3-2-1-24-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-24-08

Määruse kuupäev

Tartu, 14. aprill 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Calamaris hagi Nadeþda Tðernii vastu 384 046 krooni 90

sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 2-07-23714

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadeþda Tðernii määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Calamaris (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Vinkel

Kostja Nadeþda Tðernii (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Asja läbivaatamise kuupäev

24. märts 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada Jürgen Kirsisele Nadeþda Tðernii määruskaebuselt 10. detsembril 2007. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Calamaris (edaspidi hageja) esitas 25. juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Nadeþda Tðernii

(edaspidi kostja) vastu 384 046 krooni 90 sendi nõudes. Nõude aluseks on 11. märtsi 2002. a leping,

millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale AS PRAXEDES võlgnevus. 19. aprillil 2004 loovutas

hageja selle nõude Julianuse Inkasso Agentuur AS-le, kes loovutas nõude tagasi hagejale 15. mail

2007.

2. Kostja esitas maakohtule vastuse, milles leidis, et menetlus asjas tuleb lõpetada, kuna poolte vahel

on samas vaidluses jõustunud kohtuotsusega menetlus lõppenud.

3. Harju Maakohus lõpetas 3. septembri 2007. a määrusega asja menetluse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Tsiviilasjas nr 2-05-18874 on hageja

esitanud kostja vastu sama nõude, milles kohtuotsus on jõustunud. Nimetatud otsusega tuvastas

kohus, et hagejal ei ole lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, sest Julianuse Inkasso Agentuur AS ei

ole nõuet hagejale tagasi loovutanud. Asjaolu, et hageja on esitanud uue tõendi nõude hagejale

tagasiloovutamise kohta, ei muuda hagi alust. Kohtusse pöördumise aluseks tsiviilasjas nr 2-05-

18874 oli samuti asjaolu, et hageja arvates oli tal 11. märtsi 2002. a lepingust tulenev nõue kostja

vastu.

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi Harju

Maakohtule edasiseks menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on hagi aluseks veel ka asjaolu, et

hageja omandas nõude 15. mail 2007. Seda asjaolu 29. märtsi 2007. a otsuse tegemise ajal ei

esinenud. Ei saa jätta käsitlemata uue asjaoluna nõude omandamist olukorras, kus varasem hagi on

jäetud rahuldamata just nõude puudumise tõttu.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. novembri 2007. a määrusega maakohtu määruse ja saatis

asja menetluse jätkamiseks maakohtusse tagasi.

Ringkonnakohus leidis, et puudub TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

Hagi ei ole esitatud samal alusel, kuna hagi alusesse on lisatud asjaolu, et Julianuse Inkasso Agentuur

AS loovutas 15. mail 2007 hagejale nõude tagasi. Tsiviilasjas nr 2-05-18874 ei ole kohus hageja

nõuet sisuliselt arutanud, kuna leidis, et nõude loovutamise tõttu hagejal nõue puudub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme,

kuna on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et olemasoleva kohtupraktika kohaselt ei anna mitte

igasugune lisandunud faktiväide võimalust esitada uus hagi, mille raames lahendaks kohus tegelikult

ühte ja sama hagiasja. Lihtkirjaliku nõude loovutamise lepingu vormistamine ei saa olla selline

asjaolu, mis annaks hagejale võimaluse teist korda pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja

vastu samas vaidluses. Hageja oleks saanud nõude loovutamise lepingu esitada eelnevas tsiviilasjas,

kuna kostja väitis juba esimeses tsiviilasjas nr 2-05-18874 esitatud vastuses, et hagejal ei ole nõuet

kostja vastu. Kui ringkonnakohtu seisukoht jääb muutmata, tekib pretsedent, mille järel hakatakse

nõudeid pärast ebaõnnestunud kohtumenetlust hulgaliselt loovutama, et saaks uuesti samadel alustel

asja menetleda. Ringkonnakohus on vaidluse lahendamisel rikkunud TsMS § 667 lg 1 nõuet

lahendada määruskaebus põhjendatud määrusega. Väär on ringkonnakohtu väide, et tsiviilasjas nr 2-

05-18874 ei ole kohus sisuliselt hageja nõuet arutanud. Kohus arutas asja sisuliselt, st menetluses

toimus mitu kohtuistungit, mõlemad pooled esitasid asjas mitmeid kirjalikke vastuseid teise poole

kirjalikele seisukohtadele ning kohtuistungil kuulati üle tunnistajaid.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega

sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti

juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695

tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus.

10. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib

menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 433 lg 2 kohaselt võib

maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei

võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi

kaevata.

Kostja on esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas

maakohtu menetluse lõpetamise määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtusse tagasi.

Kolleegium leiab, et määrus, millega ringkonnakohus tühistab menetluse lõpetamise määruse, on

võrdsustatud määrusega, millega kohus ei lõpeta asja menetlust. Edasikaebeõigust määruse peale,

millega kohus ei lõpeta asja menetlust, reguleerib TsMS § 433 lg 2. TsMS § 433 lg-st 2 tulenevalt on

määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust, õigus esitada määruskaebus vaid juhtudel, kui

kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi.

Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi eelmainitud juhtumiga. Ringkonnakohtu määrus ei takista

ka asja edasist menetlust. Seega on kostja esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale,

mis ei ole edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas tuleneb

TsMS § 682 lg-st 1 Riigikohtule ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida

määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 11 ja 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 6).

Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

11. TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta

menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon

tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik