3-3-1-10-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-10-08 Otsuse kuupäev 21. aprill 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Tõnu Lutuse kaebus Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 5. veebruari 2007. a otsuse nr 165 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-07-921 Menetluse alus Riigikohtus Tõnu Lutuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Tõnu Lutuse kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. septembri 2007. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2007. a otsused haldusasjas nr 3-07-921 ning saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tõnu Lutus esitas 22. detsembril 2006 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Avaldaja arvates tulenes tema õigus seda pensioni saada asjaolust, et ta oli töötanud nõutava pikkusega perioodi vältel vulkaniseerijana, mis on Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" märgitud koodi 11495 all. Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon) 5. mai 2007. a otsusega nr 165 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest põhjusel, et pole tõendatud tema 12 aasta ja 6 kuu pikkune täistööajaga töötamine vulkaniseerijana. T. Lutusel on tööraamatu kannete alusel tõendatud pensioniõiguslikku staaži 27 aastat, 3 kuud ja 11 päeva ning sellest vulkaniseerijana 8 aastat, 11 kuud ja 7 päeva. T. Lutus soovis, et tema soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvataks ka töötamine vulkaniseerijana füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) aastatel 1999 kuni 2006. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on T. Lutus registreeritud FIE-na perioodil 2. jaanuar 1997 kuni 17. detsember 2006 ning aastatel 1999 kuni 2006 on ta maksnud FIE-na sotsiaalmaksu. Pensioni taotlemisel esitas T. Lutus ka tõendid toormaterjali hankimise ja valmistoodangu turustamise kohta ning omakäelise seletuse vulkaniseerijana töötamise kohta. Esitatud tõenditest järeldub Pensionikomisjoni hinnangul küll T. Lutuse töötamine vulkaniseerijana, kuid mitte töötamine täistööajaga, mis võimaldaks arvata kõnealust perioodi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

2. Kaebuses halduskohtule taotles T. Lutus Pensionikomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et ta on aastatel 1999-2006 töötanud vulkaniseerijana täistööajaga ning maksnud selle aja eest ka sotsiaalmaksu. FIE tööaja arvestamine pole reguleeritud ning Pensionikomisjon ei saa ilma asjakohaste tõenditeta väita, et kaebaja töötas osalise tööajaga, ning kui tõendamine pole võimalik, tuleb kahtlused tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebaja leiab, et tema töötamine täistööajaga on tõendatud pensionikindlustuse registri andmetega ning aastakoefitsientidest nähtuvalt on ta kõnealusel perioodil vähemalt viiel aastal töötanud vähemalt miinimumpalga ulatuses. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. septembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-921 kaebuse, tühistas Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ning kohustas Tartu Pensioniametit T. Lutuse avaldust uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis Tartu Pensioniametilt kaebaja kasuks välja ka menetluskulud. Kohus rõhutas, et kaebaja oli aastatel 1999-2006 registreeritud FIE-na ning vaidlust pole, et ta tegutses soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust andval ametikohal. Kooskõlas pensionistaaži arvestamise korra § 4 punktiga 3 võetakse FIE ettevõtlustulult makstava sotsiaalmaksu puhul isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse pensionikindlustatud isiku poolt makstud sotsiaalmaks. Korra § 7 lg 1 alusel arvestatakse pensionikindlustatule üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu on makstud vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. FIE-l on õigus korraldada oma tööaega iseseisvalt ja tal pole kohustust oma tööaja arvestust pidada. Üksinda töötaval ettevõtjal pole oma töötamist töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) §-s 4 sätestatud tööaja üldise riikliku normi ulatuses võimalik tõendada tunnistajate ütlustega. Kohtus vande all antud seletuse kohaselt töötas kaebaja vähemalt täistööpäeva (8 tundi) ulatuses ning sõltuvalt tellimustest ka rohkem, sh nädalavahetustel. Tooraine hankimise ja toodangu turustamise peale kulutas ta vähe aega. Lähtudes kaebaja poolt pensioniametile esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja kaebaja kohtus vande all antud seletusest, asus kohus seisukohale, et kaebaja töötas aastatel 1999-2006 vulkaniseerijana täistööpäeva ulatuses ning aastad, mil ta on maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt (2000, 2001, 2003 ja 2005), tuleb arvestada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. 4. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega T. Lutuse kaebuse rahuldamata jätmist. Apellandi arvates vajab lahendamist küsimus, kas T. Lutuse töötamist vulkaniseerijana aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 saab lugeda töötamiseks täistööajaga, kuigi ta on neil aastatel maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. See ei pruugi veel tähendada vulkaniseerimistöid viiel päeval nädalas kaheksa tunni vältel päevas. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud pidama tööaja arvestust, ei saa ta Pensioniameti arvates olla ka soodustingimustel vanaduspensionite seaduse subjekt ja talle ei saa seda pensioni määrata. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr 206 kehtestatud loetelud on ette nähtud tööandja ja töötaja vahelises suhtes loodud ametikohtade jaoks ega kohaldu FIE suhtes. 5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. detsembri 2007. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis T. Lutuse kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi pole kahtlust selles, et kaebaja töötas vulkaniseerijana, pole tõendatud, et ta tegi seda vaidlusalusel perioodil täistööpäeva ulatuses. Esitatud tõenditest ei nähtu, millised olid valmistoodangu kogused, et selle järgi võiks otsustada, kui kaua kulus kaebajal sellise toodangu valmistamiseks. Asjas Pensioniametile ja kohtutele esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik otsustada, kas kaebaja töötas täis- või osalise tööajaga. Samas ei nõustunud ringkonnakohus vastustaja väitega, et soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud ei olegi FIE suhtes kohaldatavad. Ringkonnakohus leidis, et ka FIE-l on õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada, kui on piisavalt tõendatud nõutava pikkusega staaž töökohal, mis annab õiguse selle pensioni saamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. T. Lutus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jõusse jätta halduskohtu otsus ning mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud. Kassaator leiab: 1) talle kui FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni määramisel tuleb arvesse võtta, et aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 on ta maksnud sotsiaalmaksu ulatuses, mis tagab talle iga aasta kohta ühe aasta pensionikindlustusstaaži. Arvesse tuleb võtta, et palga alammäära on riik kehtestanud isikute jaoks, kes töötavad täistööajaga; 2) Pensioniamet on paljasõnaliselt leidnud, et pole tõendatud T. Lutuse töötamine FIE-na aastatel 2000, 2001, 2003 ja 2005 täistööajaga. T. Lutus on kohtus vande all kinnitanud, et töötas füüsilisest isikust ettevõtjana vulkaniseerijana vähemalt 8 tundi päevas ja vähemalt 40 tundi nädalas, sealhulgas sageli puhkepäevadel. Seejuures kulus muule tegevusele (tooraine hankimine, toodangu turustamine jms) vähe aega, selleks kasutati teiste isikute või postiasutuste teenuseid; 3) vastustaja pole kahtluse alla seadnud kaebaja vande all antud seletust ning ringkonnakohtul puudus võimalus seda hinnata halduskohtust erinevalt; 4) FIE ja töölepingu alusel töötava isiku erinev kohtlemine pensioni määramisel rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. 7. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet palub kirjalikus vastuses jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastuses leitakse, et esitatud dokumentaalsed tõendid pole piisavad, et nende põhjal järeldada T. Lutuse täistööajaga töötamist vulkaniseerijana vaidlusalustel aastatel. Kohtutele pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid vulkaniseerijana töötamist täistööajaga. Ainuüksi sotsiaalmaksu maksmine kuupalga alammäära ulatuses ei tõenda täistööajaga töötamist kohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Õige on, et vastustaja pole eraldi kahtluse alla seadnud kaebaja vande all antud seletust, kuid peab sellele tuginemist ebapiisavaks. Vastustaja peab jätkuvalt vajalikuks lahendada kohtupraktikas küsimus, kas FIE töötamine Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nimetatud töökohal võetakse arvesse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži arvutamisel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XX "Ühiskutsed" koodi 11495 all on märgitud "vulkaniseerija". SVPS § 1 punktis 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. 9. SVPS §-st 1 tulenevalt peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii üldise tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Lutusel on SVPS § 1 p-s 2 nimetatud 25-aastane üldine tööstaaž. RPKS § 28 lg 2 p 14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Asjas on tuvastatud, et 1999.-2006. a FIE-na tegutsedes on T. Lutus maksnud sotsiaalmaksu. Vaieldamatult on tööraamatu kannetega tõendatud T. Lutuse töötamine vulkaniseerijana täistööajaga 8 aasta, 11 kuu ja 7 päev jooksul. Vaidlust pole selle üle, et ka FIE-na tegutses T. Lutus aastatel 1999-2006 vulkaniseerijana, kuid pooled on erineval seisukohal selles, kas SVPS § 1 punktis 2 nimetatud 12 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi hulka saab arvata ka ajavahemiku, mil isik töötas soodustingimustel pensioni õigust andval kutsealal (vulkaniseerijana) füüsilisest isikust ettevõtjana. 10. Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensionite seadus ja selle alusel kehtestatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud on mõeldud kohaldamiseks vaid töötaja ja tööandja vahelistes suhetes loodud ametikohtade puhul ega kehti FIE-de suhtes, mistõttu ei saa FIE-na töötanud isikule soodustingimustel vanaduspensioni üldse määrata. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga, et ka FIE-le pensioni määramine on soodustingimustel vanaduspensionite seaduse alusel põhimõtteliselt võimalik. SVPS §-st 1 tulenevalt on selle seaduse alusel õigus pensioni saada "isikul, kes on töötanud [---] tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel". See seadus on vastu võetud 14. mail 1992, st ajal, mil Eesti õiguskorras ei kasutatud terminit "füüsilisest isikust ettevõtja". Samas tunnustati Eesti õiguskorras ka enne äriseadustiku jõustumist füüsilise isiku võimalust tegutseda ettevõtjana oma nimel ja oma varaga vastutades. Näiteks 1. jaanuarist 1991 jõustunud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksuseadus, sätestades sotsiaalmaksukohustust, kasutas mõisteid "individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud". Seega ei saa füüsilisest isikust ettevõtja või üksikettevõtja seaduse tekstis nimetamata jätmist tõlgendada

seadusandja valikuna. Samas ei määratle soodustingimustel vanaduspensionite seadus ka, et isikud, kes selle seaduse alusel pensioni saada võivad, oleksid üksnes töötajad töölepingu seaduse mõttes. Isikute ringi, kelle suhtes soodustingimustel vanaduspensionite seadus kohaldub, ei ole määratletud ka seaduse hilisema muutmise käigus, kuid sellestki pole võimalik järeldada, et seadusandja oleks soovinud välistada füüsilisest isikust ettevõtjad soodustingimustel vanaduspensioni saavate isikute hulgast. 11. Kolleegium leiab, et kehtiv õigus ei reguleeri selgelt ja ammendavalt FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensioni saada. Kuna kehtivas pensioniõiguses puudub nii keelunorm, mis välistaks FIE-le soodustingimustel vanaduspensioni maksmise, kui ka selge regulatsioon, mis selle õiguse sätestaks, tuleb pensioni saamise õiguse väljaselgitamisel lähtuda selle pensioni eesmärgist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega, ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus. 12. SVPS § 1 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Osalise tööaja mõiste avatakse töö- ja puhkeaja seaduses (TPS), mis selle seaduse § 1 lg 1 järgi kohaldub vaid töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (töötajate) suhtes. TPS § 6 kohaselt on osaline tööaeg tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kehtiv õigus ei defineeri täistööaja mõistet, kuid TPS § 4 lg 1 sätestab, et töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kehtiv õigus ei reguleeri FIE töö- ja puhkeaega, ei kohusta teda pidama tööaja arvestust ega dokumenteerima töötatud perioode kuupäevaliselt või kellaajaliselt. Seega ei saa SVPS §-s 1 soodustingimustel vanaduspensioni saamise eeldusena sätestatud täistööaja nõuet FIE puhul kohaldada samamoodi nagu töölepingu alusel töötava isiku puhul. Samas ei ole aga soodustingimustel vanaduspensioni ülalnimetatud eesmärgiga kooskõlas jätta see pension määramata FIE-le, kelle puhul on piiavalt tõendatud täistööajaga (riikliku tööajanormiga) võrdse perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes. Täistööaja nõude täidetuse puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et TPS § 5 lg 1 p 4 näeb ette lühendatud tööaja töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Vastavate ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kestus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrusega nr 405. 13. Kuna seadusandja pole eraldi sätestanud FIE võimalust soodustingimustel vanaduspensionit saada ega määratlenud täpsemalt sellise õiguse realiseerimise tingimusi, sõltub konkreetse ettevõtja puhul tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes eelpool märgitud

ulatuses on tõendatud. Seejuures ei tohiks FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samas ei tohiks FIE sattuda ka töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita. 14. Praeguses vaidluses on kaebaja esitanud FIE-na vulkaniseerijana töötamise kohta aastatel 1999 kuni 2006 dokumendid toormaterjali ostu kohta, kaubandusasutuste tõendid valmistoodangu vastuvõtmise kohta ning omakäelise seletuse töötamise kohta vulkaniseerijana. Lisaks andis ta halduskohtus vande all seletuse, milles kirjeldas oma tegevust ja selle ulatust. Halduskohus pidas esitatud tõendeid piisavaks, et arvata FIE-na tegutsetud periood soodusstaaži hulka ning rahuldas kaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul polnud täistööajaga tervist kahjustavates tingimustes töötamine piisavalt tõendatud. Kolleegium leiab, et jõudes kogutud tõendite pinnalt halduskohtust erinevale järeldusele, oleks ringkonnakohus pidanud saatma asja halduskohtule uueks arutamiseks, mis võimaldanuks asja lahendamiseks täiendavalt esitada ja hinnata tõendeid. 15. Kolleegium märgib, et töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta). 16. Kassaator on seisukohal, et minimaalses ulatuses sotsiaalmaksukohustust täitev FIE ei tohiks pensionikindlustusstaaži arvestamise seisukohalt olla halvemas olukorras kui alampalka saav töötaja ja seda ka soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Kolleegium leiab, et arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel. 17. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel välja selgitada, kas on täidetud T. Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikud kõik eeldused, st koguda täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on ta töötanud selle pensioni saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann