3-3-1-7-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-08

Otsuse kuupäev

26. märts 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Silberauto AS kaebus Riigikogu Kantselei poolt 27. juuli 2006. a

ja 25. augusti 2006. a riigihankemenetluses nr 028499 tehtud

otsuste tühistamiseks ja 28. augustil 2006 Riigikogu Kantselei ja

AS Reval Auto vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1840

Menetluse alus Riigikohtus

Riigikogu Kantselei ja AS Reval Auto kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigikogu Kantselei ja AS Reval Auto kassatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-1840 muutmata.

Arvata kautsjonid riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu Kantselei kuulutas välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke "Nelja sõiduauto

kasutusrendilepingute sõlmimine" (viitenumber 028499). 26. juuli 2006. a pakkumiste avamise

protokollis märgiti, et AS Reval Auto pakkumine ei vastanud pakkumise kutses nõutud dokumentide

loetelule. Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 27. juuli 2006. a protokolliga

nr 22 otsustati kvalifitseerida United Motors AS, AS Reval Auto ja Silberauto AS ning tunnistada

nende pakkumised vastavaks. Edukaks tunnistati AS Reval Auto pakkumine põhjendusel, et see sai

vastavalt hindamiskriteeriumile kõige rohkem väärtuspunkte.

Silberauto AS esitas Riigihangete Ametile vaidlustuse, milles palus tühistada 27. juuli 2006. a otsus

AS Reval Auto osas. Riigihangete Amet lõpetas vaidlustuse läbivaatamise 14. augustil 2006

vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt.

Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 25. augusti 2006. a protokolliga otsustati

täiendada 27. juuli 2006. a protokollilist otsust põhjendustega AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta.

5. septembril 2006 esitas Silberauto AS Riigihangete Ametile vaidlustuse, milles palus tühistada

Riigikogu Kantselei 27. juuli 2006. a otsus ja 25. augusti 2006. a otsuse täiendus AS Reval Auto

kvalifitseerimise kohta, Riigikogu Kantselei 27. juuli 2006. a otsus AS Reval Auto pakkumise

vastavaks tunnistamise osas ja AS Reval Auto pakkumise edukaks tunnistamise kohta. Riigihangete

Amet jättis vaidlustuse läbi vaatamata, sest Riigikogu Kantselei ja AS Reval Auto olid sõlminud

28. augustil 2006 hankelepingu.

2. Silberauto AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Riigikogu Kantselei

27. juulil 2006 ja 25. augustil 2006 riigihankemenetluses tehtud otsused ning tuvastada Riigikogu

Kantselei ja AS Reval Auto vahel 28. augustil 2006 sõlmitud hankelepingu tühisus. Kaebuse kohaselt

oli 26. juuli 2006. a pakkumiste avamise protokolliga tuvastatud AS Reval Auto pakkumise

mittevastavus pakkumise kutse dokumentides nõutud dokumentide loetelule. Seetõttu polnud AS

Reval Auto kvalifitseerimine õiguspärane (Riigihangete seaduse (RHS) § 35 lg 2 p 5). Samuti pole

RHS § 35 lg 5 kohaldamine praegusel juhul võimalik, sest pakkumiste avamise protokollis polnud

fikseeritud puuduvat dokumenti. Isegi kui eeldada, et puudu oli tootja ametliku esindaja kinnitus

tõendamaks pakkuja volitusi autode edasimüügiks Eestis, pole tegemist RHS § 35 lg-s 5 sätestatud

erandliku juhtumiga, sest ostja oli pidanud nimetatud dokumenti pakkuja tehnilise kompetentsuse

hindamisel oluliseks. Kuna AS Reval Auto kvalifitseerimine oli õigusvastane, on õigusvastased ka

järgnevad otsused ning hankeleping tühine RHS olulise rikkumise tõttu. Kaebaja vaidlustuse

läbivaatamine lõppes vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt. Vaidlustuse esitamisega

hankemenetlus peatub ning jätkub pärast vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist ostja poolt.

Kuna ostja ei tunnistanud vabatahtlikult kehtetuks vaidlusaluseid otsuseid, on kõik järgnevad

toimingud ning hankeleping RHS § 64 lg 4 kohaselt tühised. Hankelepingu sõlmimisega on rikutud

kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi, sest kaebaja pakkumine oli paremuselt teine ja AS

Reval Auto kvalifitseerimata jätmisel oleks hankeleping sõlmitud kaebuse esitajaga. Samuti rikub

hankelepingu sõlmimine õigust seaduslikule ja õiglasele riigihankemenetlusele.

3. Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti,

et:

a) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine RHS § 65 lg 6 p 2 alusel tähendab põhimõtteliselt ostja

nõustumist vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidluse sisulise läbivaatamise vajaduse

äralangemist, kuid käesolevas haldusasjas ei lõppenud vaidlustuse läbivaatamine sellega, et ostja

oleks tunnistanud kõiki vaidlustuse seisukohti. Riigikogu Kantselei tunnistas Riigihangete Ametile

antud seletustes vaidlustuse põhjendatuks otsuste vormistamise osas, sealhulgas võttis ostja omaks, et

protokollidest ei selgunud, milles seisnesid AS Reval Auto dokumentatsiooni puudused ja miks

otsustati nimetatud pakkuja hiljem ikkagi kvalifitseerida. Seega tunnistas vastustaja enne vaidlustuse

läbivaatamist vaidlustuse põhjendatuks vaid osaliselt. Eeltoodut kinnitab vaidlustuse nr 118-

06/028499 läbivaatamise istungiprotokoll, mida allkirjastades pidi ka kaebaja aru saama, milles

seisnes ostja poolt vaidlustuse omaksvõtt;

b) õige on Riigikogu Kantselei seisukoht, et sisuliselt õige kvalifitseerimisotsuse tühistamine

ainuüksi vormipuuduse tõttu polnud põhjendatud, sest samasisuline akt oleks tulnud uuesti välja

anda. Seega piisas haldusakti motiveeringu täiendamisest. Riigikogu Kantselei ega Riigihangete

Amet ei ole tühistanud Riigikogu Kantselei 27. juuli 2006. a otsuseid, sellist kohustust ei tulenenud

ka Riigihangete Ameti vaidlustuse läbivaatamise lõpetamise otsusest koostoimes vaidlustuse

läbivaatamise istungiprotokolliga. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et Riigikogu Kantselei

täiendas juba tühistatud otsust;

c) Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 26. juuli 2006. a protokolli puhul ei ole

tegemist pakkujate kvalifitseerimise otsustusega. Pakkumiste avamisel kontrollitakse vaid formaalselt

esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule, selle käigus

hinnangut pakkumise kutse dokumentide tingimustele vastavusele ei anta. RHS § 62 lg-st 1 ei tulene,

et pakkumiste avamisel teeks ostja otsustusi, mis on vaidlustatavad;

d) kohus ei sea kahtluse alla, et AS Reval Auto pakkumise juures puudus pakkumise kutse

dokumentide punktis 5.1.5.3 nimetatud kinnitus eraldi dokumendina. Kui puudu oleksid olnud muud

dokumendid, oleks pakkumiste avamisel osalenud United Motors AS esindaja Riigikogu Kantselei

seisukoha vaidlustanud. Riigikogu Kantselei esindaja selgitas, et pakkumise kutse dokumentide

p 5.1.5.3 mõte oli tagada, et kvalifitseeruksid firmad, kellel oleks side tootjaga, tagamaks pakkuja

usaldusväärsus ja hankelepingu täitmine. Ostjale ei olnud ette teada, millised firmad avaldavad soovi

pakkumismenetluses osaleda, mistõttu seati pakkumise kutse dokumentides tingimuseks tootja

esindaja ehk "maaletooja" kinnitus edasimüüjate volituste kohta. Vaidlusaluses hankemenetluses

esitasid pakkumised sõiduautode maaletoojad ise ning see oli Riigikogu Kantseleile teada. Kuna

pakkumise kutse dokumentides nõutud tootja ametliku esindaja dokument tähendas AS Reval Auto

pakkumise puhul tema enda poolt oma staatuse kohta koostatavat dokumenti ning pakkuja kui

sõiduautode tegeliku Eestis edasimüüja staatus oli ostja poolt tuvastatav ka muul viisil, oli AS Reval

Auto kvalifitseerimine õige (RHS § 35 lg 5).

4. Silberauto AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja

Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 27. juuli 2006. a otsused AS Reval Auto

kvalifitseerimise, tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, tuvastati 25. augusti

2006. a otsuse tühisus AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta ja tuvastati Riigikogu Kantselei ja AS

Reval Auto vahel AS SEB Ühisliising vahendusel 28. augustil 2006 sõlmitud nelja sõiduauto Audi

kasutusrendilepingu tühisus. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt:

a) nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et 26. juuli 2006. a pakkumiste avamise

protokolli nr 21 kantud märge AS Reval Auto pakkumise mittevastavusest pakkumise kutse

dokumentides nõutud dokumentide loetelule ei tähenda AS Reval Auto kvalifitseerimata jätmist;

b) nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et AS Reval Auto kvalifitseerimine vaatamata

pakkumise kutse dokumentide punkti 5.1.5.3 tingimustele vastava kinnituse puudumisele oli õige ja

kooskõlas hankemenetluse eesmärgiga. Kinnitus selle kohta, et AS Reval Auto on Audi marki

sõidukite maaletoojaks, hulgi- ja jaemüüjaks ning Audi originaalosade maaletoojaks ja hulgimüüjaks,

sisaldus kinnituses, mis esitati AS Reval Auto pakkumises pakkumise kutse dokumentide punkti

5.1.5.1 nõuete täitmiseks (I toimiku l 98). Seega puudus eraldi dokumendina kinnitus "tootja ametliku

esindaja blanketil ja allkirjastatuna selleks pädevust omava isiku poolt" ning sellist puudust võib RHS

§ 35 lg 5 mõttes pidada väheoluliseks;

c) seega oli AS Reval Auto vaidlusaluses riigihankes põhimõtteliselt õigesti kvalifitseeritud. Kuid

ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine ei olnud

osaline ega hõlmanud üksnes kvalifitseerimisotsuse motivatsiooni puudumist. Vaidlustatud olid kõik

27. juulil 2006 vastuvõetud otsused ning vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ning selle

menetlustoimingu tagajärgedega nõustumisega (antud juhul 14. augusti 2006. a protokollile

allakirjutamisega, I toimiku l 33) on ostja lugenud vaidlustuse kogu ulatuses põhjendatuks ega

tohtinud riigihankega edasi minna enne vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist (RHS § 67 lg 2);

d) 25. augusti 2006. a protokollilise otsusega täiendati 27. augusti 2006. a protokolli nr 22 punktis 1

fikseeritud komisjoni otsust põhjendustega AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta. Käesoleval juhul

on põhimõtteliselt võimalik käsitus, et 25. augusti 2006. a protokollilise otsusega asendati 27. juuli

2006. a kvalifitseerimise otsus ning viimane muutus uue regulatsiooni tõttu kehtetuks. Selle otsuse

tegemise kuupäev ei saa aga olla varasem kui 25. august 2006. Seega tuli uuesti valida ka edukas

pakkumine, sest tulenevalt RHS § 30 lg-st 3 tuli pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida enne pakkumise

sisulist läbivaatamist. Eelkõige nõudis 27. juulil 2006 tehtud pakkumise vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist aga RHS § 67 lg 2, mille kohaselt jätkub peatatud

pakkumismenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral pärast pakkumismenetlusega seotud

vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist;

e) Riigikogu Kantselei ja kohus on leidnud, et ostja ei pidanud käesoleval juhul 27. juuli 2006. a

pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid kehtetuks tunnistama menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt, sest samasisuline haldusakt oleks tulnud uuesti välja anda. Ringkonnakohtu

arvates välistab käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttele tuginemise asjaolu, et ostja oli

vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega võtnud endale kohustuse otsused kehtetuks tunnistada ega

saanud seadusest tulenevalt hankemenetlusega enne edasi minna;

f) ostja ei ole vaatamata vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisele tunnistanud kehtetuks AS Reval

Auto pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Seega on täitmata RHS § 67 lg-s 2

näidatud tingimused ning vaidlustuse tõttu peatatud pakkumismenetlust ei tohtinud jätkata.

Tulenevalt RHS § 64 lg 4 on kõik peatatud pakkumismenetluse käigus tehtud toimingud tühised,

samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast vaidlustuse kohta teate saamist. Hankelepingu

tühisus samal põhjusel tuleneb ka RHS § 52 lg 3, sest rikutud on RHS § 52 lg 1 viimast lauset -

hankeleping sõlmiti enne, kui peatatud hankemenetlust võis jätkata. Hankeleping on tühine seadusest

tulenevalt ning kohtul ei ole võimalik siinkohal hinnata rikkumise olulisust või kaaluda tühisuse mõju

avalikele või erahuvidele. Riigikogu Kantselei 25. augusti 2006. a protokolliline otsus AS Reval Auto

kvalifitseerimise kohta on tühine RHS § 64 lg 4 rikkumise tõttu, sest AS Reval Auto kvalifitseerimise

üle otsustamiseks, s.o pakkumismenetluse jätkamiseks tulnuks eelnevalt tühistada tema vastavaks ja

edukaks tunnistamise otsused;

g) Riigikogu Kantselei 25. augusti 2006. a otsus ja hankeleping on tühised. Riigikogu Kantselei

27. juuli 2006. a otsused AS Reval Auto kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta tuleb tühistada nende õigusvastasuse tõttu. Kvalifitseerimise otsus ei sisalda

ühtegi põhjendust ning ostja on Riigihangete Ametis vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega

tõdenud, et tegemist oli vormiveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Kuna kvalifitseerimise otsus

on õigusvastane, on õigusvastased ka järgnevad hankemenetluses tehtud otsused. Lisaks tuleb

märkida, et ostja pidi need otsused tulenevalt RHS § 67 lg-st 2 ise kehtetuks tunnistama. Käesoleval

juhul tühistab otsused kohus ning ostja saab pärast kohtuotsuse jõustumist pakkumismenetlusega

edasi minna, viies pakkumismenetluse võimaluse korral lõpule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Reval Auto kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

a) Silberauto AS kaebus põhines ühel asjaolul - sellel, et AS Reval Auto pidi jäetama

kvalifitseerimata seoses pakkumise kutse dokumentides nõutud kinnituse mitteesitamisega. Kohtud

on tuvastanud, et AS Reval Auto pakkumise avamisel tuvastatud puudus oli väheoluline ning tema

kvalifitseerimise otsus on õiguspärane. Seega puudus õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja

kvalifitseerimisotsuse ning hilisemate otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus on seetõttu

vastuoluline, kohtotsuse põhjendavas osas on kvalifitseerimine loetud õiguspäraseks, ent otsuse

resolutsioonis on kvalifitseerimise otsus tühistatud;

b) ringkonnakohus on otsuse tegemisel lähtunud Haldusmenetluse seaduse sätetest, mis HMS § 2 lg-

st 2 tulenevalt riigihankemenetluses kohaldamisele ei kuulu. Riigihankemenetluses ei ole nõutav

kvalifitseerimisotsuse põhjendamine;

c) Riigihanke alusel sõlmitud leping on täidetud.

7. Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebuses palutakse samuti ringkonnakohtu otsus tühistada ja

halduskohtu otsus jõusse jätta. Kassatsioonkaebuse kohaselt:

a) Riigikogu Kantselei ei tunnistanud vaidlustust täies ulatuses põhjendatuks, vaid ainult

motivatsiooni puudumise osas. See nähtub vastustaja seletusest Riigihangete Ametile ja Riigihangete

Ameti vaidlustuse läbivaatamise istungi protokollist;

b) Riigihangete seadus ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama, vaid sätestab, et

pakkumismenetlus ei saa jätkuda enne, kui Riigihangete seadust rikkuv otsus on kehtetuks

tunnistatud. Käesolevas haldusasjas ei olnud tegemist Riigihangete seadust rikkuva otsusega, vaid

ainult põhjendamata otsusega. Haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse teostamisel tuleb

ostjal arvestada HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. RHS § 67 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et

pakkumismenetlus saab jätkuda, kui ostja täiendab haldusakti vajaliku põhjendusega. Kui jääda RHS

§ 67 lg 2 grammatilise tõlgenduse juurde, siis näiteks ei oleks võimalik jätkata pakkumismenetlust,

kui vaidlustati pakkumise kutse dokumendid ja ostja ei ole neid tervikuna tühistanud. RHS § 65 lg 6

p-s 4 on lisaks ostja otsuse tühistamisele sõnaselgelt välja toodud teine tagajärg, milleks on, et

Riigihangete Amet võib kohustada ostjat viima pakkumise kutse dokumendid vastavusse

õigusaktidega ette nähtud nõuetele. Ei ole mõeldav, et alati peab kõik pakkumise kutse dokumendid

täies mahus kehtetuks tunnistama ja uued kehtestama, eriti kui tegemist võib olla mõne üksiku veaga

neis dokumentides. Seega tuleb asuda seisukohale, et RHS § 67 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt,

võimaldamaks ostjal pakkumismenetlust jätkata, kui Riigihangete Ameti poolt tehtud ettekirjutus on

sisuliselt täidetud;

c) RHS § 64 lg 4, mille kohaselt kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Riigihangete Ametilt

vaidlustuse esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtavad järgnevad toimingud tühised,

ei kuulu kohaldamisele, kuna Riigikogu Kantselei peatas kohe pakkumismenetluse. Tulenevalt

Riigihangete seaduse mõttest võis pakkumismenetlust jätkata pärast motivatsioonipuuduse

kõrvaldamist;

d) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ostja on vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega tõdenud,

et tegemist on vormiveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Riigikogu Kantselei ei ole kordagi

tunnistanud, et see vormiviga võis mõjutada asja otsustamist;

e) ringkonnakohtu otsuses jõutakse vastuolulise järelduseni, et ostja saab pärast kohtuotsuse

jõustumist pakkumismenetlusega edasi minna, viies pakkumismenetlused võimaluse korral lõpuni.

8. Silberauto AS vastuses Riigikogu Kantselei ja Reval Auto AS kassatsioonkaebustele palutakse

jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses

leitakse, et asjaoludest ilmnevalt tunnistas Riigikogu Kantselei vaidlustuse põhjendatuks tervikuna.

Lisaks ei näe Riigihangete seadus ette vaidlustuse osaliselt põhjendatuks tunnistamise võimalust. Kui

see nii oleks, peaks jätkuma vaidlustusmenetlus mittepõhjendatuks tunnistatud osas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vaidlusaluse riigihanke toimumise ajal nägi RHS § 65 lg 6 p 2 ühe vaidlustusmenetluse lõppemise

alusena ette selle, kui ostja tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. RHS § 67 lg 2 sätestas, et vaidlustuse

põhjendatuks tunnistamisel jätkub pakkumismenetlus pärast pakkumismenetlusega seotud

vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et neist

sätetest koostoimes tuleneb, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral tuleb

pakkumismenetluse jätkamiseks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Enne pakkumismenetlust

jätkata ei saa.

10. Vaidlust ei ole selles, et Riigikogu Kantselei tunnistas Silberauto AS esitatud vaidlustuse

põhjendatuks, mistõttu Riigihangete Amet lõpetas 14. augustil 2006 vaidlustusmenetluse.

Kolleegiumi arvates ei oma siinjuures tähtsust see, kas vaidlustus tunnistati põhjendatuks osaliselt,

nagu leiab Riigikogu Kantselei, või mitte. Ei vaielda selle üle, et Riigikogu Kantselei ei tunnistanud

vaidlustatud otsust kehtetuks ei osaliselt ega täielikult. Selle asemel täiendas Riigikogu Kantselei

kvalifitseerimisotsust põhjendustega. Kolleegium märgib, et Riigihangete seadus ei näe ette

võimalust riigihankemenetluses tehtud otsuste tagantjärele täiendamiseks ja motiivide lisamiseks.

Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral tuleb RHS § 67 lg-st 2 tulenevalt vaidlustatud otsus

kehtetuks tunnistada.

11. Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebuses esitatud viisil ei ole halduskolleegiumi arvates võimalik

RHS § 67 lg-t 2 tõlgendada. Riigihankemenetluse ajal kehtinud RHS § 67 lg-st 2 järeldub üheselt, et

vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral on kohustus vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

Küsimuse, kas peaks olema võimalik kõrvaldada riigihankemenetluse käigus antud otsuse puudusi

muul moel kui ainult otsuse kehtetuks tunnistamisega ja uue otsuse väljaandmisega, saab lahendada

seadusandja.

12. Vaidlustatud riigihanke toimumise ajal kehtinud RHS § 52 lg 1 teine lause nägi ette, et kui

pakkumise edukaks tunnistamise kohta esitatakse vaidlustus, ei sõlmita hankelepingut enne, kui

peatatud pakkumismenetlust võib jätkata. RHS § 52 lg 3 sätestas, et hankeleping, mis on sõlmitud

enne § 52 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, on tühine. Nagu eelnevalt märgitud, võis

pakkumismenetlust RHS § 67 lg-st 2 tulenevalt jätkata pärast vaidlustatud otsuste kehtetuks

tunnistamist. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna vaidlustatud otsuseid kehtetuks ei

tunnistatud ja menetlusega seega jätkata ei tohtinud, siis on hankeleping tühine. Õige on

ringkonnakohtu seisukoht ka selles, et täiendav alus hankelepingu tühisuseks tuleneb RHS § 64 lg-

st 4, mis sätestas, et kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Riigihangete Ametilt vaidlustuse

esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtud järgnevad toimingud tühised, samuti on

tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast Riigihangete Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate

saamist. Hankeleping sõlmiti pärast vaidlustuse esitamist ning olukorras, kus pakkumismenetlusega

ei tohtinud jätkata. Samuti on RHS § 64 lg 4 alusel tühine Riigikogu Kantselei 25. augusti 2006. a

otsus kvalifitseerimisotsuse täiendava motiveerimise kohta, kuna seegi otsus on tehtud pärast

vaidlustusmenetluse algust ning olukorras, kus pakkumismenetlus ei võinud jätkuda.

13. Ringkonnakohus on tühistanud Riigikogu Kantselei 27. juuli 2006. a otsused AS Reval Auto

kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, leides, et kvalifitseerimise

otsus ei sisalda ühtegi põhjendust, ning kuna kvalifitseerimise otsus on õigusvastane, on

õigusvastased ka hankemenetluses tehtud järgnevad otsused.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Vaidlusaluse riigihanke

toimumise ajal kehtinud RHS § 1 lg 2 nägi ette, et lisaks Riigihangete seadusest tulenevatele

vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama Haldusmenetluse

seaduse vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud. Kuna AS

Reval Auto esitatud dokumendid olid puudulikud, oleks Riigikogu Kantselei pidanud põhjendama,

miks ta puudustest hoolimata AS Reval Auto kvalifitseeris. Riigikogu Kantselei seda 27. juuli 2006. a

otsuses ei teinud, vaid esitas põhjendused alles tagantjärele 25. augustil 2006. Motiveerimata

haldusakt on õigusvastane ning ringkonnakohus on õigesti 27. juuli 2006. a otsuse tühistanud.

14. AS Reval Auto ning Riigikogu Kantselei kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata ning Tallinna

Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus jääb muutmata.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuse jõustumisega ja Riigikogu Kantselei riigihangete

korraldamise komisjoni 27. juuli 2006. a otsuste tühistamisega AS Reval Auto osas ning 25. augusti

2006. a otsuse ja 28. augustil 2006 sõlmitud kasutusrendilepingu tühisuse tuvastamisega tekkiva

olukorra lahendamine sõltub sellest, milliseid nõudeid peavad menetlusosalised vajalikuks üksteise

vastu esitada. Kolleegium juhib vaid tähelepanu, et uute võimalike menetlustoimingute tegemisel või

eraõiguslike lepingute sõlmimisel peab Riigikogu Kantselei järgima asjakohaseid avaliku õiguse ning

tsiviilõiguse norme.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque