3-3-1-6-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-6-08

Otsuse kuupäev

15. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS SEB Liising kaebus Lennuameti tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1816

Menetluse alus Riigikohtus

Lennuameti ja AS SEB Liising kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

13. märts 2008

Kohtuistungil osalenud isikud

Lennuameti esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe

AS SEB Liising esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm

RESOLUTSIOON

Rahuldada Lennuameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1816. Jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1816, asendades

selle motiivid käesoleva otsuse motiividega.

Tagastada Lennuameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

Jätta AS SEB Liising kassatsioonkaebus rahuldamata.

Arvata AS SEB Liising kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja Super-7 OY vahel sõlmiti 1. augustil 2003

omandireservatsiooniga müügileping õhusõiduki müümiseks OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo.

Lennuameti peadirektori kohusetäitja 10. septembri 2003. a käskkirja nr 118 alusel kandis

Lennuamet tsiviilõhusõidukite registrisse õhusõiduki Aero Commander 500 omanikuna OÜ Heta

Pärnu Advokaadibüroo, mille kohta väljastati samal päeval registreerimissertifikaat nr 1896.

12. septembril 2003 sõlmitud müügilepingu nr L03106451 alusel müüs OÜ Heta Pärnu

Advokaadibüroo nimetatud õhusõiduki Ühisliisingu AS-le (uue nimega AS SEB Liising) 1 534 000

krooni eest. Samal kuupäeval sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr L03106451 alusel müüs AS

SEB Liising AS õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo.

Järelmaksuga müügilepingu lahutamatu osana sõlmisid pooled 12. septembril 2003 ka lepingu

registerpandi seadmiseks. Registerpant registreeriti Lennuameti peadirektori kt 1. oktoobri 2003. a

käskkirjaga nr 141.

Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1255/2004 tühistati Super-7 OY

kaebuse alusel Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkiri nr 118 ja 1. oktoobri

2003. a käskkiri nr 141 ning kohustati Lennuametit uuesti läbi vaatama Super-7 OY 5. märtsi 2004. a

taotlus õhusõiduki kustutamiseks tsiviilõhusõidukite registrist ja võtma vastu kohtuotsuses

tuvastatuga kooskõlas olev uus otsustus. Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2005. a otsusega

jäeti halduskohtu otsus muutmata. Kohtuotsused on jõustunud.

11. juulil 2006 pöördus AS SEB Liising Lennuameti poole ettepanekuga hüvitada õigusvastaste

haldusaktidega tekitatud kahju, tehes ettepaneku sõlmida kompromiss ja hüvitada kogu kahjust

500 000 krooni. Lennuamet vastas ettepanekule keelduvalt.

2. AS SEB Liising esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lennuametilt kahju suurusega 981 110,96

krooni väljamõistmiseks. Kaebuses leiti, et Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsusega ja

Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2005. a otsusega on tuvastatud, et 1. augusti 2003. a

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel pidi vaidlusaluse õhusõiduki omandiõigus ostjale üle

minema lennuki ostuhinna täieliku tasumisega, mida ei ole toimunud, ning omandiõigus lennukile ei

läinud Super-7 OY-lt üle OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Tallinna Halduskohus tuvastas, et OÜ

Heta Pärnu Advokaadibüroo ja AS SEB Liising vahel 12. septembril 2003 sõlmitud müügileping ja

järelmaksuga müügileping ning registerpandi seadmise leping on vastuolus heade kommete ja

seaduse mõttega ning on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi tühised. AS SEB Liising

sõlmis 12. septembril 2003 OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki müügilepingu,

järelmaksuga müügilepingu ja registerpandi seadmise lepingu registrikandele tuginedes ning

eeldades, et õhusõiduki omanikuna registrisse kantud isik on õhusõiduki omanik. Seega põhjustas

kaebajale kahju Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkiri nr 118.

3. Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2007. a otsusega jäeti AS SEB Liising kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

a) Lennuameti peadirektori kt 10. septembri 2003. a käskkirja nr 118 ja 1. oktoobri 2003. a käskkirja

nr 141 õigusvastasus on tuvastatud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega. On

tuvastatud, et otsuse tegemise seisuga kuulus lennuki omandiõigus Super-7 OY-le ja Lennuametil

puudus igasugune alus registreerida tsiviilõhusõidukite registris omanikuna OÜ Heta Pärnu

Advokaadibüroo ning Lennuamet on eiranud hoolsuskohustust ning uurimisprintsiipi ja andnud välja

õigusvastase akti lennuki registreerimise kohta;

b) 15. aprillist 2003 - 8. jaanuarini 2004 kehtinud Lennundusseaduse (LennS) redaktsioonist ja

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrusega nr 194 kehtestatud Tsiviilõhusõidukite registri

asutamise ja registri pidamise põhimäärusest tuleneb, et ehkki tsiviilõhusõidukite riiklik register

kajastab muu hulgas õhusõiduki omaniku andmeid, ei ole õhusõiduki registrisse kandmisel ja

registreerimissertifikaadi väljastamisel omandiõiguse olemasolu tõendav tähendus. Registreerimise

eesmärk on eelkõige tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmine ja sellega lennundustegevuse

korraldamine. Seda kinnitab LennS § 18 lg 3, mille järgi registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise

riigi registris, ja põhimääruse § 3, mille kohaselt registri pidamise eesmärk on tsiviilõhusõidukite

andmete koondamine ja töötlemine õhusõidukite registreerimiseks ja nende identifitseerimiseks.

Käesoleval ajal kehtiva LennS redaktsiooni järgi ongi tsiviilõhusõidukite riiklik register üksnes

andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks (§ 16 lg 1) ning tsiviilõhusõidukite

riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja (§ 19 lg 5). See

kinnitab asjaolu, et ka varasem Lennundusseaduse redaktsioon nägi registrit ette informatiivse

iseloomuga andmekoguna. Kinnistusraamatu ja kinnistusregistri kohta sätestatud regulatsioon ning

tsiviilõhusõidukite riikliku registri regulatsioon ja registrite enda tähendus ei ole võrreldavad. AS

SEB Liising ei saanud õhusõiduki Aero Commander 500 omandiõiguse tuvastamisel lähtuda üksnes

õhusõiduki registrisse kandmisest, kuna nimetatud registril ei ole kinnistusregistri staatust;

c) AS SEB Liising oleks pidanud tehingute tegemiseks tuvastama õhusõiduki omandiõiguse, küsides

dokumente või tutvudes vastavate dokumentidega õhusõidukite registris. AS SEB Liising on

12. septembri 2003. a lepingute sõlmimisel jätnud täitmata hoolsuskohustuse ja on põhjendamatult

üle tähtsustanud õhusõiduki kandmist registrisse. Sisulised kokkulepped ja otsustused tehti varem,

kui Aero Commander 500 registreeriti. OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo seadmeliisingu taotlus AS-le

SEB Liising on esitatud 4. augustil 2003. Dokumendist "Kliendi taotluse ajalugu" ilmneb, et selle

taotluse põhjal oli tehtud finantseerimise otsus krediidikomitee poolt sisuliselt juba 7. augustil 2003.

Niisugune kiirus taotluse lahendamisel viitab varasematele suulistele põhimõttelistele kokkulepetele.

12. septembri 2003. a kiirküsitluse otsus on tehtud üksnes lepingu liigi muutmise osas. Otsuse aluseks

olevas 6. augusti 2003. a liisinguraportis (selle aluseks oli taotleja bilanss) ei ole märgitud mingeid

probleeme seoses OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo võimalike majandusraskustega ega tema

omandiõigusega lennukile. Samas enam kui aasta pärast järgnes advokaadibüroo ja hiljem

I. Maaroosi pankroti väljakuulutamine. Lennuameti sertifikaat esitati aga alles enam kui kuu aega

pärast seda, kui AS SEB Liising oli finantseerimise plussid ja miinused välja selgitanud ja

finantseerimise otsuse teinud;

d) AS SEB Liising ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahelises 12. septembri 2003. a müügilepingu

nr L03106451 p-s 3.2. on sätestatud, et omandiõigus asjale läheb müüjalt ostjale üle pärast asja hinna

täielikku tasumist. Vaidlust ei ole, et AS SEB Liising tasus kõnealuse lennuki müügihinna täielikult

alles 16. septembril 2003. Sellest tulenevalt on arusaamatu, kuidas sai kaebuse esitaja sõlmida juba

12. septembril 2003 õhusõiduki järelmaksuga müügilepingu õhusõidukile, mille omanik ta sel ajal ei

olnud ega saanud olla (ta ei olnud kunagi saanud ka õhusõiduki valdust);

e) AS SEB Liising kui lennuki väidetav omanik ei täitnud nõuet teavitada registrit omaniku

muutusest ja esitada registrile vastavad dokumendid. AS SEB Liising ei olnud lennukiomanikuna

registrisse kantud. Ebaloogiline on, et ühel juhul peab kaebaja omandiõiguse tõendamiseks

ainuvõimalikuks Lennuameti registreerimissertifikaati, kuid teisel juhul 12. septembri 2003. a

lepingute sõlmimisel ei olnud registreerimissertifikaadi puudumine kaebaja jaoks oluline;

f) Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2004. a otsuses leiti, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo

tegutses 12. septembri 2003. a tehingute puhul pahauskselt AÕS § 95 lg 2 tähenduses, kuna ta teadis,

et tal ei olnud õigust omandit üle anda, samuti ei ole AS SEB Liising omandanud lennukit heauskselt.

Halduskohtu otsuses leiti veel, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ja AS SEB Liising vahelised

tehingud on vastuolus seaduse mõtte ja heade kommetega, mistõttu tehingud on tühised vastavalt

TsÜS §-le 86;

g) eelpool toodu kinnitab, et AS SEB Liising on võtnud endale õigustamatuid riske, uurimata

põhjalikult kõiki asjaolusid. Põhjuslik seos Lennuameti õigusvastaste käskkirjade ja kaebajal

tekkinud kahju vahel puudub.

4. AS SEB Liising esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2007. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt,

tühistati halduskohtu otsus ning tehti asjas uus otsus. Eesti Vabariigilt mõisteti kaebaja kasuks välja

654 074 krooni kahju hüvitamiseks ning menetluskulud. Kohtuotsuse kohaselt:

a) õige on apellandi seisukoht, et tema võimalus pankrotivarast võla tagasisaamiseks ei ole täielikult

kadunud, kuid see ei saa olla takistuseks kahju hüvitamise nõude rahuldamisel avalik-õiguslikus

suhtes. Pankrotimenetluses saadud vara osas tekiksid kahju hüvitamise korral riigi poolt riigil

apellandi suhtes viimase alusetu rikastumise tõttu nõudeõigus saadu tagastamiseks vastavalt

Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 22 lõikele 3 ja Võlaõigusseadusele. Käesolevas asjas kaebuse

rahuldamist pankrotimenetluses võlanõude alusel saadu tasumine ei takista, sest selle võla tasumine

võib toimuda pika aja jooksul. Kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamine halduskohtusse on

reeglina kolmeaastase kaebetähtajaga, arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest

kaebuse esitaja poolt, ja kümneaastase tähtajaga, arvates haldusakti andmisest või toimingu

sooritamisest. Kahju täpse suuruse selgumine võib pankrotimenetluse kestusest sõltuvalt aset leida

pärast halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus peab pankrotimenetluses

kahju tõhusa kõrvaldamise võimalust väheseks, arvestades pankrotimenetluses esitatud võlanõuete

suurust ja pankrotivõlgniku vara väärtust;

b) kahju suuruseks väidab kaebaja vähemalt 981 110,96 kr, vastustaja vaidleb sellele vastu, leides, et

õhusõiduki väärtust ei ole ekspert hinnanud. Õhusõiduki võõrandamise tehingute väärtuseks on nii

Super 7 OY ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahelises tehingus kui viimati nimetatud isiku ja

apellandi vahelistes tehingutes arvestatud vähemalt 1 300 000 kr. Kohtutoimikust (tl 77) nähtuvalt

pakub Super 7 OY sama õhusõidukit jätkuvalt müüa Eestis hinnaga 99 999 eurot. Samuti nähtub

kohtutoimikust (tl 63-65) sama tüüpi õhusõidukite pakkumine, mille väljalaskeaastad on 1958-78 ja

mida müüdi hinnaga 110 000 kuni 295 000 USD. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastustaja

halduskohtus esitatud väited vaadeldava õhusõiduki võimaliku väiksema väärtuse kohta (tl 74 ja 79)

sellised, mis annaksid alust kahelda õhusõiduki väärtuse vastavuses müügilepinguga näidatud hinnale

või selle lähedasele hinnale;

c) vastustaja õigusvastase toimingu ja apellandil kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos.

Registrikande tegemise ja apellandi poolt selle usaldamise ajal kehtinud LennS § 16 lg 1 kohaselt oli

tsiviilõhusõidukite riiklik register Vabariigi Valitsuse poolt Andmekogude seaduse alusel asutatud

andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks ja nende omandiõiguse rahvusvaheliseks

tunnustamiseks. LennS § 19 lg 1 p 1 kohaselt kantakse registrisse teave õhusõiduki omaniku kohta.

Asjaolu, et tsiviilõhusõidukite riiklik register ei omanud omandiõiguse suhtes konstitutiivset

tähendust - omandi tekkimiseks ei olnud kande tegemine registris vajalik -, ei tähenda, et isik ei

võinud selle andmeid usaldada. Registrisse kande tegemine õhusõiduki omaniku kohta oleks vastasel

juhul otstarbeta ja registri eesmärk - õhusõiduki omandiõiguse rahvusvahelise tunnustamine -

mittesaavutatav;

d) ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 12. septembril 2003 sõlmitud lepingud õhusõiduki

võõrandamise kohta olid tühised, sest vara müüja ei olnud tehingu tegemise ajal (ega ka hiljem) vara

omanik ning vara valdus ostjale üle ei läinud. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja

üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand

läheb üle omandajale. Paragrahvi 94 kohaselt võib omandi üleandmisel asi võõrandaja ja omandaja

kokkuleppel jääda võõrandaja valdusse. Sel juhul loetakse omandajat kaudseks ja võõrandajat

otseseks valdajaks. Paragrahvi 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud

heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud

omandit üle andma. Paragrahvi 95 lg 12 sätestab, et kui § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu

võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal

heauskne. Viimati nimetatud sätte tingimused ei olnud täidetud, sest õhusõidukit apellandile üle ei

antud. Tühine oli ka 12. septembri 2003. a järelmaksuga müügileping, millega apellant müüs

õhusõiduki registrijärgsele omanikule tagasi, sest omandaja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei olnud

heauskne. Halduskohus asus aga ebaõigesti seisukohale, et apellant käitus nende tehingute tegemisel

pahauskselt. Krediidikomitee otsused ja nende tegemise kiirus selliseks järelduseks alust ei anna.

Vastustaja väited, et apellant teadis, et OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanikule

õhusõiduki eest tasunud ja omand ei saanud üle minna, on paljasõnalised;

f) ringkonnakohtu arvates ei saa pidada registerpandi lepingut tühiseks, kui apellandi pahausksus pole

tõendatud. TsÜS § 84 lg 2 kohaselt kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole

tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid

teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa

teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise

osata. Ringkonnakohtu arvates on alust arvata, et 12. septembril 2003 sõlmitud lepingute tühisuse

korral vara võõrandamist puudutavas osas ei olnud need tühised registerpandi seadmise ja apellandi

poolt OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo antud laenulepingu tunnustele vastava lepingu osas.

Lepingute kohaselt andis apellant OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo summa 1 534 000 kr ja OÜ

Heta Pärnu Advokaadibüroo pidi sama summa koos intressiga vastavalt graafikule apellandile tagasi

maksma. Võlasuhe oli tagatud registerpandi ja I. Maaroosi käendusega. Nende tingimuste osas

tehingut tühiseks pidada ei ole alust. Vastustaja õigusvastaste toimingute ja kahju tekkimise vahelise

põhjusliku seose olemasolu tuvastamisel ei oma tähtsust, kas apellant oleks pidanud esitama avalduse

omaniku kande muutmiseks tsiviilõhusõidukite riiklikus registris LennS § 19 lg 4 alusel. Kuna

õhusõiduki võõrandamist ei toimunud ja omanik ei muutunud, siis sellise kohustuse rikkumist ka aset

pole leidnud;

g) eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et RVastS § 6 lg 1 kohaselt on vastustaja kohustatud kahju

apellandile hüvitama. Küll aga tuleb hüvitise suurust piirata RVastS § 13 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel,

kuna apellant oleks saanud kahju ära hoida ka ise, käitudes suurema hoolsusega tehingute tegemisel.

Apellandil oli ringkonnakohtu arvates võimalik tuvastada OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt

õhusõiduki omandamine ka muul viisil kui tsiviilõhusõidukite riikliku registri andmete alusel. Selliste

andmete õigsust ei saa apellant usaldada täielikult, kuna omaniku kohta tehtud kanded võivad olla

vananenud. Õhusõiduki omanik võib selle müüa enne tehingu tegemist nii, et omandi ülemineku

kohta andmete esitamise tähtaeg (LennS § 19 lg 4) ei ole veel saabunud või registrikannet ei ole veel

tehtud. Apellandil oli võimalik müüjalt õhusõiduki soetamisel ja muu sisuga tehingute tegemisel

nõuda omandit tõendavate dokumentide esitamist. Apellant ei tuvastanud, et omand ei ole Super 7

OY-lt veel müüjale üle läinud ja omandi ülemineku eelduseks olev hind on tasumata. Selleks oleks tal

olnud võimalik küsida OÜ-lt Heta Pärnu Advokaadibüroo täiendavalt dokumente. Apellant on seega

käitunud ka ise piisavat hoolsust üles näitamata. Apellandi süüd ei saa siiski pidada väga suureks.

Registrikande usaldamise korral puudus tal selge vajadus registris sisalduvate andmete

ülekontrollimiseks. Kahju suurust tuleb vähendada kolleegiumi hinnangul ühe kolmandiku, s.o

981 110,96 / 3 = 327 036,98 kr võrra. Kaebus tuleb rahuldada 981 110,98 - 327 036,98 = 654 074 kr

väljamõistmise ulatuses. Selles ulatuses tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Lennuamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ning mõista kassaatori kasuks välja

menetluskulud. Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

a) vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud LennS §-st 6, §-st 16, § 17 lg-st 2, § 19 lg-st 1,

§ 20 p-st 1 ja § 21 p-st 1 ning Tsiviilõhusõidukite registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse

§ 9 p-st 4, § 10 p-dest 2 ja 3, §-dest 13-14 ja §-dest 16-18 tuleneb, et ehkki tsiviilõhusõidukite riiklik

register kajastab muu hulgas õhusõiduki omaniku andmeid, ei ole õhusõiduki registrisse kandmisel

omandiõiguse olemasolu tõendav tähendus, kuna omandi tekkimine ja üleminek ei ole seotud kande

tegemisega registris. Käesoleval ajal kehtiva Lennundusseaduse järgi ongi register üksnes

andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks (§ 16 lg 1) ja andmete õigsuse eest vastutab

andmete esitaja (§ 19 lg 5);

b) omavahel võrreldavad ei ole kinnistusraamatu ja tsiviilõhusõidukite registri regulatsioonid. Seega

ei saanud AS SEB Liising õhusõiduki omandiõiguse tuvastamisel lähtuda üksnes õhusõiduki

registrisse kandmisest, kuna sellel registril ei ole kinnistusregistri staatust;

c) AS-l SEB Liising oli võimalik müüjalt õhusõiduki soetamisel nõuda omandit tõendavate

dokumentide esitamist;

d) nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et registerpandi lepingut ei saa pidada tühiseks, kuna

AS SEB Liising ei käitunud tehingute tegemisel pahauskselt. Põhjendamata on, miks ringkonnakohus

ei arvestanud halduskohtu tuvastatud pahausksust kinnitavaid tõendeid.

7. AS SEB Liisingu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles tema

kahjunõuet ei rahuldatud täielikult, ning teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada kahju hüvitamise

nõue täielikult. Kassatsioonkaebuse kohaselt ringkonnakohus tuvastas, et kassaator võis tehingute

tegemisel registrikandeid usaldada. Müügileping OÜ-ga Heta Pärnu Advokaadibüroo sõlmiti kõigest

kaks päeva pärast õhusõiduki registreerimist 10. septembril 2003 ning puudus alus arvata, et andmed

on kahe päevaga vananenud. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene samuti, milliseid täiendavaid

dokumente tulnuks kassaatoril veel omandiõiguse kontrollimiseks nõuda.

8. AS SEB Liising kirjalikus vastuses Lennuameti kassatsioonkaebusele vaieldakse sellele vastu.

Vastuses leitakse, et Lennuamet ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks registreeriti

lennuki omanikuna OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo ilma, et nad oleksid nõudnud õhusõiduki

omandamist tõendavate dokumentide esitamist.

9. Lennuameti kirjalikus vastuses AS SEB Liising kassatsioonkaebusele vaieldakse selle vastu.

Vastuses leitakse, kahju tekitati AS-le SEB Liising mitte Lennuameti poolt, vaid kaebaja enda

toimingutega. Lennuamet on seisukohal, et AS SEB Liising teadis asjaolu, et OÜ Heta Pärnu

Advokaadibüroo ei ole õhusõiduki omanikule tasunud müügilepingus kokkulepitud tähtajaks, kuid oli

ikkagi nõus lennuki registerpandi tagatisel laenu andma.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Haldusasja tehioludest nähtuvalt sõlmis OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo lepingu õhusõiduki

ostmiseks Super-7 OY-lt 1. augustil 2003. Leping oli omandireservatsiooniga ning ostja omandiõigus

pidi üle minema õhusõiduki ostuhinna täielikul tasumisel. Õhusõiduki omanikuna kanti OÜ Heta

Pärnu Advokaadibüroo tsiviilõhusõidukite registrisse 10. septembril 2003. 12. septembril 2003 müüs

OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo õhusõiduki AS-le SEB Liising. Samal päeval sõlmitud järelmaksuga

müügilepingu alusel müüs AS SEB Liising õhusõiduki tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo

ning õhusõidukile seati registerpant.

AS SEB Liisingu kaebusest nähtuvalt (halduskohtu tl 5) toimusid 12. septembri 2003. a õhusõiduki

ostu-müügilepingute sõlmimine ja registerpandi seadmine selleks, et AS SEB Liising saaks

finantseerida OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo poolt sellesama õhusõiduki Aero Commander 500 ostu

Super-7 OY käest. Sedasama kinnitas AS SEB Liising esindaja ka Riigikohtu istungil.

11. Riigivastutuse seaduse § 13 lg 1 p 4 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses

sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS 139 lg 1 sätestab, et kui kahju

osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud

isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis

kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud,

kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

12. Käesolevas asjas finantseeris AS SEB Liising õhusõiduki ostu Super-7 OY käest ning pidas

samaaegselt sellesama õhusõiduki omanikuks juba OÜ-d Heta Pärnu Advokaadibüroo üksnes

registriandmetele tuginedes. AS SEB Liising ei kontrollinud seda, missuguste tingimustega oli Super-

7 OY ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vaheline müügileping ja kas selle tingimused on täidetud ja

omandiõigus ka tegelikult OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo üle läinud.

Nende tehingute tegemise ajal ja ka hiljem puudus selgus, milline on tollal kehtinud LennS § 16 lg 1

tähendus kolmandatele isikutele. Võrdlusena osundab kolleegium Asjaõigusseaduse § 56 lg-le 1, mis

sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Sarnase regulatsiooni näeb ette

ka Laeva asjaõigusseaduse § 6 lg 1: eeldatakse, et isikul, kelle kasuks on laevakinnistusraamatusse

kantud asjaõigus või õigus asjaõigusele, on sellele õigus.

Kolleegiumi hinnangul oleks olukorras, kus õhusõidukite registri tähenduse osas kolmandate isikute

jaoks puudus selgus, pidanud AS SEB Liising täiendavalt veenduma selles, kas OÜ Heta Pärnu

Advokaadibüroo on saanud õhusõiduki omanikuks või mitte, ning mitte võtma väidetavalt aluseks

ainult registrikannet. Selleks oleks tulnud kontrollida ostu-müügilepingut ning esitada järelepärimine

lennuki müüjale ostuhinna lõpliku tasumise kohta. Kolleegium rõhutab, et arvestades asjaolu, et OÜ

Heta Pärnu Advokaadibüroo vajas AS-lt SEB Liising sellesama õhusõiduki ostu finantseerimist, pidi

olema ilmne, et ostuhind ei ole Super 7 OY-le selleks hetkeks tasutud.

13. Kolleegium märgib ka järgmist. AS SEB Liising ja OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo vahel

12. septembril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingu järgi, millega OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo

müüs õhusõiduki AS-le SEB Liising, pidi omandiõigus õhusõidukile minema üle pärast ostuhinna

täielikku tasumist. AS SEB Liising tasus lennuki müügihinna alles 16. septembril 2003. Sellest

hoolimata müüs ta lennuki selle ostmisega samal päeval, 12. septembril, järelmaksuga

müügilepinguga tagasi OÜ-le Heta Pärnu Advokaadibüroo. Seega ei olnud AS SEB Liising lennuki

tagasimüümise hetkel veel omanikuks saanud ning samuti ei olnud ta vahepeal kantud omanikuna

tsiviilõhusõidukite registrisse. Seega ei pidanud AS SEB Liising enda käitumise puhul oluliseks

kannet tsiviilõhusõidukite registris ning see annab alust arvata, et ta ei saanud pidada seda määravaks

ka teiste isikute puhul.

14. Neil põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et AS SEB Liising osales ise endale kahju

tekitamises. Kolleegium leiab, et AS SEB Liising oleks sellises olukorras pidanud üle kontrollima,

kas OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo on õhusõiduki omanikuks saanud ning mitte tuginema üksnes

tsiviilõhusõidukite registri kandele. Kolleegium leiab, et selline tegevus oleks tekkinud kahju

täielikult ära hoidnud. AS-lt SEB Liising kui vastavas valdkonnas tegutsevalt äriühingult saaks sellist

käitumist ka mõistlikult eeldada. Kolleegium leiab, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt

võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab

selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab

kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid,

kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa

täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida.

Kolleegiumi hinnangul tuleb käesolevas asjas jätta AS-le SEB Liising kahjuhüvitis välja mõistmata,

kuna ta oleks oma tegevusega saanud täielikult kahju tekkimise ära hoida, ning tuginemine omaniku

määramisel üksnes tsiviilõhusõidukite registri kandele, arvestades vastavat õiguslikku regulatsiooni,

AS SEB Liising tegevusvaldkonda ning tema enda hilisemat käitumist, ei olnud mõistlik.

15. Lennuameti kassatsioonkaebus rahuldatakse. Kuna kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele juba

ülaltoodud põhjustel, ei pea Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks võtta seisukohta ülejäänud

kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimuste suhtes.

AS SEB Liising kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistatakse.

Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu otsus, mille motiivid asendatakse käesoleva otsuse motiividega.

Lennuametile tagastatakse kautsjon.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque