3-3-1-5-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-08

Otsuse kuupäev

25. märts 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS GoBus kaebused Viljandi maavanema 2. novembri 2006. a

korralduse nr 852 punkti 1.1 tühistamiseks ja Viljandi

maavanema 18. detsembri 2006. a korralduse nr 1049 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-2460

Menetluse alus Riigikohtus

AS GoBus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS GoBus kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2007. a otsus ja Tartu Halduskohtu 8. juuni

2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-2460 osas, milles kohtud jätsid rahuldamata AS GoBus

kaebuse Viljandi maavanema 18. detsembri 2006. a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks.

Ülejäänud osas jätta kohtuotsused muutmata.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AS GoBus kaebus osaliselt ning tühistada

Viljandi maavanema 18. detsembri 2006. a korraldus nr 1049 AS GoBus riigihankes "Avalik

liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 022099) kvalifitseerimata

jätmise ning temale tagatisraha tagastamise osas. Ülejäänud osas jätta AS GoBus kaebus

rahuldamata.

Tagastada kautsjon.

Mõista Viljandi Maavalitsuselt AS GoBus kasuks välja menetluskulu 28 858 (kakskümmend

kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni.

Mõista AS-lt GoBus AS Hansabuss kasuks välja menetluskulu 15 262 (viisteist tuhat kakssada

kuuskümmend kaks) krooni ja 86 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigihangete Ameti veebilehel avaldati 27. septembril 2005 pakkumise kutse, mille kohaselt

Viljandi Maavalitsus viib läbi riigihanget "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel"

(registreerimisnumber 022099). Hange oli avatud pakkumismenetlusega ja pakkumiste esitamise

tähtaeg oli 9. oktoober 2006. Pakkumised tegid AS Hansabuss, AS GoBus, AS Mulgi Reisid ja

AS Harjumaa Liinid. Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p 9.6.3 kohaselt oli pakkujate

kvalifitseerimise tingimusteks muu hulgas, et pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul

teostatud summaarne liiniveomaht pidi olema vähemalt kolm miljonit liinikilomeetrit ning ta peab

tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi

ISO 9001:2000 tasemel. Viljandi maavanem kvalifitseeris 2. novembri 2006. a korraldusega

nr 852 riigihankes kõik pakkujad.

AS GoBus ja AS Hansabuss vaidlustasid teineteise kvalifitseerimise otsused Riigihangete Ametis.

Riigihangete Amet rahuldas 29. novembri 2006. a otsusega nr 186-06/022099 AS Hansabuss

vaidlustuse ning jättis rahuldamata AS GoBus vaidlustuse. Viljandi maavanem muutis

18. detsembri 2006. a korraldusega nr 1049 oma 2. novembri 2006. a korraldust nr 852 ja jättis

AS GoBus riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi Maakonna bussiliinidel" kvalifitseerimata, kuna

AS GoBus kvalifikatsioon ei vasta Riigihangete seaduse (RHS) §-s 31 ja riigihanke "Avalik liinivedu

Viljandi maakonna liinidel" PKD p-s 9.6.7 sätestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele.

AS GoBus esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis ei ole

PKD p-s 10.11 sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik dokument.

2. AS GoBus esitas Tartu Halduskohtule kaebused, milles palus tühistada Viljandi

maavanema 2. novembri 2006. a korraldus nr 852 riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna

liinidel" AS Hansabuss kvalifitseerimise osas (haldusasi nr 3-06-2460) ja Viljandi maavanema

18. detsembri 2006. a korraldus nr 1049 AS GoBus ülalnimetatud riigihankes kvalifitseerimata

jätmise osas (haldusasi nr 3-07-148). Tartu Halduskohus liitis 2. aprilli 2007. a määrusega kaebused

ühte menetlusse (haldusasi nr 3-06-2460).

Kaebuse kohaselt on AS GoBus täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ja esitanud

dokumendid, mida pakkujate kvalifitseerimiseks nõuti. Kaebaja väitel on tal olemas PKD p-s 9.6.7

nõutav valmisolek tagada ettenähtud kvaliteedimeetmete rakendamine. AS GoBus esitas Viljandi

Maavalitsusele PKD p-s 10.11 nimetatud dokumendina temale väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi

reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis. ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol autobussidega

Tartu maakonnas on ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol. Seega tuleb PKD p-s 10.11 nimetatud

dokumendi esitamisega pidada tõendatuks PKD p-s 9.6.7 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse

täitmise nõue. Korralduses põhjendused puuduvad, kuid viidatakse Viljandi Maavalitsuse juurde

moodustatud riigihanke hindamiskomisjoni seisukohale, mille järgi AS GoBus esitatud

ISO 9001:2000 sertifikaat ei ole PKD p-s 10.11 sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik

dokument. Võib aru saada, et pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument on ISO 9001:2000

sertifikaat reisijateveo kohta Viljandi maakonnas. Sellist nõuet PKD p 10.11 ega ükski teine PKD

punkt ei kehtesta. Pakkujate ringi piiramiseks üksnes nende ettevõtjatega, kellel on

kvaliteedisertifikaat Viljandi maakonna kohta, oleks see tingimus tulnud PKD-s sõnaselgelt sätestada.

RHS § 62 lg 2 tõttu ei saa pakkuja vaidlustada PKD-d pärast pakkumiste avamist. Seega praeguses

menetlusstaadiumis ei saa AS GoBus enam PKD p 9.6.7 ega p 10.11 vaidlustada.

Hindamiskomisjon on ise märkinud, et PKD p 9.6.7 kehtestab üksnes kvaliteedi tagamise

valmisoleku nõude, seega PKD p 10.11 sätestab valmisoleku nõude täitmise tõendamise viisi. PKD

p 9.6.7 kehtestab, et edukaks tunnistatud pakkuja peab hakkama Viljandi maakonnas osutama

reisijateveo teenust vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD p 10.11 näeb ette, et

PKD p 9.6.7 täitmise valmiduse tõendamiseks piisab sellest, kui pakkujal on esitada ISO 9001:2000

sertifikaat reisijate veol. PKD ei nõua, et pakkuja juba osutaks Viljandi maakonnas reisijateveo

teenust, seega ei saanud nõuda ka seda, et selle pakkuja poolt Viljandi maakonnas osutatav teenus

oleks kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD p-de 9.6.7 ja 10.11 laiendava tõlgendamisega

on maavalitsus sisuliselt asunud 18. detsembri 2006. a korraldusega PKD-d muutma. Selleks puudus

maavanemal aga õigus, sest RHS § 25 kohaselt võib ostja pakkumise kutse dokumentides teha

muudatusi pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. PKD-s muudatuste tegemise tähtaeg

oli 18. detsembril 2006 juba lõppenud. RHS § 35 lg 8 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud

pakkuja edasises pakkumismenetluses. Seega AS GoBus kvalifitseerimata jätmise otsusega rikkus

Viljandi Maavalitsus AS GoBus õigust osaleda pakkumismenetluses.

AS Hansabuss kvalifitseeriti ebaõigesti, sest ta ei ole täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise

tingimusi. PKD p 10.8 kohaselt tuli pakkujate kvalifitseerimiseks muu hulgas esitada pakkuja kirjalik

õiend viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu

kohta. Jättes kontrollimata AS Hansabuss esitatud andmed liinikilomeetrite mahu kohta, rikkus

vastustaja uurimispõhimõtet ja RHS § 30 lg-t 1, mis sõnaselgelt sätestab ostja kohustuse kontrollida

pakkujate kvalifikatsiooni. Kvalifikatsiooni kontrollimise all peab RHS § 30 silmas mitte kontrolli

selle kohta, kas AS Hansabuss on vastavasisulise õiendi esitanud, vaid kohustust kontrollida selles

õiendis sisalduvate andmete õigsust. AS GoBus andmetel oli AS Hansabuss liiniveo maht

aastatel 2003-2005 ligemale poole võrra väiksem kui kvalifitseerimiseks nõutud. Riigihangete Ametis

vaidlustuse läbivaatamisel teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss esitatud andmete kohaselt oli

AS Hansabuss liiniveo maht viimasel kolmel majandusaastal 3 009 800 liinikilomeetrit. Sama

vaidlustuse läbivaatamiseks korraldatud teisel istungil teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss

liiniveo maht kolmel viimasel majandusaastal oli 3 603 800 miljonit liinikilomeetrit. Maavalitsus

põhjendas teatatud liiniveo mahu suurenemist täpsustatud andmete esitamisega. Kui AS Hansabuss

esitas täiendavaid andmed, siis tunnistas ta sellega, et pakkumisega koos esitatud andmed ei olnud

õiged. Pärast pakkujate kvalifitseerimise otsustamist esitatud andmeid ei saa pakkuja

kvalifitseerimise otsuse õigsuse hindamisel arvestada.

Hindamiskomisjoni protokolli järgi ei esitanud AS Hansabuss ka ISO 9001:2000 sertifikaati, vaid

üksnes eelauditi aruande. Protokollist nähtub, et Eesti Akrediteerimiskeskus asus seisukohale, et

eelauditil ei ole sertifitseerimisauditiga samaväärne väljund ja seega ei ole sertifitseerimisasutuse

tõend eelhindamise kohta pakkumise kutse dokumentides nõutud kvalifitseerimistingimuste

täitmiseks piisav. AS Hansabuss kvalifitseerimisega kahjustati teise pakkuja AS GoBus õigusi,

sealhulgas õigust ausale riigihankemenetlusele.

3. Tartu Halduskohus jättis 8. juuni 2007. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis AS-lt

GoBus välja 30 525.63 krooni menetluskulu AS Hansabuss kasuks.

Kohus leidis, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli piisavalt motiveeritud. Riigihangete Amet

tühistas 29. novembri 2006. a otsusega Viljandi maavanema 2. novembri 2006. a korralduse nr 852

p 1.3, millega kvalifitseeriti pakkujana AS GoBus. Riigihangete seaduse (tolleaegses redaktsioonis)

eesmärgiga ja vaidemenetluse printsiipidega on kooskõlas tõlgendus, et Riigihangete Ameti otsus on

vastustajale täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on jõustunud haldusaktiga. See tuleneb ka

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 2, mille kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kuna Riigihangete Ameti otsust ei

vaidlustatud, oli vastustaja seotud selle otsuse õigusliku tulemiga. Maavanema vaidlusalune korraldus

on kontrollitav ka Riigihangete Ameti otsuses toodud motivatsiooni kaudu. Riigihangete Ameti

otsusele kui vaidemenetluse otsusele viitamisega on nimetatud otsus muutunud osaks vaidlusaluse

haldusakti motivatsioonist, mis tagab haldusakti kontrollitavuse nii kohtule kui menetlusosalistele ja

asjast huvitatud isikutele.

Kaebaja on jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. PKD p 9.6.7 kohaselt peab pakkuja tagama

reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000

tasemel. Kuna Viljandi maavanema pädevuses on käesolevas asjas riigihanke kaudu teenuse ostmine

Viljandi maakonna reisijate veo korraldamiseks, st sellega on määratletud ka riigihanke objekt, siis

tõlgendas kohus PKD p 9.6.7 ja p 10.11, s.o sertifikaadi või muu samaväärse dokumendi esitamise ja

kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise kohustust, taoliselt, et pakkuja poolt esitatav dokument

peab tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust reisijate

veol Viljandi maakonnas. Tõlgendamise probleemi ei esineks sellisel juhul, kui sertifikaat või muu

samaväärne dokument ei sisalda üldse territoriaalset piirangut ja laieneb teenuse osutamisele Eestis

tervikuna.

Vaidlusalune haldusakt on kooskõlas haldusakti andmise aja kehtinud õigusega (RHS § 30 lg-d 1 ja 3;

§ 31 lg 1 p 1; § 35 lg 2 p 6) kaebaja kvalifitseerimata jätmise küsimuses, kuna asja materjalidega ei

ole tõendatud AS GoBus tehniline vastavus vastustaja esitatud tingimustele. Asjas puudusid tõendid,

et selleks pädev organ kinnitaks kaebaja tehnilist kompetentsust teenuse osutamiseks väljaspool Tartu

linna ja maakonna bussiliine. Nimetatud asjaolu on tõendatud Bureau Veritas Eesti OÜ 15. novembri

2006. a teatisega, mille kohaselt AS GoBus sertifikaadil määratletud territoorium hõlmab Tartu

linnaliine ja Tartu maakonnaliine. Tegevusala ei hõlma Viljandi maakonda. Auditi käigus kontrolliti

kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamist vastavalt standardile ISO 9001:2000 ainult Tartu linnas ja

maakonnas. Viljandi maakonnas AS GoBus poolt osutatavaid teenuseid teatise kohaselt auditi käigus

ei kontrollitud. Seega ei tõenda Bureau Veritas Eesti OÜ sertifikaat kaebaja suutlikkust kvaliteedi

tagamise meetmete rakendamiseks väljaspool Tartu linna- ja maakonnaliine. Probleemi ei esineks,

kui esineksid tõendid, mille alusel saaks järeldada, et kaebaja suutlikkust meetmete rakendamiseks

oleks kontrollitud ka sellest aspektist, et ta on suutlik Tartu regiooniga samaväärseks tegutsemiseks

teistes maakondades.

Eesti Akrediteerimiskeskuse 23. oktoobri 2006. a vastusega on tõendatud, et sertifikaadile kantud

territoriaalne piirang määratleb ära, milline konkreetne geograafiline asukoht on sertifitseerimisauditi

käigus hinnatud. Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituut on 31. oktoobri 2006. a vastuses

samuti seisukohal, et sertifikaadile kantud tegevusalas territoriaalne piirang tähendab, et ettevõttele

väljastatud sertifikaat kehtib ainult nimetatud regioonis ja teistes regioonides osutatud teenused ei ole

esitatud sertifikaadiga kaetud. Samal seisukohal on ka Eesti Kvaliteediühing 24. oktoobri 2006. a

kirjas. Järelikult ei ole AS GoBus vastustajale esitanud PKD p 9.6.7 ja p 10.11 kohast dokumenti,

mille tõttu ei riku vaidlusalused haldusaktid kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.

Kaebajat ja kolmandat isikut ei ole kvalifitseerimise küsimuses koheldud ebavõrdselt, sest vastustaja

pädevuses oli anda hinnang pakkujate poolt esitatud dokumentide asjakohasusele ja nõuetele

vastavusele. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et vastustaja arvestas asja uuel

läbivaatamisel Riigihanke Ameti seisukohtadega ja muutis oma varasemat seisukohta kaebaja

kvalifitseerimise küsimuses.

Viljandi maavanema 2. novembri 2006. a korralduse nr 852 p 1.1 kolmanda isiku AS Hansabuss

pakkujana kvalifitseerimise kohta riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" ei

riku AS GoBus subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus kaebuse

rahuldamiseks ka selle nõude osas. Nimetatud korralduse p 1.1 ei saa kaebaja õigusi rikkuda juba

motiivil, et kaebaja on ise jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja

õigusi ei saa rikkuda teise pakkuja kvalifitseerimise kohta antud haldusakt.

AS Hansabuss on kinnitanud 3. oktoobri 2006. a õiendis, et ettevõtte viimase kolme majandusaasta

jooksul teostatud liinivedude summaarne veomaht ületas kolm miljonit liinikilomeetrit. Nimetatud

õiend vastab PKD p-s 10.8 nõutule, kuna nõutud ei olegi täpset kilomeetrites või muudes

mõõtühikutes väljendatud arvestust, vaid ainult summaarset veomahtu. Vastustaja on vajalikul määral

kontrollinud kolmanda isiku esitatud liinikilomeetrite arvestuse õigsust. Vastustaja ei ole rikkunud

kaebaja õigusi kolmanda isiku taotluse menetlemisel menetlusnormide või -printsiipide eiramisega

ning menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja menetlusreegleid järgides. Asjaolu, et kolmas isik on

andmeid liiniveomahu osas täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme

miljoni liinikilomeetri nõude eiramine. Kolmas isik on tõendanud, et tegelik liiniveomaht oli suurem

kui nõutav ja esialgselt õiendis esitatu oli ainult kinnitus vastava lävendi ületamise kohta.

Bureau Veritas Eesti OÜ 2. oktoobri 2006. a tõendiga on tõendatud, et AS Hansabuss on rakendanud

kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardile ISO 9001:2000 ning läbinud

edukalt eelauditi, kusjuures eelauditil oleva märkuse kohaselt on kõik auditi käigus tuvastatud

mittevastavused 2. oktoobri 2006. a seisuga likvideeritud. Eesti Akrediteerimiskeskuse 23. oktoobri

2006. a kirja kohaselt ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise läbimise kohta PKD-s nõutud

kvalifitseerumistingimuste täitmiseks piisav. Eesti Kvaliteediühingu 24. oktoobri 2006. a ja Tallinna

Tehnikaülikooli 31. oktoobri 2006. a vastustes on asutud seisukohale, et kui eelaudit on hõlmanud

ettevõtte kõiki tegevusalasid ja standardi ISO 9001:2000 kõiki punkte, siis saab eelauditi edukat

läbimist lugeda tõendiks ettevõttes rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta ning, et

sertifitseerimisfirma tõendit saab lugeda kvalifitseerimiseks vajalikuks dokumendiks. Vastustaja on

õigesti tuvastanud, et kolmas isik on pakkujana suuteline tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise

meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kolmas isik on

vastustajale esitanud ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadiga samaväärse, selleks pädeva

organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise

meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Nii

kaebaja kvalifitseerimata jätmine kui ka kolmanda isiku kvalifitseerimine oli õiguspärane.

4. AS GoBus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. oktoobri 2007. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi menetluskulud jäid tema enda kanda. Samuti jättis

ringkonnakohus rahuldamata vastustaja taotluse tühistada Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2006. a

esialgse õiguskaitse määrus. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud

vajalikuks neid korrata. Kohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks,

halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust.

Iseenesest on õige apellandi väide, et Riigihangete Ameti (RHA) otsus ei oma sellist õiguslikku mõju

kui kohtuotsus, kuid samas on alusetu apellandi väide, et kuigi viidatud otsus on jõustunud haldusakt,

ei tohiks see omada antud asja lahendamisel mingisugust tähtsust. Riigihangete Ameti 29. novembri

2006. a otsusega rahuldati AS Hansabuss vaidlustus ja tühistati Viljandi maavanema 2. novembri

2006. a korralduse nr 852 p 1.3. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiva haldusakti resolutiivosa

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega oli Viljandi maavanemale täitmiseks

kohustuslik Riigihangete Ameti otsuse resolutsioon, millega tühistati maavanema 2. novembri

2006. a korralduse nr 852 p 1.3. Kuna AS GoBus kvalifitseerimine tühistati, siis pidi maavanem

võtma uuesti seisukoha AS GoBus kvalifitseerimise osas. RHA otsuse põhjendustes tuvastatud

asjaoludel iseseisvat õiguslikku tähendust ei ole, kuid maavanem oli õigustatud käsitama RHA otsust

tervikuna tõendina ning hindama seda koos teiste asjas esitatud tõenditega kogumis. Vastustaja ongi

seda teinud ning hinnanud lisaks RHA otsusele ka hindamiskomisjoni seisukohti ning

vaidlustusmenetluse käigus kogutud täiendavaid tõendeid.

Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on jäetud kvalifitseerimata

õiguspäraselt. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et AS GoBus esitatud dokumendiga ei ole

tõendatud avaliku liiniveoteenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkus

reisijate veol Viljandi maakonnas. Tõendatud on apellandile väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi

territoriaalne piiratus - laienemine teenuste osutamisele üksnes Tartu linnas ja maakonnas. Alusetu on

apellandi väide, et kuna PKD p-s 10.11 ei ole märgitud nõue, et ISO-s peaks tingimata olema

märgitud Viljandi maakond, siis ei olegi oluline apellandile väljastatud ISO kvaliteedistandardi

sertifikaadi laienemine Viljandi maakonnale. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna

riigihange on korraldatud teenuse ostmiseks Viljandi maakonna reisijate veo korraldamiseks, siis on

sellega määratletud ka riigihanke objekt ja pakkuja poolt esitatav dokument peab tõendama teenuse

osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust reisijate veol Viljandi maakonnas.

Eeltoodu alusel jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebuse Viljandi maavanema 18. detsembri

2006. a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks.

Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Viljandi maavanema 2. novembri 2006. a korralduse

nr 852 p 1.1 kolmanda isiku AS Hansabuss pakkujana kvalifitseerimise kohta ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, sest kaebaja on ise jäetud kvalifitseerimata

õiguspäraselt ning kvalifitseerimata jäetud pakkuja õigusi ei saa rikkuda teise pakkuja

kvalifitseerimise kohta antud haldusakt.

RHS §-s 6 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Asjaolu, et riigihankes

kvalifitseeriti AS Hansabuss ning jäeti kvalifitseerimata AS GoBus, ei tähenda isikute ebavõrdset

kohtlemist. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et AS Hansabuss on suuteline tagama reisijate veol

kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise nõutaval tasemel ning on esitanud nõutavad dokumendid

selle kinnituseks (PKD p 9.6.7 ja p 10.11). Sertifitseerimisorganisatsiooni tõend, millest nähtub, et

AS Hansabuss on rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardi

ISO 9001:2000 nõuetele, on muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljastatud

ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol

vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel (PKD p 10.11) ning AS Hansabuss on

riigihankes kvalifitseeritud õiguspäraselt.

Vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku AS Hansabuss esitatud andmete õigsust

teostatud liiniveo mahu kohta. AS Hansabuss 3. oktoobri 2006. a õiend, milles kinnitatakse, et

ettevõtte viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude summaarne veomaht ületas

kolm miljonit liinikilomeetrit, vastas PKD p-s 10.8 nõutule. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid

liiniveomahu osas täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme miljoni

liinikilomeetri nõude eiramine. RHS § 9 lg-s 1 sätestatud ärisaladuse kaitse põhimõte hõlmab ka

kolmanda isikute dokumente, mis on seotud viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud

liinivedude summaarse veomahuga ja liinivedude loeteluga koos sõlmitud lepingute ärakirjadega

ning seetõttu jättis halduskohus need õigesti kolmandalt isikult välja nõudmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS GoBus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et kohtud rikkusid

uurimisprintsiipi, jättes põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse nõuda AS-lt Hansabuss välja

dokumendid, mis tõendavad 3. oktoobril 2006 Viljandi Maavalitsusele esitatud õiendis märgitu

õigsust viimase kolme majandusaasta liinivedude summaarse veomahu osas koos sõlmitud lepingute

ärakirjadega. Riigihankemenetlus on avalik menetlus. Kohus ei saa viitega ärisaladusele jätta

kontrollimata menetlusosaliste esitatud väidete õigsust. Kuna kaebajal puudus võimalus ise vastavaid

tõendeid esitada, pidanuks kohus need välja nõudma.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohtutoimikusse võtmata täiendava tõendina Bureau Veritas

Eesti OÜ 1. oktoobri 2007. a kirja, millest nähtub AS-le GoBus väljastatud sertifikaadi olemus ja

kehtivus. Kassaator eeldas, et halduskohus kuulab ise ära sertifikaadi väljastanud asutuse, mida kohus

aga ei teinud. Sellepärast esitas kaebaja enda väljanõutud selgitused alles ringkonnakohtus.

Ringkonnakohus ei andnud kaebajale võimalust esitada täiendavaid tõendeid, mida tal polnud

võimalik esitada esimeses astmes.

Riigihangete Ameti vahekohtu otsust ei saa võrdsustada halduskohtu otsusega, mille täitmine on

haldusorganile kohustuslik. Varasem Riigihangete seadus ei võimaldanud vahekohtumenetluses

osaleda pakkujal, kelle edukaks tunnistatud pakkumist vaidlustab teine pakkuja. Seega ei saa

vahekohtu otsusel olla asja lahendamisel mingit õiguslikku tähtsust.

Kassaator ei nõustu kohtute ja vastustajaga, et ta ei vasta PKD tingimustele, kuigi tõepoolest ei osuta

reisijateveoteenust Viljandi maakonnas. Kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 sertifikaadi väljastamise

ajal osutas AS GoBus reisijateveoteenust üksnes Tartu maakonnas, mistõttu omistati talle ISO

sertifikaat Tartu maakonnas osutatud teenuste alusel. See aga ei tähenda, et sertifikaadi tingimused ei

laieneks tulevikus ka teistes regioonides osutatavatele teenustele. Sertifikaat kehtib Bureau Veritas

Eesti OÜ kinnitusel kogu Eestis, sh järelikult ka Viljandi maakonnas. Ka PKD-s ei olnud nõutud, et

sertifikaadil peaks tingimata olema märgitud ära Viljandi maakond. Kohus tõlgendas

sertifitseerimisasutuse 15. novembri 2006. a teatist vääralt. Eesti Akrediteerimiskeskus ja Tallinna

Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituut ei saa anda arvamust kolmanda isiku väljastatud ISO

sertifikaadi kehtivuse ulatusele, seda saab teha üksnes sertifikaadi väljastanud asutus, keda praegusel

juhul spetsialistina ei kaasatud.

Rikutud on pakkujate võrdse kohtlemise nõuet (varasema RHS § 6), sest ebaõigesti on

kvalifitseerimata jäetud AS GoBus, kellel oli ISO 9001:2000 sertifikaat, ja kvalifitseeritud on

AS Hansabuss, kellel vastav sertifikaat puudus. Eelauditi aruanne sertifikaati ei asenda.

Auditeerimiseeskirja järgi pole eelauditil mingit õiguslikku tähendust, see on üksnes auditeerimise

ettevalmistav etapp. AS GoBus tulnuks kvalifitseerida riigihankes ja AS Hansabuss jätta

kvalifitseerimata, sest ei vasta PKD tingimustele. Kassaator leiab, et Riigikohus peaks asjas selgitama

täiendavate tõendite esitamise õigust ja tõendite tagasilükkamise aluseid nii I kui II astmes ning

riigihankealase kohtumenetluse erisusi.

7. Viljandi maavanem jääb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele oma varasemate seisukohtade

juurde ja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsused muutmata. Vastustaja leiab,

et kassaator vaidlustab osaliselt tõendite hindamist, milleks Riigikohtul volitused puuduvad. Kohtud

on asjas tuvastanud, et AS GoBus ei esitanud Viljandi maakonnas kehtivat ISO 9001:2000 sertifikaati

ja AS Hansabuss vastas kvalifitseerimisnõuetele. Võrdse kohtlemise nõuet ei ole rikutud. Kohtud ei

ole rikkunud uurimisprintsiipi, ringkonnakohus keeldus õigesti täiendavate tõendite asja juurde

võtmisest, sest need oleks saanud esitada juba halduskohtus. Rahandusministri 15. juuni 2000. a

määrusega kehtestatud auditeerimiseeskiri asjas kohaldatav ei ole, see käsitleb üksnes

raamatupidamisaruande kontrollimist.

Viljandi maavanem märkis 28. veebruaril 2008 esitatud täiendavas seisukohas kassatsioonkaebuse

kohta, et 22. septembril 2005 välja kuulutatud ja 7. septembri 2006. a korraldusega nr 647 muudetud

riigihanke "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" pakkumise kutse dokumentides määrati

avaliku teenindamise lepingu tähtajaks 01.01.2008-31.12.2015 (PKD p 4). Pärast pakkumiste avamist

ei ole PKD-d enam võimalik muuta. Kuna 31. detsembriks 2007 ei olnud poolelioleva kohtuvaidluse

tõttu võimalik sõlmida hankelepingut, siis puudub ostjal õiguslik võimalus käesoleva riigihanke

pakkumismenetlusega edasi ja lõpule minna. Pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes 31. detsembril

2007, mis on RHS § 8 lg 2 p 5 kohaselt pakkumismenetluse lõppemise aluseks. Seega ei ole

käesoleval ajal enam võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine.

8. Kolmas isik AS Hansabuss kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas AS GoBus on jäetud riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi

maakonna bussiliinidel" kvalifitseerimata õiguspäraselt. Kohtud on nõustunud vastustajaga selles, et

AS GoBus suutlikkus tagada kvaliteedijuhtimise meetmete rakendamine avaliku liiniveoteenuse

osutamisel reisijate veol Viljandi maakonnas ei ole tõendatud territoriaalselt Tartu linna ja

maakonnaga piiratud ISO 9001:2000 sertifikaadiga. Kohtud on pidanud alusetuks kaebaja väidet, et

kuna PKD p-s 10.11 ei sisaldu nõuet, et sertifikaadis peaks tingimata olema märgitud Viljandi

maakond, siis ei olegi kvaliteedistandardi sertifikaadi laienemine Viljandi maakonnale oluline.

Kohtud on seisukohal, et kuna riigihange on korraldatud teenuse ostmiseks Viljandi maakonnas, peab

ka pakkuja poolt esitatav dokument tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete

rakendamise suutlikkust nimelt Viljandi maakonnas.

10. Riigikohtu halduskolleegium kohtute käsitlusega ei nõustu. Kolleegium leiab, et AS GoBus

kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane. Vaidlusaluse riigihanke PKD p 9.6.7 näeb pakkuja

tehnilisele kompetentsusele esitatava ühe tingimusena ette, et pakkuja peab tagama reisijate veol

kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel.

PKD p 10.11 kohaselt tuli pakkujal kvalifitseerimiseks vajaliku dokumendina esitada koopia

ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva

organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise

meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel.

Halduskolleegium on seisukohal, et PKD viidatud sätetest tuleneb üksnes nõue, et pakkuja peab

tõendama oma suutlikkust tagada reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt

kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Pakkumise kutse dokumentide järgi ei ole tingimata

nõutav üksnes kehtiva ning Viljandi maakonda hõlmava sertifikaadi olemasolu. Kolleegium nõustub

AS GoBus kaebuses väljendatud seisukohaga, et pakkujate ringi piiramiseks üksnes nende

ettevõtjatega, kellel on kvaliteedisertifikaat Viljandi maakonna kohta, oleks see tingimus tulnud

PKD-s selgesõnaliselt sätestada.

11. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu selgitustega Riigihangete Ameti otsuse

ostjale kohustuslikkuse ulatuse kohta. Riigihangete Amet rahuldas 29. novembri 2006. a otsusega

nr 186-06/022099 AS Hansabuss vaidlustuse riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna

bussiliinidel" AS GoBus pakkujana kvalifitseerimise otsuse peale ja tühistas Viljandi maavanema

2. novembri 2006. a korralduse nr 852 sellesisulise punkti 1.3. Otsuse tegemise ajal kehtinud RHS

§ 65 lg 6 p 4 kohaselt võis vaidlustuse läbivaatamine muu hulgas lõppeda Riigihangete Ameti

otsusega rahuldada vaidlustus, tühistades RHS § 5 lg 1 p-s 1 nimetatud ostja tehtud

pakkumismenetlusega seotud Riigihangete seadusega vastuolus oleva otsuse. Ka HMS § 60 lg 2

kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja

riigiorganitele. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on

iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Viljandi maavanema 2. novembri 2006. a korralduse nr 852 p 1.3 tühistamine Riigihangete Ameti

poolt tähendas, et maavanem pidi võtma uuesti seisukoha AS GoBus kvalifitseerimise osas. Viljandi

maavanem tegi seda 18. detsembri 2006. a korraldusega nr 1049. Riigihangete Ameti otsuse

põhjendustes tuvastatud asjaoludel ei olnud maavanema jaoks õiguslikult siduvat tähendust. Ostja

võib asja uuel läbivaatamisel koguda täiendavaid tõendeid ja neid hinnata kogumis varem esitatud

tõenditega. Eelnev ei tähenda siiski, et ostja ei peaks samas asjas esitatud vaidlustuse läbivaatamise

kohta tehtud Riigihangete Ameti otsuse põhjendusi asja uuel läbivaatamisel üldse arvestama, vaid

seda, et Riigihangete Ameti otsust tuleb hinnata koos teiste asjas kogutud materjalidega ning

põhjendatud juhtudel saab sellest ka kõrvale kalduda.

12. AS GoBus on selgitanud, et ta ei ole Viljandi maakonnas reisijate veo teenust osutanud, mistõttu

ei olnud temale väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi väljaandmisel kuidagi võimalik lähtuda

Viljandi maakonnas osutatud teenustest. Kuigi AS GoBus kvaliteedisertifikaadi kehtivusalaks oli

märgitud üksnes Tartu regioon, ei tähenda see, et AS GoBus ei vastanud PKD p 9.6.7 tingimustele.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kohtud ekslikult leidnud, et AS GoBus sertifikaat oleks

PKD nõuete täitmiseks piisav üksnes juhul, kui selles puuduks territoriaalne piirang, selles oleks

märgitud Viljandi maakond või oleks tõendatud, et sertifikaadi väljastamisel on kontrollitud kaebaja

suutlikkust Tartu regiooniga samaväärseks kvaliteedijuhtimise meetmete rakendamiseks ka teistes

maakondades tegutsemisel. Kolleegium leiab, et juba üksnes asjaolu, et AS-le GoBus on väljastatud

ISO 9001:2000 sertifikaat Tartu linnas ja maakonnas tegutsemise kohta, tõendab tema suutlikkust

tagada reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt nimetatud

kvaliteedistandardi tasemel ka Viljandi maakonnas.

13. Eelnevat seisukohta ei lükka ümber ka asjas kogutud tõendid, mis selgitavad AS GoBus

sertifikaadi ulatust (Eesti Akrediteerimiskeskuse 23. oktoobri 2006. a kiri nr 33/06, Eesti

Kvaliteediühingu 24. oktoobri 2006. a kiri nr 27/2006, Tallinna Tehnikaülikooli

Mehhatroonikainstituudi 31. oktoobri 2006. a kiri, Bureau Veritas Eesti OÜ 15. novembri 2006. a kiri

nr 150/06/TAL), sest nimetatud tõenditele kohtute poolt antud hinnang ei mõjuta PKD p 9.6.7 ja

p 10.11 sisu ja ulatust.

Kuna Riigikohus on seisukohal, et AS GoBus vastas pakkumise kutse dokumentide p-s 9.6.7

sätestatud pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavatele tingimustele ja seda ei mõjuta kohtute

poolt antud hinnang asjas varem kogutud tõenditele, ei ole haldusasja lahendamiseks oluline, kas

ringkonnakohus oleks pidanud apellatsiooniastmes võtma uue tõendina vastu Bureau Veritas

Eesti OÜ 1. oktoobri 2007. a kirja või mitte. Seetõttu halduskolleegium kassaatori seda väidet

sisuliselt ei analüüsi.

II

14. AS GoBus on vaidlustanud ka AS Hansabuss riigihankes "Avalik liinivedu Viljandi maakonna

bussiliinidel" kvalifitseerimise õiguspärasuse. Kohtud on leidnud, et AS Hansabuss kvalifitseeriti

õigesti. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selles osas kohtute seisukohtadega ega korda neid.

Arvestades ülalpool punktis 10 väljendatud halduskolleegiumi seisukohta, et PKD viidatud

punktidest tuleneb üksnes nõue, et pakkuja peab tõendama oma suutlikkust tagada reisijate veol

kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel ning

PKD järgi ei ole tingimata nõutav üksnes kehtiva ja Viljandi maakonda hõlmava sertifikaadi

olemasolu, ei anna AS-l Hansabuss ISO sertifikaadi puudumine alust tema riigihankes

kvalifitseerimata jätmiseks. Kohtud on piisavalt põhjendanud, et kuigi AS-le Hansabuss ei olnud

pakkumise esitamise ajal väljastatud kehtivat ISO 9001:2000 sertifikaati ning tema suhtes oli läbi

viidud üksnes eelaudit, olid avastatud puudused sellise laadi ja ulatusega, et formaalne sertifikaadi

puudumine ei tähendanud sisuliselt AS-l Hansabuss PKD p-s 9.6.7 nõutud tehnilise kompetentsuse

puudumist. Lisaks kõrvaldati puudused koheselt.

15. Kaebaja on pidanud AS Hansabuss kvalifitseerimist õigusvastaseks ka sellel põhjusel, et kolmas

isik pole pakkumismenetluses esitanud dokumente, mis tõendavad tema poolt 3. oktoobril 2006

Viljandi Maavalitsusele esitatud õiendis märgitu õigsust viimase kolme majandusaasta liinivedude

summaarse veomahu osas. Kohtud on asunud seisukohale, et AS Hansabuss esitatud õiend vastab

PKD p-s 10.8 nõutule ning vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku poolt teostatud

liiniveo mahu kohta esitatud andmete õigsust. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid liiniveo mahu osas

hiljem täpsustanud, ei riku kaebaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud kolme miljoni

liinikilomeetri nõude eiramine.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et PKD p 10.8 ei nõudnud pakkujalt sõlmitud

lepingute esitamist, vaid üksnes pakkuja kirjalikku õiendit viimase kolme majandusaasta jooksul

teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu kohta, mille AS Hansabuss esitas ja millel

kajastatud andmeid hiljem täpsustas. Kuna vastustajal ega kohtutel ei tekkinud kahtlusi

AS Hansabuss vastavuses PKD p-s 9.6.3 sätestatud pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatud

tingimusele (pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud summaarne liiniveomaht

peab olema vähemalt kolm miljonit liinikilomeetrit) ja esitatud õiendi õigsuses, ei olnud neil vajalik

nõuda kolmandalt isikult välja veomahu arvutuste aluseks olnud lepinguid. Viljandi maavanem ei ole

rikkunud varasema RHS §-dest 30 ja 31 tulenevat ostja kohustust kontrollida pakkuja

kvalifikatsiooni.

16. Vastustaja on oma täiendavates selgitustes kassatsioonkaebuse kohta märkinud, et kuna

pakkumiste jõusoleku tähtaeg on möödunud ning vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimine

muutunud võimatuks, ei ole käesoleval ajal kaebuse eesmärgi saavutamine enam võimalik.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna siiski alust kaebuse

rahuldamata jätmiseks, isegi kui riigihankemenetluse lõpuleviimine on käesolevaks ajaks muutunud

võimatuks.

III

17. Eeltoodu põhjal tuleb AS GoBus kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu

halduskolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2007. a otsuse ja Tartu Halduskohtu

8. juuni 2007. a otsuse osas, milles kohtud jätsid rahuldamata AS GoBus kaebuse Viljandi

maavanema 18. detsembri 2006. a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks. Tühistatud osas teeb

Riigikohus asjas uue otsuse, millega rahuldab AS GoBus kaebuse osaliselt ning tühistab Viljandi

maavanema 18. detsembri 2006. a korralduse nr 1049 AS GoBus riigihankes "Avalik liinivedu

Viljandi maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 022099) kvalifitseerimata jätmise ning

temale tagatisraha tagastamise osas. Ülejäänud osas jääb AS GoBus kaebus rahuldamata ja kohtute

otsused jäävad muutmata. Kautsjon tuleb tagastada.

18. Kuna Riigikohus teeb asjas ise lõpliku otsuse, tuleb HKMS § 93 lg 4 kohaselt lahendada ka

menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

Esimese astme kohtus taotles AS GoBus esitatud kohtukulude nimekirja järgi õigusabikulude

väljamõistmist summas 34 456.00 krooni, lisades kulude kandmist tõendavad dokumendid (I kd

tl 192-203). Samuti on AS GoBus tasunud riigilõivu mõlema liidetud kaebuse pealt 5000.00 krooni

ehk kokku 10 000 krooni (I kd tl 83; II kd tl 38) Apellatsiooniastmes esitas AS GoBus taotluse mõista

välja menetluskulud kokku 22 770.00 krooni, millest 5070.00 krooni moodustas riigilõiv ja 17 700.00

krooni õigusabikulud (I kd tl 275). Tasumist tõendav dokument on esitatud riigilõivu (I kd tl 249-

252) ja advokaadibüroo ühe arve kohta summas 8260.00 krooni (I kd tl 276-277). Samas ei nähtu

ringkonnakohtule esitatud dokumentidest, et tasutud oleks advokaadibüroo teine arve summas

9440.00 krooni (I kd tl 278). Kassatsiooniastmes AS GoBus menetluskulude väljamõistmiseks

taotlust ega kulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole.

Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt märkinud, et halduskohtumenetluses on

teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt

12. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-06, p 17). AS GoBus ei ole esitanud dokumente,

mis tõendaksid apellatsioonimenetluses OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv 27. septembri 2007. a

arve nr 94 summas 9440.00 krooni tasumist, mistõttu ei ole selles osas menetluskulude

väljamõistmine võimalik (HKMS § 93 lg 1). Ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduv advokaadi

kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset

kantust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00).

Kuna HKMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud, ei ole menetluskulude jaotusel võimalik arvesse võtta ka AS GoBus poolt

apellatsiooniastmes nõutust rohkem tasutud riigilõivu summas 70 krooni. AS-l GoBus on võimalik

HKMS § 84 lg 4 p 1 alusel taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist Tartu Halduskohtult, sest

6. juuli 2007. a riigilõivumakse summas 70 krooni (I kd tl 250) sisaldas Tartu Halduskohtule

osundavat viitenumbrit 2900072770 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2007. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-41-07, p 14). Kuna Riigikohus ei olnud antud juhul riigilõivu võtja

Riigilõivuseaduse § 6 tähenduses, ei saa Riigikohus lahendada ka enammakstud riigilõivu

tagastamise taotlust.

Eelnevast nähtuvalt olid AS GoBus kantud menetluskulud käesolevas asjas kokku 57 716.00 krooni.

Kuivõrd AS GoBus kaebus rahuldatakse ligikaudu pooles ulatuses, tuleb HKMS § 92 lg 2 kohaselt

Viljandi Maavalitsuselt AS GoBus kasuks ka menetluskulud välja mõista pooles ulatuses ehk kokku

28 858.00 krooni. Vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu

jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda. Käesolevas asjas osales AS Hansabuss kohtumenetluses vastustaja poolel, vaieldes

AS GoBus kaebuse rahuldamisele vastu. Kuna AS GoBus kaebus osaliselt rahuldatakse, oleks

kaebaja kohustatud tasuma vastaspoole menetluskulud üksnes kaebuse rahuldamata jäetud osa

ulatuses. Käesoleval juhul jäi kaebus rahuldamata pooles ulatuses, samas proportsioonis on ka

kolmandal isikul õigus tema kasuks menetluskulude väljamõistmisele. Kolmas isik AS Hansabuss on

esitanud esimese astme kohtus taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks kokku 30 525.72

krooni ning lisanud kulude kandmist tõendavad dokumendid (I kd tl 188-191). Apellatsiooni- ega

kassatsiooniastmes kolmas isik menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Riigikohtu

halduskolleegium mõistab AS-lt GoBus kolmanda isiku AS Hansabuss kasuks välja menetluskulud

pooles ulatuses ehk kokku 15 262.86 krooni. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud

tema enda kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann