3-1-1-12-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-12-08 Otsuse kuupäev 18. aprill 2008. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi OÜ P. väärteoasi metsaseaduse § 70 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-3895 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 26. märts 2008. a RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-3895. 2. Lõpetada OÜ P. väärteoasjas metsaseaduse § 70 lg 2 järgi menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnainspektsioon karistas 18. juuli 2007. a otsusega OÜ-d P. metsaseaduse (edaspidi MS) § 70 lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 krooni. Otsuse kohaselt kasutas ajavahemikus 2006. a jaanuarist kuni 2007. a veebruarini Ida-Virumaal X vallas Jaama külas A. maaüksusel metsa raiunud OÜ P. maaüksusele pääsemiseks teerada, mis läbis riigireservmaad nr AT031126181 ja Koera maaüksust. Teerajal sõitmise tulemusel tekkisid riigireservmaal sügavad veega täitunud roopad. Samuti vigastati teeraja kõrval kasvavaid puid ja nende juuri ning ohustati ökosüsteemi, metsamulda ja veerežiimi. Teeraja kasutamiseks puudus OÜ-l riigimetsa majandaja - RMK Iisaku metskonna - ja Koera maaüksuse omaniku luba. Karistusotsuses loeti tuvastatuks, et metsamaterjali väljaveoks kasutati Koera maaüksusel ilma omaniku loata lisaks läbimatuks muutunud teerajale ka teeraja kõrval paiknevat metsaalust ala. Kirjeldatud tegudega rikkus OÜ P. karistusotsuse kohaselt MS § 35 lg 1 p 1 ning metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 p 1 ja § 13 lg 1 p 3. 2. Karistusotsuse peale esitas Viru Maakohtule OÜ P. nimel kaebuse juhatuse liige Matti Niinep, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole OÜ P. kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud tegu toime pannud. OÜ P. raius A. maaüksusel metsa 2006. a novembris, kuid raie peatati ebasoodsa ilma tõttu. Raiutud metsamaterjali väljaveoteenust osutas OÜ T, kes alustas metsa väljavedu külmade saabudes 2007. a veebruaris. Riigireservmaad ja Koera maaüksust läbiv rada oli aga teadmata isiku poolt lõhutud raietööde ja väljaveo vahelisel ajal. 3. Viru Maakohus jättis 26. oktoobri 2007. a otsusega keskkonnainspektsiooni otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et OÜ-l P., kellel oli metsaomaniku luba Koera maaüksuse metsateel sõitmiseks, laskis 2007. a veebruaris ja märtsis metsa välja vedavatel traktoritel Koera maaüksusel sõita ka metsatee kõrvalalal. Kirjeldatud tegevusega kahjustati Koera maaüksusel puid ja pinnast ning rikuti MS § 35 lg 1 p 1, mille kohaselt võib tähistamata erametsas viibida metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, metsa püsivaid jälgi jätmata ja metsaomaniku nõudeid järgides. Kohtu hinnangul pani juriidiline isik teod toime tahtlikult. Seda tõendab metsaomaniku nõudel tee korda tegemata jätmine osaühingu juhatuse liikme J. A. poolt. 4. Maakohtu otsuse peale on kassatsiooni esitanud OÜ P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel. 4.1 Kaebuses leitakse, et kohus ei ole põhjendanud karistuse muutmata jätmist, kuigi kohtuotsuses kirjeldatud tegu on oluliselt kitsam kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatust. Lisaks ei kattu kohtuotsuses märgitud teo toimepanemise aeg (2007. a veebruar ja märts) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajaga (2006. a jaanuarist kuni 2007. a veebruarini).

4.2 Ebaõige on kohtu seisukoht, et kirjeldatud teoga on rikutud MS § 35 lg 1 p 1. Kõnealuses sättes on kirjas: "(1) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib: 1) viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravimja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides". OÜ-le P. ei saa süüks arvata ühtegi loetelus märgitud tegevust. 4.3 Kassaator ei nõustu kohtu seisukohaga, et tee korda tegemisest keeldumine tõendab tahtluse olemasolu. Kuna kohus ei ole tuvastanud OÜ P. süüd tee läbimatuks muutmisel, pole osaühingul tee korda tegemise kohustust. 4.4 Sõidurada tee kõrvale ei rajanud mitte OÜ P. ega ka mitte tema tellimusel OÜ T. See rada oli olemas enne, kui OÜ T. alustas OÜ P. tellimusel metsa väljavedu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kassatsioonis on esitatud väide, et sõidurada tee kõrvale ei rajanud OÜ P. ega ka OÜ T, kes tema tellimusel metsast puitu välja vedas. Tegemist on faktiküsimusega ning Riigikohtul kassatsioonikohtuna ei ole võimalik asuda tuvastama seda, kes metsast puitu välja vedas. Küll peab kassatsioonikohus hindama seda, kas maakohus on otsuses selles osas seisukoha võtnud ja kas seisukoha aluseks olev tõendite hindamine on toimunud nõuetekohaselt. Väärteoasja materjalidest ilmneb, et OÜ P. esindajad on nii kohtuvälises menetluses (vastulause väärteoprotokollile, toim.l. 79) kui maakohtus (istungiprotokoll, toim.l. 103) selgitanud, et metsa vedas OÜ P. tellimusel välja OÜ T. Kohtuotsuse põhjendustes selle väite osas seisukohta võetud ei ole. Kui kohus leidis, et puitu ei vedanud välja OÜ T, oleks tulnud seda põhjendada. Kui aga kohus leidis, et hoolimata asjaolust, et väljaveoga tegeles OÜ T., vastutab teo eest OÜ P., oleks pidanud kohus selgitama, miks on tegu omistatav just viimasele. Kohtuotsusest ei ilmne, miks kohus leiab, et väärteo pani toime just menetlusalune isik. Seega on kohus jätnud täielikult põhjendamata ühe KarS § 2 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks oleva asjaolu esinemise. Kriminaalkolleegium leiab, et olukorda, kus mingit isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu ei ole otsuse põhjendustes üldse puudutatud, tuleb lugeda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Kuigi seda viga oleks võimalik maakohtul parandada, leiab kriminaalkolleegium, et väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine ei ole põhjendatud, kuna esineb teinegi teo menetlusalusele isikule omistamisega seotud probleem, millele kassatsioonis viidatud ei ole. Nimelt on Riigikohus korduvalt osundanud, et KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Et nii kohus kui kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokolli piiridega, peab see, millise juhtivtöötaja või organi tegu juriidilisele isikule omistatakse, kajastuma väärteoprotokollis. Vastasel juhul ei ole võimalik kõiki vastutuse eeldusi tuvastada ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna käesolevas asjas ei ilmne väärteoprotokollist, kohtuvälise menetleja otsusest ega maakohtu otsusest, millise organi või juhtivtöötaja tegu juriidilisele isikule omistatakse ja milles see tegu seisnes, tuleb väärteomenetlus lõpetada. 6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ja § 175 p-dele 1 ja 2, tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 26. oktoobri 2007. a kohtuotsuse OÜ P. väärteoasjas metsaseaduse § 70 lg 2 järgi ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg