebus esitatud kaebajale kohasel viisil teatavaks

tegemata korralduse sisuga tutvumisest seda liiki kaebuste esitamiseks HKMS § 9 lg-s 1 ette nähtud

30-päevase tähtaja jooksul.

Ka otsuses haldusasjas nr 3-3-1-82-07 leidis kolleegium akti puhul, mida polnud teatavaks tehtud:

"Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimub 30 päeva jooksul, siis puudub vajadus

tähtaja ennistamise järele".

15. Käesolevas asjas esitatud tühistamiskaebuse tähtaegsuse väljaselgitamisele lisaks ei ole kohtud

pööranud tähelepanu sellele, kas tühistamiskaebus on kaebaja eesmärgi saavutamiseks üldse sobiv

õiguskaitsevahend. Halduskolleegium on eelpool viidatud lahendites (näit halduskolleegiumi

18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas 3-3-1-8-02) leidnud, et planeeringu algatamise korraldus ei

ole haldusakt. Samas on neis lahendites rõhutatud, et erandlikult on ka menetlustoimingu või

lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise

menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse

tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub

õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a otsus

haldusasjas 3-3-1-8-02, 13. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05). Seejuures on peetud

erandlikult võimalikuks ka planeeringu algatamise otsuse või korralduse vaidlustamist.

16. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada halduskohtu määrus tühistamisnõude osas ja ringkonnakohtu

määrus ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.

K. Kurreli kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb halduskohtul võtta esmalt seisukoht, kas

Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a korraldus nr 863-k oli haldusakt, mille vaidlustamiseks sai

kaebaja esitada tühistamiskaebuse või on tal võimalus esitada teist liiki kaebus. Seejuures tuleb välja

selgitada, kas täidetud on sellise kaebuse menetlusse võtmise eeldused.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque