3-3-1-3-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-3-08

Otsuse kuupäev

10. aprill 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Lampe kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 18. juuli 2005. a maksuotsuse nr 12-5/270

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-05-661

Menetluse alus Riigikohtus

AS Lampe kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2007. a otsus

haldusasjas nr 3-05-661 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt Tartu Linna Maksuameti 13. märtsi 2002. a ettekirjutusele nr 4-05/772 alustati 15. märtsil

2002 AS Lampe 1999. ja 2000. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, kinnipidamise ja tasumise

õigsuse kontrolli. Tartu Linna Maksuameti 26. augusti 2002. a korraldusega nr 4-05/2114 alustati AS

Lampe revisjoni, mille käigus kontrolliti käibemaksu tasumise õigsust 1999., 2000. ja 2001. aastal.

Revisjoniakt esitati AS-le Lampe tutvumiseks 28. veebruaril 2005. Selles toodud asjaoludega

mittenõustumise korral tuli eriarvamus esitada hiljemalt 8. märtsiks 2005. Nimetatud tähtajaks AS

Lampe eriarvamust ei esitanud. Maksuhalduri 26. aprilli 2005. a korraldusega nr 12-2.1/5772

pikendati revisjoni tähtaega 31. maini 2005. AS Lampe esitas maksuhaldurile eriarvamuse 30. aprillil

2005. Seoses vajadusega analüüsida eriarvamust, pikendas maksuhaldur veel kord revisjoni tähtaega

(31. mai 2005. a korraldus nr 12-2.1/7123) kuni 15. juulini 2005.

18. juulil 2005 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/270,

millega kohustas AS-i Lampe tasuma käibemaksu 535 121 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt 1 079 770 krooni. Maksuotsusega tuvastati, et AS Lampe jättis maksusumma

tasumata tahtlikult. Maksuotsuses (lk 22) on märgitud: "Tuginedes revisjoni käigus kindlaks tehtud ja

käesoleva maksuotsuse p-des 1 ja 2 toodule, on maksuhaldur seisukohal, et OÜ-de Normafex,

Aprikossa, Aristent, Autosus, Miseli Puit ja Reppel rekvisiitidega arvete alusel kajastatud tehingud

AS Lampe ja eelnimetatud osaühingute vahel ei ole toimunud ning ei ole tõendatud nimetatud arvetel

kajastatud kauba müük ja teenuste osutamine eespoolnimetatud äriühingute poolt. Soetatud kaupade

ja AS Lampe poolt tehtud tööde tarbeks kasutatud kaupade osas tehtud võrdlusest järeldub, et arvetel

nimetatud kaupu ei ole ettevõtluses kasutatud. [---] Maksuhaldur on seisukohal, et tuvastamist on

leidnud maksukohustuslase poolt tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidmine, kuna ettevõte on

deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu väiksemana ja jätnud tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt deklareerimata. Teadlikult on suurendatud soetamisel tasumisele kuuluvat

käibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu,

kuigi tegelikkuses ei ole mingeid kaupu ja teenust teistelt registreeritud maksukohustuslastelt saadud

ning on tehtud nõuetele mittevastavate arvete alusel ja tuvastamata isikutele väljamakseid."

2. AS Lampe esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 18. juuli 2005. a maksuotsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli

maksusumma määramine aegunud. Käibemaks on määratud maksustamisperioodide august 1999

kuni detsember 2001 eest. Tulumaks on määratud maksustamisperioodide jaanuar 2000 kuni

detsember 2001 eest. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma

määramise tähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat. Kuivõrd

maksuotsus on tahtluse osas põhjendamata, ei saa kohaldada kuueaastast aegumistähtaega.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli AS Lampe tegevus tahtlik.

Maksuhaldur jõudis kontrolli käigus seisukohale, et AS Lampe ei ole soetanud kaupu ja teenuseid

OÜ-delt Normafex, Aprikossa, Aristent, Autosus, Miseli Puit ja Reppel ning nende osaühingute

arvetel näidatud kaupu ja teenuseid ei ole maksukohustuslane saanud. Nimetatud äriühingute arvete

alusel on teadlikult suurendatud müüjale tasutud käibemaksu, et vähendada riigile tasumisele

kuuluvat käibemaksu. Sellist tegevust saab käsitada ainult tahtliku tegevusena, mille eesmärgiks on

maksude tasumisest kõrvalehoidmine.

4. Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2007. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus pidas õigeks

vastustaja seisukohta, et käibemaksu revisjoni alustati pärast MKS jõustumist, seega esinevad

maksusumma määramise aegumise peatumist tingivad asjaolud vastavalt MKS §-le 99 ning

käibemaksu osas ei ole seepärast tahtluse tuvastamine vajalik. MKS § 99 lg 1 p 3 seob aegumise

peatumise lõppemise maksuotsuse kättetoimetamisega ning revisjoni lõppemise aeg ei oma

tähendust. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud Maksukorralduse seadus aegumistähtaja peatumist ei

sätestanud, seega jätkus aegumistähtaja kulgemine tulumaksu osas kogu kontrollimise vältel.

Arvestades maksu määramise aegumistähtaja peatumist, on käibemaksu määramine toimunud

kolmeaastase tähtaja jooksul. Maksuhaldur on tuvastanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidmine

oli tahtlik. Osaühingute Normafex, Aprikossa, Aristent, Autosus, Miseli Puit ja Reppel rekvisiitidega

arvete alusel kajastatud tehingute toimumine AS Lampe ja eelnimetatud osaühingute vahel ning

arvetel näidatud kaupade ja teenuste kasutamine AS Lampe ettevõtluses ei ole tõendatud. AS Lampe

ei ole oma raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldanud selliselt, et olnuks võimalik saada

ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest teistest

asjaoludest.

5. AS Lampe taotles apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse

tegemist, millega rahuldada AS Lampe kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 18. juuli 2005. a maksuotsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa maksuhaldur tugineda sellele, et revisjoni ajaks aegumine peatus. Oluline on see, et

maksuhaldur ei ole tuginenud aegumise peatumisele maksuotsuses. Vastupidi, maksuhaldur on

maksuotsuse lk-l 22 asunud seisukohale, et MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg

on möödunud, kuid kuna on tuvastatud maksukohustuslase tahtlik maksude tasumisest

kõrvalehoidmine, siis kuulub kohaldamisele kuueaastane aegumistähtaeg;

2) käibemaksu osas läbiviidud kontrolli ei saa pidada üksikjuhtumi kontrolliks ning seetõttu tuleb

asuda seisukohale, et sellise kontrolli alustamisega algas revisjon, hoolimata asjaolust, et revisjoni

alustamise korraldus anti hiljem;

3) MKS § 99 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleb tuvastada ka revisjoni lõppemise aeg. Revisjon lõppes

2003. a jaanuarikuus, sest hiljem ei ole revisjonitoiminguid teostatud. Juhul, kui revisjon on sisuliselt

lõppenud, ei kesta aegumise peatumine edasi. Ebaõige on kohtu seisukoht, et revisjoni jätkumisele

viitavad maksuhalduri poolt Tartu Linnavalitsusele tehtud päringud ja maksuanalüüside teostamine.

Revisjoni käigus selguvad tihti üksikjuhtumid, mida on tarvis põhjalikumalt uurida. Üksikud

päringud kolmandatele isikutele ei tähenda, et teostati revisjoni;

4) ebaõige on seisukoht, et apellant oli teadlik vaidlusaluste tehingute mittetoimumisest, kuna

tegelikult tehingud toimusid. Põhjendus, miks maksuhalduri arvates on tegemist tahtliku maksude

tasumata jätmisega, peab sisalduma maksuotsuses;

5) kohus on põhjendamata asunud seisukohale, et apellandi raamatupidamine ei vasta seaduse

nõuetele. Tähelepanuta on jäetud apellandi selgitused, sh eriarvamus.

6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidles AS Lampe apellatsioonkaebusele vastu.

Muu hulgas selgitas maksuhaldur, et kuna tulumaksu osas oli kolmeaastane aegumistähtaeg

möödunud, oli vajalik anda hinnang, kas AS Lampe tegevuses esines tahtlus. Vaidlustatavast

maksuotsusest nähtub maksuhalduri seisukoht, et AS Lampe on deklareerimisel alusetult

suurendanud müüjale tasutud käibemaksu, et teadlikult vähendada riigile tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Tegelikkuses ei ole mingeid kaupu ja teenuseid teistelt registreeritud

maksukohustuslastelt saadud. Maksuotsuses on seega põhjendatud, miks maksuhaldur leiab, et

tegemist on tahtliku maksude tasumata jätmisega. Vastustaja on jätkuvalt arvamusel, et tegelikkuses

mittetoimunud tehingute teadlik kajastamine maksukohustust vähendavana on tõlgendatav üksnes

tahtliku tegevusena.

Maksuhaldur alustas AS Lampe tulu- ja sotsiaalmaksukohustuse osas kontrolli 15. märtsil 2002.

Sellel ajal kehtinud Maksukorralduse seadus ei sätestanud kontrolli jagunemist üksikjuhtumi

kontrolliks ja revisjoniks. AS Lampe esitatud dokumentatsiooni kontrollimise käigus tekkis

maksuhalduril kahtlus väljamaksete õiguspärasuses ning maksuhaldur pöördus tekkinud kahtluse

kontrollimiseks kolmandate isikute poole. Leides, et tuvastatud asjaolud võivad viidata ka

Käibemaksuseaduse rikkumisele, otsustas maksuhaldur kontrollida põhjalikult käibemaksu

arvestamise ja tasumise õiguspärasust. 1. juulil 2002 hakkas kehtima uus MKS, mis eristas

kontrolliliikidena üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni. Maksuhaldur andis 26. augustil 2002

korralduse, teatades AS-le Lampe 16. septembril 2002 algavast revisjonist, mille eesmärgiks on

kontrollida käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 1999-2001.

Käibemaksu arvestamist ja tasumist puudutavad kontrollitoimingud, mida maksuhaldur teostas enne

revisjoni alustamist, on käsitatavad üksikjuhtumi kontrollina. Samale seisukohale asus ka Tartu

Ringkonnakohus 9. oktoobri 2006. a kohtuotsuses. Revisjoni kestus ei ole üldse asjakohane, sest

MKS § 99 lg 1 p 3 kohaselt peatub aegumine kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse

kättetoimetamise päevani. Tulenevalt MKS § 165 lg-st 1 kohaldatakse MKS §-s 99 aegumise

peatumise kohta sätestatut enne MKS jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise

peatumise põhjustanud asjaolu tekkis pärast MKS jõustumist. Revisjoni alustati pärast MKS

jõustumist, seega esinevad aegumise peatumist tingivad asjaolud vastavalt MKS §-le 99 ning

käibemaksu osas tahtluse tuvastamine ei ole vajalik.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai

2007. a otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud

vajalikuks neid korrata ja leidis, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks

halduskohtu otsuse tühistamisele, halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja õigesti

kohaldanud seadust.

Maksuhaldur alustas AS Lampe tulu- ja sotsiaalmaksukohustuse osas kontrolli 15. märtsil 2002, kuid

sel ajal ei alanud revisjon käibemaksu kontrollimise osas. Kuigi apellandi poolt osundatu kohaselt on

maksuhaldur teostanud ajavahemikul 15. märts 2002 - 16. september 2002 kontrolli ka käibemaksu

tasumise õigsuse üle, tuleb neid maksuhalduri toiminguid kuni 16. septembrini 2002 vaadelda kui

üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhaldur on 26. augustil 2002 andnud korralduse, teatades AS-le Lampe

16. septembril 2002 algavast revisjonist, mille eesmärgiks oli kontrollida käibemaksu arvestamise ja

tasumise õigsust maksustamisperioodidel 1999-2001. Seega on revisjoni käibemaksu osas alustatud

enne MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist (aegumistähtaeg hakkas

kulgema 20. septembrist 1999) ning ajal, mil kehtis MKS § 99 lg 1 p 3. Vastavalt sellele sättele

peatub maksusumma määramise aegumine revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise päevast kuni

revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani. Asjakohane ja seadusega

kooskõlas ei ole apellandi väide, et halduskohus oleks pidanud kindlaks tegema revisjoni tegeliku

lõppemise aja ja lugema ka peatumise sellest ajast lõppenuks. Maksuhaldur on teinud

revisjonitoiminguid ka 2004. aastal. 2005. aastal viibis maksuotsuse tegemine seetõttu, et vaja oli

pikendada AS-le Lampe antud tähtaega revisjoniakti kohta eriarvamuse esitamiseks.

Revisjonitoiminguks on ka lõppvestlus, mis tulenevalt MKS § 80 lg-st 1 on revisjoni kohustuslik osa.

Maksuotsuses on põhjendatud, miks maksuhaldur leiab, et tegemist on tahtliku maksude tasumata

jätmisega. Maksuotsuse kohaselt on AS Lampe teadlikult suurendanud müüjale tasutud käibemaksu,

et vähendada riigile tasumisele kuuluvat käibemaksu. Ka tulumaksu osas on neid tegelikkuses

mittetoimunud tehinguid näidates oma maksukohustust vähendatud. Apellant pidi ise tõendama, et

tema poolt väidetud tehingud reaalselt toimusid, et saadi arvetel nimetatud kaupu ja teenuseid ning

tõendama nende kasutamist ettevõtluses. Apellant ei ole seda teinud. Halduskohus on analüüsinud

eriarvamuses esitatud apellandi vastuargumente, kuigi need vastuväited on üldised ja oletuslikud ning

tõendamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. AS Lampe taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja halduskohtu

otsused ning rahuldaks AS Lampe kaebuse ja tühistaks maksuhalduri otsuse. Kassaator leiab, et

maksuhaldur ei saa tugineda aegumise peatumisele, sest maksuotsuses on asutud hoopiski

seisukohale, et kolmeaastane maksu määramise tähtaeg on möödunud. Ka esimese astme kohtus

puudus vaidlus selle küsimuse üle. Üksikjuhtumi kontrolliks ei saa pidada 15. märtsil 2002 alanud

käibemaksu kontrolli, mille käigus nõuti majandustegevust puudutavate kõigi dokumentide esitamist

1999., 2000. ja hiljem ka 2001. a kohta. Sisuliselt algaski revisjon sellise kontrolliga, hoolimata

asjaolust, et maksuhalduri korraldus revisjoni alustamiseks anti hiljem. Tegelikult lõppes revisjon

2003. a jaanuaris ja aegumise peatumine ei saanud pärast seda jätkuda kuni maksuotsuse tegemiseni

kaks ja pool aastat hiljem. Kassaator jääb oma varasemate seisukohtade juurde ka tahtluse

tuvastamise ning tema raamatupidamise ja maksuarvestuse nõuetele vastavuse osas.

9. Lõuna maksu- ja tollikeskus selgitab kirjalikus vastuses, et kuna tulu- ja sotsiaalmaksu osas oli

kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud, pidi kohus andma hinnangu, kas AS Lampe tegevuses

esines tahtlus, mispuhul kuulub kohaldamisele kuueaastane aegumistähtaeg. Revisjoni alustamise ja

lõppemise aja osas kordab maksuhaldur oma varasemaid seisukohti ja rõhutab, et aegumise

peatumise osas pole oluline mitte revisjoni tegeliku lõppemise aeg, vaid maksuotsuse tegemine ja

kättetoimetamine. Ka tahtluse tuvastamise ning raamatupidamise ja maksuarvestuse nõuetele

vastavuse osas kordab maksuhaldur oma varasemaid seisukohti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Tartu Halduskohus asus 30. aprilli 2007. a otsuses on seisukohale, et maksuhaldur on tuvastanud,

et maksude tasumisest kõrvalehoidmine toimus tahtlikult ja et maksuhalduri see järeldus on õige.

Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebuses kordab AS

Lampe varem esitatud väidet, et maksuhaldur pole maksuotsuses põhjendanud oma järeldust, et

maksude tasumisest kõrvalehoidmine oli tahtlik.

Halduskolleegium leiab, et nii maksuotsuses kui ka kohtuotsustes on piisavalt põhjendatud

seisukohta, et AS Lampe on maksude tasumisest hoidnud kõrvale tahtlikult. Oluline on seegi, et AS

Lampe pole ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis kummutaksid

maksuhalduri väited. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata maksuotsuses ja kohtuotsustes esitatud

põhjendusi.

Kassaatori väited raamatupidamise ja maksuarvestuse nõuetele vastavuse osas pole olulised, sest

need ei muuda kolleegiumi seisukohta, et AS Lampe hoidis maksude tasumisest kõrvale tahtlikult.

11. Kuigi maksuhaldur ja kohtud on maksusumma määramise aegumise küsimuse lahendamisel

leidnud, et tuvastatud on tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidmine, on maksuhaldur ja kohtud

käibemaksu osas tuginenud aegumise peatumisele, mitte aga tahtluse korral kohalduvale aegumise

kuueaastasele tähtajale. Aegumise peatumise alguse ja lõpu kindlaksmääramisel on pooled erinevatel

seisukohtadel.

12. MKS § 98 lg 1 sätestab: "Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma

tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus

aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või

milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati." MKS § 99 lg 1 p 3 alusel aga peatub

maksusumma määramise aegumine revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise päevast kuni

revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani.

13. Käibemaksu osas oli august 1999 varaseim maksustamisperiood, mille osas tehti 18. juulil 2005

maksuotsus. Järelikult poleks maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral maksusumma

määramine aegunud hoolimata sellest, kas aegumine peatus või mitte. Kui kohtute seisukohad

aegumise peatumise osas polekski õiged, ei muudaks see lõppjäreldusi AS Lampe kohustuse kohta

tasuda täiendavalt käibemaksu vastavalt maksuotsusele. Kaebaja õigusi, samuti võimalust

maksuotsuse vaidlustamiseks ei saanud rikkuda asjaolu, et maksuhaldur tugines käibemaksu

määramise aegumise osas aegumise peatumisele, kuigi oli tuvastanud AS Lampe tahtluse

maksusumma tasumata jätmisel.

14. Halduskolleegium ei nõustu maksuhalduri ja kohtute seisukohaga maksusumma määramise

aegumise peatumise alguse ja lõpu osas revisjoni korral. Kolleegium peab vajalikuks selgitada MKS

§ 99 lg 1 p 3 kohaldamise erisusi olukorras, kus revisjon on kestnud ebamõistlikult kaua ja vaidlus

puudutab revisjoni alguse ja lõpu kindlaksmääramist, aga samuti võimalust, et aegumise peatumine

lõpeb.

15. Maksuhalduri väitel alustati käibemaksu osas revisjoni 16. septembril 2002. Revisjoni tähtaega

pikendati kuni 15. juulini 2005 ja revisjoni tulemuste põhjal tehti maksuotsus 18. juulil 2005. AS

Lampe leiab, et revisjon algas tegelikult tunduvalt varem - siis, kui maksuhaldur alustas käibemaksu

osas kontrolli. Seega on revisjon kestnud vähemalt 2 aastat ja 10 kuud. Selline revisjoni kestus on

juba iseenesest ebamõistlikult pikk. Üksnes erandina asjakohaste põhjenduste korral saab asuda

seisukohale, et sellise kestuse korral pole tegemist õigusvastase venitamisega. Kuigi

Maksukorralduse seadus ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega, tuleb lähtuda

haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtetest. HMS § 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele (lg 2), kusjuures menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta (lg 4). MKS § 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades

menetlusosaliste õiguste kaitse.

AS Lampe pole esitanud kaebust revisjoniga venitamise peale. Kohtud pole võtnud ka seisukohta

revisjoniga venitamise osas.

16. Asja lahendamisel ei ole maksuhaldur ja kohtud tuvastanud, kas enne käibemaksurevisjoni

toimunud kontroll oli sisuliselt revisjon. Ka varem kehtinud Maksukorralduse seaduse kohaldamisel

tuli teistest kontrollivormidest eristada revisjoni (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2005. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-20-05, p 12). Kui tegemist oli revisjoniga, siis tulnuks kontrollida korduvate

kontrollimenetluste piirangute järgimist (vt viidatud otsuse p-d 12-16) ja põhjusi, miks ei laiendatud

käimasoleva revisjoni ulatust, vaid alustati uue revisjoniga, mis viis sellisel juhul olukorrani, kus

üheaegselt toimus kaks revisjoni. MKS § 75 lg 3 alusel saab revisjoni ulatust vajaduse korral

korraldusega muuta. Üldjuhul ei saa revisjoni ajal alustada aga teist revisjoni või üksikjuhtumi

kontrolli. Arvestada tuleb sellega, et kui revisjon algas tegelikult varem, siis peatus ka maksusumma

määramise aegumine varem, mis ei pruugi lõppkokkuvõttes vastata maksukohustuslase huvidele.

Selles asjas tulnuks aegumise peatumise alguse kindlakstegemisel arvestada ka sellega, et enne

1. juulit 2002 kehtinud Maksukorralduse seadus ei näinud maksusumma määramise aegumise

peatumist ette.

Revisjonikorraldus on haldusakt (vt viidatud otsuse p 15). Seda haldusakti pole AS Lampe

vaidlustanud.

17. Üldjuhul toimub revisjon katkematult. Siiski ei saa välistada, et esinevad asjaolud, mis tingivad

revisjoni peatamist. Sellisel juhul peab lõppema ka aegumise peatumine, st, et jätkub aegumistähtaja

kulg. Nimetatud asjaolude esinemisel tuleb maksuhalduril vormistada revisjoni peatamine

korraldusega. Kui niisugust korraldust ei ole, on kohtul sellest hoolimata õigus tuvastada, et tegelikult

oli revisjon peatunud, sest pikema aja jooksul ei tehtud revisjonitoiminguid. Revisjoni peatumise

kindlakstegemisest on maksukohustuslane huvitatud juba seepärast, et peatumise ajal jätkub

aegumistähtaja kulg.

18. AS Lampe on ekslikul seisukohal, et käibemaksurevisjon lõppes tegelikult varem, kui toimus

revisjoni lõppvestlus (MKS § 80) ja koostati revisjoniakt (MKS § 81). Enne nimetatud

revisjonitoiminguid ei saanud revisjon lõppeda, kuid revisjon võis peatuda.

19. Halduskolleegium leiab, et AS Lampe kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kuna

selles asjas on tuvastatud, et AS Lampe jättis maksusumma tasumata tahtlikult, siis ei oma

kohaldamisele kuuluva kuueaastase aegumistähtaja tõttu tähtsust asjaolu, kas ja kui kauaks peatus

aegumine seoses revisjoniga.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld