3-1-1-8-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-8-08

Otsuse kuupäev

28. märts 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

T.M. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. novembri 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-4271

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Veikko Toomere, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2008

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel

Andrus Reidi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2007. a kohtuotsus T.M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi

ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.M. karistati Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 19. juuli 2007. a otsusega

liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. Lisakaristusena võeti T.M-lt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks.

2. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes T.M. rikkumine selles, et ta juhtis 29. juunil 2007 kell

21.17 J vallas, H maakonnas X maantee 15. kilomeetril mootorsõidukit sõidukiirusega, mis ületas lubatud kiiruse 24 km/h

võrra.

3. T.M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Ta

palus jätta mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata, vajadusel asendada see rahatrahviga, või vähendada

lisakaristuse kestust väikseima võimaliku ajani.

4. Harju Maakohtu 7. novembri 2007.a kohtuotsusega jäeti T.M. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.M. kaitsja Veikko Toomere. Kassaator vaidlustab otsuse materiaal- ja

menetlusõiguse rikkumise tõttu ning taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaitsja palub jätta

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, asendada see rahatrahviga või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise

kestust väikseima võimaliku ajani.

5.1 Kassatsiooni kohaselt ei kaalunud maakohus otsuse tegemisel kaebuses toodud asjaolusid, vaid lähtus üksnes rikkumise

faktist. Kohus ei arvestanud tõsiasja, et T.M. tegutses kohustuste kollisiooni olukorras, mis välistab tema teo õigusvastasuse.

Liiklusohutuse tagamise eesmärgil rikkus T.M. oma õiguslikku kohustust järgida liikluseeskirju. Liiklussujuvuse ja -ohutuse

tagamine on üks liiklemise põhinõudeid. Samuti ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel T.M. puhtsüdamlikku kahetsust ja

seda, et karistus toob kaasa kahjulikku mõju menetlusaluse isiku perekonnale.

5.2 Menetlusõiguse rikkumine seisneb kassatsiooni kohaselt selles, et kuigi maakohus teatas T.M-le telefonitsi, et tema kaebust

on võimalik lahendada kirjalikus menetluses ja palus menetlusalusel isikul saata meili teel kinnitus nõustumise kohta asja

lahendamisega kirjalikus menetluses, korraldas maakohus siiski 23. oktoobril 2007 istungi, millel arutati tema väärteoasja.

Istungil osales Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja, kuid T.M. istungi ajast ja kohast isegi ei

teavitatud. Tegemist on VTMS § 19 lg 1 p 3 rikkumisega. T.M-l puudus võimalus end kohtus kaitsta. Kohtuistungil esitati

väiteid, mida menetlusalune isik ei saanud ümber lükata ja tõendeid, mille kohta T.M. ei saanud selgitusi anda. Samas toetus

kohus nendele väidetele kohtuotsuses.

6. Riigikohtu istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu, ning

palus jätta otsuse muutmata. Kohtulik arutamine menetlusaluse isiku osavõtuta ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine, kui

isikule on kohtuistungi toimumisest teatatud. Kohustuste kollisiooni käesolevas asjas ei esinenud. Igal juhul ei kuulu selle

tuvastamine Riigikohtu pädevusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

8. Kolleegium märgib, et maakohtu kohtuotsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt menetlusaluse isiku kaebuse väidete ning

kohtuvälise menetleja seisukoha refereerimises. Lisaks viitab kohus sellele, et isikut on samalaadse teo eest karistatud ka

2. märtsil ja 22. augustil 2007, jõudes seejärel järeldusele, et menetlusaluse isiku väited on alusetud ja kaebus rahuldamisele ei

kuulu. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab kohustuslikus korras VTMS §-s 133

loetletud küsimused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-03 - RT III 2003,

6, 64, p 7.3 ja 8. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263, p 5).

Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus

lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.o kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik

peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Kolleegium leiab, et

käesolevas väärteoasjas ei vasta maakohtu kohtuotsus nendele nõuetele ja see on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

9. Lisaks märgib kolleegium, et VTMS § 19 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus olla kohtus oma väärteoasja

arutamise juures. Selle õiguse tagamiseks on seadusandja ette näinud menetlusaluse isiku teavitamise kohtuistungi toimumise

ajast ja kohast kutse saatmise teel. VTMS § 86 kohaselt kutsutakse kohtumenetluse pooled maakohtusse, järgides VTMS §-des

40 ja 41 sätteid. VTMS § 41 lg-s 1 on sätestatud kutse kättetoimetamise kord, mille kohaselt kutse antakse isikule kätte allkirja

vastu, toimetatakse postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kolleegium tõdeb, et ka muu

teavitamisviisi kasutamisel ei ole tegemist ilmtingimata väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui on üheselt tuvastatav,

et isikule on teatatud kohtuistungi toimumise aeg ja koht.

10. Käesolevast asjast ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks istungi toimumise ajast teatatud VTMS §-s 41 kirjeldatud

viisil. Maakohus määras 27. septembril 2007 väärteoasja arutamisele 23. oktoobril 2007 avalikul kohtuistungil. Kohtuistungi

protokolli kohaselt on menetlusalusele isikule istungi toimumisest teatatud 1. oktoobril 2007 telefoni teel. Väärteoasja toimikus

on menetlusaluse isiku poolt 3. oktoobril 2007 saadetud meil, mille kohaselt nõustub ta kaebuse läbivaatamisega kirjalikus

menetluses ja palub arutada asja kohtuistungil ilma tema kohalolekuta. See on osaliselt kooskõlas kassatsioonis esitatud

väitega, et telefonitsi paluti isikult kinnitust vaid kirjaliku menetlusega nõustumise kohta. Kuigi meilis leidub viide ka

kohtuistungile, ei ole üheselt selge, kas T.M-le teatati ka avaliku istungi toimumise aeg ja koht. Kolleegium märgib, et isiku

teavitamine kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on vajalik ka juhul, kui isik on avaldanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa

võtta. See on vajalik, et tagada menetlusalusele isikule võimaluse seisukoha muutumisel siiski istungil osaleda. Kokkuvõttes

leiab kolleegium, et kutse nõutaval viisil saatmata jätmise tõttu ei ole käesolevas väärteoasjas võimalik üheselt tuvastada, kas

menetlusalust isikut on teavitatud tema asja arutamise ajast ja kohast, mistõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 3 tähenduses.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 7. novembri 2007. a kohtuotsuse T.M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja saadab väärteoasja

samale maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar