3-2-1-16-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-16-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. aprill 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Rüütli Kinnisvara OÜ hagi Liivi Levanti vastu 29 600 krooni

töövõtutasu ja viivise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-5037

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rüütli Kinnisvara OÜ kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Rüütli Kinnisvara OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Raul Oberg

Kostja Liivi Levant (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ants Laretei

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2008. a

Istungil osalenud isikud

Poolte esindajad istungile ei ilmunud.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2007. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rüütli Kinnisvara OÜ (edaspidi hageja) esitas 9. märtsil 2006 Pärnu Maakohtule hagi Liivi Levanti

(edaspidi kostja) vastu 29 600 krooni töövõtutasu ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10. oktoobril 2003 suulise töövõtulepingu, mille

alusel hageja tegi kostja korteris remonditöid. Tööde maksumus oli kokkuleppe järgi 29 600 krooni.

Hageja tegi tööd ja kostja võttis need pärast lõpetamist vastu. Kokku oli materjalide ja töötasu kulu

29 600 krooni. Pooled leppisid kokku, et kuna nad sõlmivad maaklerilepingu, kajastatakse selles ka

kostja kohustus tasuda remonttööde eest. 10. novembril 2003 sõlmisid pooled maaklerilepingu kostja

kinnistu müügiks hinnaga 1 700 000 krooni. Maaklerilepingu punkti 4 järgi on maakleritasu 110 000

krooni, sisaldades remondikulu: 30 000 krooni remont ja 80 000 krooni vahendus. Maaklerileping

lõppes tähtaja möödumisega 10. novembril 2004. Kuna lepingu tähtaja jooksul kinnistut ei müüdud,

jäi hagejal saamata lepingu punktis 4 kokkulepitud maakleritasu, sh 30 000 krooni tasu remonttööde

eest. Kostja ei ole hagejale remonttööde eest tasunud ning on olnud viivituses võla tasumisega alates

10. novembrist 2003. Hageja palus kostjalt välja mõista remonttööde tegeliku maksumuse 29 600

krooni ning seadusjärgse viivise tasumata võlalt alates 10. novembrist 2003 kuni hagi esitamiseni

6358 krooni 13 senti ja sealt edasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel 12%

põhinõudest selle täieliku täitmiseni. Kohtueelse menetluse kuludena palus hageja kostjalt välja

mõista ka hagi tagamise avalduse esitamisega seotud menetluskulud, kokku 6200 krooni.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja soovis müüa kinnistut ja sõlmis sel

eesmärgil hagejaga maaklerilepingu. Maaklerilepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt pidi kostja

müüma kinnistu hinnaga 1 700 000 krooni. Seejärel tekkinuks hagejal õigus saada maakleritasu

110 000 krooni. Tavapärasest suuremas maakleritasus lepiti kokku hageja ettepanekul eeldusel, et

maakleritasu sisaldab kõiki maaklerikulusid, sealhulgas remondikulusid. Hageja tegi kostja kinnistul

asuvas majas remonti omal riisikol selleks, et tal õnnestuks kinnistu müüa kostja küsitud hinnaga ja

seeläbi saada tavalisest suuremat maakleritasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 667 lg 2 kohaselt, kui

maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler nõuda maaklerilepingu

täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Poolte vahel puudus

VÕS § 667 lg 2 kohane kokkulepe hageja kulude hüvitamiseks. Juhul kui hagejal oleks õigus nõuda

kulude hüvitamist, ei tuleks hagi rahuldada esitatud suuruses, sest hageja ei ole nõuet tõendanud ja

lubas lepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus, et võimalikud remondikulud ei ületa 20 000 krooni.

Nõudelt, mis ei ole sissenõutav, ei saa arvestada viivist.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2007. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 29 600 krooni töövõtutasu ning viivisevõla kuni hagi esitamiseni 6358 krooni 13 senti ja

viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Vaidlust ei ole

selles, et hageja tegi kostja elamus remondi ja kostja võttis töö vastu. Kostja käis töö tegemist

vaatamas, seega nägi ta remondiks kasutatud materjale, nende koguseid, töö käiku ja ajakulu. Lisaks

oli pooltel eelnev suuline kokkulepe hinna kohta, mida kostja on 20 000 krooni ulatuses tunnistanud

kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Remondikulude suurus on tõendatud 10. novembri 2004. a

arvega, mida kostja ei ole ümber lükanud. Kostja ei ole omapoolset remondikulude arvestust

esitanud, mistõttu on tema vastuväited remonditööde maksumuse kohta paljasõnalised. Kostja peab

VÕS § 635 lg 1 alusel maksma hagejale töövõtutasu 29 600 krooni ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivist

alates 11. novembrist 2005 kuni hagi esitamiseni, kokku 6358 krooni 13 senti, samuti hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist TsMS § 367 alusel. Kuivõrd pooled ei ole viivise

suurust kokku leppinud, tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik

menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. novembri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad olid sõlminud maaklerilepingu,

mille järgi hageja kohustus müüma kostja kinnistu hinnaga 1 700 000 krooni. Hageja tegi kinnistu

müümise eesmärgil kinnistul asuvas elamus remonttöid, mis ei kuulu tavapäraselt maakleri

kohustuste hulka. Asjas ei ole usaldusväärset tõendit, millest ilmneks poolte kokkulepe remonttööde

maksumuse kohta. Hageja esitatud arve ei saa tõendada remonttööde maksumuse kokkulepet. Hageja

ei ole tõendanud, et pooltel oli kaks teineteisest sõltumatut õigussuhet - töövõtusuhe ja maaklerisuhe.

Toimikus oleva maaklerilepingu punktis 4 leppisid pooled kokku maakleritasus 110 000 krooni, mis

sisaldas ka remondikulusid. Hageja esitatud maaklerilepingu punktis 4 on juurde kirjutatud tekst

"30 000 remont 80 000 on vahendus". Tulenevalt sellest, et kostja lepingueksemplaril, mida

ringkonnakohtu istungil kontrolliti, eelnimetatud teksti ei ole ning toimikus oleva maaklerilepingu

punkti 4 juurdekirjutus on lisatud teise kirjutusvahendiga, ei ole usaldusväärne hageja esitatud

maaklerilepingu punkt 4 osas, mis sisaldab juurde kirjutatud teksti.

VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise

tulemusena lepingu sõlmimisest. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kinnistut müüa, ei tekkinud tal

õigust saada maakleritasu. VÕS § 667 lg 2 kohaselt, kui maakleri vahendamisel või osutamisel

lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist,

kui selles on eraldi kokku lepitud. Poolte sõlmitud maaklerilepingus ei ole kokkulepet maakleritasu

osalise tasumise kohta, s.o remonttööde eest maksmise kohta, kui elamut ei õnnestu müüa.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ühtlasi palub hageja

jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti VÕS

§ 664 lg-t 1 ja § 667 lg-t 2. Ringkonnakohus tuvastas vääralt õigussuhte ja asus põhjendamatult

seisukohale, et poolte vahel oli maaklerilepingust tulenev nõue, kuigi kõik tõendid tõendavad

töövõtulepingust tuleneva õigussuhte olemasolu. Vastuolus TsMS § 654 lg-ga 4 jättis ringkonnakohus

tuvastamata asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu

järeldus, et tegemist ei olnud töövõtusuhtega. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta peab

maakohtu järeldusi ebaõigeks. Kostja on õigeks võtnud, et tal on kohustus hüvitada hagejale

vähemalt 20 000 krooni. See kohustus saab tuleneda üksnes töövõtusuhtest. Rikkudes TsMS § 436 lg-

d 1, 2 ja 4, tugines ringkonnakohus otsuses kostja maaklerilepingu eksemplarile, mida ei ole tõendina

vastu võetud ega toimikusse lisatud.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuna pooled ei olnud

sõlminud töövõtulepingut, on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et poolte vahel oli üksnes

maaklerisuhe. Seetõttu kohaldas ringkonnakohus õigesti VÕS § 658 lg-t 1, § 664 lg-t 1 ja § 667 lg-

t 2. Väär on hageja väide, et kostja on omaks võtnud 20 000 krooni hüvitamise kohustuse. Olukorras,

kus pooled ei vaidle selle üle, et maaklerilepingu hageja käes oleval originaalil puudub viide

remondikuludele, ei saa kohtuotsuse tühistamise aluseks olla ainuüksi asjaolu, et kohus tutvus selle

dokumendiga kohtuistungil ning kajastas seda ka otsuses.

9. Kohtuistungile poolte esindajad ei ilmunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei ole alust. Kuna

Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata, järgib kolleegium kooskõlas TsMS § 689 lg-ga 5

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

11. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 664 lg-t 1 ja

§ 667 lg-t 2.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud maaklerilepingu, milles lepiti muu hulgas kokku, et

maakleritasu on 110 000 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi kostja kinnistu

müümiseks kinnistul asuvas elamus remonti. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus

hüvitada hagejale remonttööde kulutused.

VÕS § 664 lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise

tulemusena lepingu sõlmimisest. Kuna praegusel juhul lõppes maaklerileping tähtaja möödumisel

ilma hageja vahendusel müügilepingu sõlmimiseta, ei pidanud kostja hagejale maakleritasu maksma.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et remonttööde tegemine ei kuulu tavapäraselt

maakleri kohustuste hulka. VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud maaklerilepingu mõistest tulenevalt on

maakleri kohustuseks vahendada käsundiandja lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada

lepingu sõlmimise võimalusele. Hageja kantud remondikulud on käsitatavad lepingu täitmisel

tekkinud kuludena VÕS § 667 tähenduses. Maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist

võib maakler nõuda VÕS § 667 lg 1 alusel vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler

siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud.

Seega eeldab maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamine vastava

kokkuleppe olemasolu.

Ringkonnakohus tuvastas, et pooled ei olnud sõlminud remonttööde kulude kandmise kokkulepet.

Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kostjal puudub VÕS § 667 lg 2 järgi remonttööde kulude

hüvitamise kohustus.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tõendanud hageja töövõtulepingu olemasolu. TsMS § 688 lg-te 3

ja 4 järgi on Riigikohus seotud alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja

arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Praegusel juhul ei

ole ringkonnakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

12. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. TsMS § 440

lg 2 kohaselt protokollitakse hagi õigeksvõtmine kohtuistungil. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud

kohtule avalduses, võetakse see TsMS § 440 lg 3 esimese lause järgi toimikusse. Toimikust ei nähtu,

et kostja oleks TsMS § 440 nõuetele vastavalt hagi õigeks võtnud. Kostja alternatiivne vastuväide

hagiavaldusele ei ole käsitatav hagi osalise õigeksvõtuna.

13. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436, tuginedes

otsuses kostja maaklerilepingu eksemplarile, mida ei ole tõendina vastu võetud, märgib kolleegium,

et kuna see menetlusõiguse normi rikkumine ei saanud kaasa tuua ebaõiget otsust, siis ei ole

rikkumine ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks (TsMS § 692 lg 1 p 2).

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kassatsioonkaebus jääb

rahuldamata, kautsjonit TsMS § 149 lg 4 järgi ei tagastata, vaid arvatakse riigituludesse.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik