3-2-1-3-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-3-08

Määruse kuupäev

Tartu, 4. märts 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

H. K kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti 8. detsembri 2006. a

otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-39493

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja H. K (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik kohtutäitur Ivi Kalmet

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-39493 Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2007. a määrus ja

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2007. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu

Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada H. K 14. detsembril 2007. a määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. oktoobril 2006 alustas kohtutäitur Ivi Kalmet täitemenetlust H. K (avaldaja) vastu.

Täitemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 28. veebruari 2006. a otsus, millega mõisteti avaldajalt

välja 796 275 krooni 10 senti OÜ Skuba Grupp kasuks.

Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tagastada täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 133 lg 1 ja § 132 lg 3 rikkumisega avaldaja AS-is Hansapank asuvalt arvelduskontolt

arestitud 27 878 krooni 95 senti ning vabastada arvelduskonto aresti alt. Kohtutäitur I. Kalmet jättis

8. detsembri 2006. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

2. 22. detsembril 2006 esitas avaldaja Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 8. detsembri 2006. a

otsuse peale.

Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur kohtuotsuse täitmisel avaldajale kasutada 4000 krooni avaldaja

AS-i SEB Eesti Ühispank kontol ning AS-i Sampo Pank kontol. Avaldajal ei olnud nimetatud

pankades raha. Raha oli ainult AS-is Hansapank asuval kontol ning kohtutäitur arestis kogu sellel

olnud summa 83 636 krooni 86 senti. Avaldaja on alates 11. novembrist 2006 töötu ning seega poleks

kohtutäitur tohtinud 21. novembril 2006 ära võtta kogu raha, vaid oleks pidanud kaebajale jätma

üheks kuuks ehk ajavahemikuks 11. novembrist 2006 kuni 11. detsembrini 2006 kasutada 4000

krooni. TMS § 132 lg 3 sätestab, et arestitav summa ei tohi ületada kahte kolmandikku kogu

sissetulekust. Sissetulekust saab arestida kaks kolmandikku. AS-is Hansapank asuval kontol olnud

83 636 kroonist 86 sendist on üks kolmandik 27 878 krooni 95 senti.

3. Kohtutäitur I. Kalmet palus jätta otsuse muutmata ning leidis, et kontod on arestitud põhjendatult.

4. Tartu Maakohus tühistas 19. veebruari 2007. a määrusega kohtutäitur I. Kalmeti 8. detsembri

2006. a otsuse.

Maakohtu määruse kohaselt nähtub kohtutäitur I. Kalmeti 16. novembri 2006. a vara kontol

arestimise aktist, et avaldaja kontodel tuleb arestida 904 619 krooni 90 senti, mis sisaldab kohtutäituri

tasu 82 560 krooni ning täitemenetluse kulu 108 krooni.

TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, ning lg 2 kohaselt, kui võlgnik

peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa

iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 kohaselt võib

mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale

vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel

et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

Palga alammäär oli 2006. aastal 3000 krooni. Seega on viis palga alammäära 15 000 krooni, millest

võis arestida 2/3, s.o 10 000 krooni. Viit palga alammäära ületavast sissetulekust võib arestida kogu

sissetuleku arvestusega, et arestitav summa kokku ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. Täitemenetluse

seadustikus on silmas peetud sissetulekut üldiselt. Seadus ei sätesta, et isiku sissetulek on vaid

töötasu. Samuti ei tulene seadusest, et sissetulek on konkreetse kuu sissetulek. Praegusel juhul oli

kontol 83 636 krooni 86 senti, millest võis arestida 2/3 ehk 55 757 krooni 90 senti ning arestimata tuli

jätta 27 878 krooni 95 senti.

5. Kohtutäitur I. Kalmet esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 19. veebruari 2007. a

määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning kohtutäituri

8. detsembri 2006. a otsus jõusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. novembri 2007. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis avaldaja kaebuse kohtutäitur I. Kalmeti 8. detsembri 2006. a otsuse peale

rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi vaidlevad menetlusosalised selle üle, mida tuleb mõista

TMS §-s 132 tähendatud sissetuleku all – kas selleks on võlgniku arvelduskontol olevad kõik

rahalised vahendid või üksnes võlgniku igas kuus kontole laekuv töine sissetulek.

Maakohus on vääralt leidnud, et TMS §-s 132 on silmas peetud sissetulekut üldiselt. Sissetuleku

arestimise erisused on sätestatud TMS §-des 130-136. Nimetatud sätetest nähtuvalt on võlgniku

sissetulekuna käsitatud tema igakuist töötasu, ametipalka, seadusel põhinevat elatist, riiklikke

pensione ning ka saadavaid toetusi ning hüvitisi (viimased võivad olla nii regulaarsed kui ka

ühekordsed). Nimetatud sätetest järeldub, et seadusandja on TMS §-s 132 nimetatud sissetuleku all

mõelnud siiski võlgniku poolt igas konkreetses kuus saadavat tööga teenitud tasu või muud

sellesarnast sissetulekut (pensionid, toetused, elatis), mitte mis tahes rahalisi laekumisi. Sissetuleku

selline käsitlus täitemenetluses tuleneb ka vahetult TMS § 132 eesmärgist, sest selle sätte mõte on

ühest küljest säilitada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele täitemenetluses hädavajalikud

elamisvahendid, teisalt peab see säte aga tagama ka sissenõudja täitmishuvi, s.o selle, et võlgnikul on

motivatsioon tööl käia ja täitmiseks vajalikku regulaarset sissetulekut saada.

Eeltoodust tuleneb, et kohtu poolt hagi tagamiseks arestitud kostja AS-is Hansapank asuval kontol

olevat raha ei saa käsitada võlgniku sellise sissetulekuna, millele laieneksid TMS § 132 lõigetes 1-3

sätestatud arestimispiirangud. Hagi tagamisega võlgniku kontol hoitud raha tuleb käsitada võlgniku

varana, mille aresti alt vabastamist saab võlgnik taotleda tulenevalt TMS §-st 110 (vallasasjadele

sissenõude pööramise sätete kohaldamine varalistele õigustele) üksnes TMS § 66 lg 1 p-des 3 ja 12

märgitud alustel. Avaldaja ei ole tõendanud, et esineksid TMS § 66 lg 1 p-des 3 ja 12 sätestatud

asjaolud AS-is Hansapank asuval kontol oleva raha osaliseks aresti alt vabastamiseks.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on kohtuotsuse täitmisel jätnud kontode arestimisel

avaldajale ja tema ülalpeetavale kasutada kokku 4000 krooni AS-is SEB Eesti Ühispank asuval

kontol. Kohtutäituri see toiming on kooskõlas TMS §-des 132 ja 133 sätestatuga, kuivõrd arestimisel

on jäetud avaldaja ühele kontole (selle oli ta ise teatanud kohtutäiturile kontona, kuhu laekub tema

töötasu) sissetuleku laekumise korral tema ja ta pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks

mittearestitav osa. Asjaolu, et avaldaja kontodel AS-is SEB Eesti Ühispank ja AS-s Sampo Pank ei

olnud kontode arestimise aja seisuga raha, ei muuda kontode arestimistoiminguid seadusvastaseks,

kuivõrd arestimise mõtteks on tagada ka edaspidi kontole laekuvate rahasummade allesolek selleks,

et ka neile oleks võimalik pöörata sissenõuet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu

määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud lähtuma sellest, mis seaduses sõna-sõnalt

kirjas on. Maakohus on õigesti leidnud, et sissetulek täitemenetluse seadustiku tähenduses ei ole vaid

töötasu. Avaldaja arvelduskonto arestimisel oli sellel 83 636 krooni 86 senti, mis oli laekunud

avaldaja viimaselt tööandjalt, ning selles sisaldus viimase perioodi töötasu ning hüvitis töölepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest. TMS § 132 lg 3 kohaselt oleks kohtutäitur võinud arestida vaid 2/3

sellest summast.

8. Kohtutäitur leidis, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 692 lg 5 teise lause

alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on maakohtu määrust tühistades ja uut määrust tehes jätnud

TsMS § 654 lg-t 4 ja 5 rikkudes ebaõigesti tähelepanuta avaldaja väited selle kohta, millist liiki

sissetulek oli avaldaja kontole kantud. Avaldaja on maakohtu istungil väitnud, et tema AS-is

Hansapank oleval kontol arestitud raha oli avaldaja viimasest töökohast saadud lõpparve (tl 17). Seda

on avaldaja väitnud ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses. Riigikohus on mitmes oma varasemas

lahendis leidnud, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis

tuleb võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete

kohta, millele tuginemisest pool ei ole apellatsioonimenetluses sõnaselgelt loobunud (vt selle kohta

nt 13. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, 21. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-154-06 ja 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07). See järeldus kehtib kolleegiumi arvates

ka hagita menetluses, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu määruse ja teeb ise uue

määruse.

Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega ning seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada.

11. Kolleegium on seisukohal, et ka maakohtu määrus tuleb tühistada.

Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 (TMS-i II osa 7. peatüki 2. jagu pealkirjaga "Sissetuleku

arestimise erisused") põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse

tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.

Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele

saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest

lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema

arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131

ja 132. Kolleegium peab vajalikuks mainida, et arestimise piirang TMS §-de 132 ja 133 tähenduses

on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek

kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas.

Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (TMS § 132

lg 1).

TMS § 130 lõike 1 kohaselt ulatub töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude

arestimisega omandatud pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.

Viidatud lõikest ja ka TMS § 130 teistest lõigetest tuleneb üheselt, et sissetuleku mõiste hõlmab muu

hulgas võlgnikule töö eest makstavat tasu, olenemata sellest, kas seda makstakse töölepingu või muu

võlaõigusliku lepingu alusel või teenistussuhte alusel. Üldjuhul makstakse töö eest tasu igakuiste

perioodiliste maksetena ning sellistel juhtudel on TMS §-s 132 sätestatud reeglite järgi leitav see

summa, mis tuleb igas kalendrikuus võlgniku sissetulekust (töötasust) jätta arestimata. Siiski ei ole

välistatud töötasu maksmine ka ühekordse maksena ning ka sel juhul on võimalik kohaldada muu

hulgas TMS § 132 reegleid. Samuti on praktikas võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses

makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt, nt ettemaks

töövõtulepingu korral, üüri ettemaks mitme tulevase kuu eest, lõpparve maksmine töölepingu

lõpetamisel jms.

12. Kolleegium leiab, et TMS §-d 132 ja 133 kehtivad ka viimati mainitud n-ö etteulatuvalt või

tagasiulatuvalt makstava sissetuleku korral, sest ka siis vajab võlgnik kaitset, mida talle TMS § 130 jj

kohaselt võimaldataks siis, kui mainitud ühekordsed maksed oleksid tehtud perioodiliste maksetena

mitme kuu vältel. Erandite kohta vt käesoleva määruse p 17.

Sellele asjaolule ei ole ringkonnakohus tähelepanu pööranud (vt käesoleva määruse p 10). Asja uuel

läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht avaldaja lõpparvet puudutava väite kohta ning anda talle

vajaduse korral võimalus esitada tõendeid lõpparve ja selle alusel saadud raha ülekandmise kohta

arestitud kontole. Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS § 662 lg 3 esimesele lausele, mille kohaselt

võib määruskaebuse põhjendamiseks (s.o hagita menetluses) esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Seega võinuks võlgnik esitada oma väite lõpparve kohta ka alles ringkonnakohtu menetluses ning

seda tulnuks siis analüüsida.

Kolleegium märgib veel, et selliste ühekordsete n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt makstud

sissetulekute korral tuleks arestitava ja mittearestitava osa määramisel TMS § 130 jj järgi lähtuda

kontole kantud terviksummast ning mitte jaotada kontole kantud ühekordne sissetulek mõtteliselt ära

mitme kuu peale. Seega tuleks praeguse tsiviilasja näite korral avaldaja kontol olnud summast (83

636 krooni 86 senti) jätta TMS § 132 lg 3 järgi arestimata 27 878 krooni 95 senti (selle summa korral

on arvestatud ka TMS § 132 lg-s 1 sätestatuga ning lg 2 kohaselt avaldajal ühe ülapeetava

olemasoluga).

13. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka järgnevale. TMS § 133 lg 1 järgi on võlgnikule antud

õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud,

mida ei saa üldse arestida (TMS § 131) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust

(TMS § 132) suuremal määral. TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku

avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele

mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud).

Konto arestimise tehnilisi tingimusi reguleerib TMS § 115. TMS § 115 lg 1 teise lause (praeguses

asjas kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt kannab krediidiasutus kontol oleva raha vastavalt

arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul,

kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. TMS § 115 lg 3 kolmanda lause kohaselt edastab

kohtutäitur arestimisakti võlgnikule viivitamatult pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info

saamist krediidiasutuselt. Sama viivitamatu edastamiskohustus kehtib TMS § 115 lg 4 kolmanda

lause kohaselt ka mitteelektroonilise arestimise korral. Samas on kohtutäituril TMS § 43 lg 1 kohaselt

kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole

laekunud raha üle sissenõudjale viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selleks, et eespool

viidatud normid oma koostoimes tagaksid võlgnikule tõhusa õiguskaitse sissetulekute ülemäärase

arestimise vastu tuleb TMS § 43 lg-t 1 ja § 133 lg 1 teist lauset kolleegiumi arvates tõlgendada nii, et

kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja

lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada

TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda

TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka

TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda

mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS § 133 lg-s 1 võlgnikule antud

õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Kolleegium märgib täiendavalt, et arestimisakti lubavad TMS § 115

lg-d 3 ja 4 ja TMS § 10 lg 3 nende koostoimes edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil. Kui

arestimisakt edastatakse posti teel, siis loetakse akt TMS § 10 lg 5 kohaselt kätte saaduks tavaliselt

kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise

korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning

seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates.

Praegusel juhul ei ole kohtud kontrollinud, kas võlgnikule oli tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus

TMS § 133 lg 1 teise lause alusel. Toimikus ei ole võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud avaldust

(kaebust) kontode aresti alt vabastamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda asjaolu kontrollida.

14. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et võlgnikule ei olnud tagatud tõhusa õiguskaitse võimalust,

tuleb kohtutäituri otsus tühistada. Sellisel juhul võivad avaldajal tekkida nõuded kohtutäituri vastu

kahju hüvitamise normide alusel või sissenõudja vastu alusetu rikastumise normide alusel.

Kolleegium juhib kohtute tähelepanu asjaolule, et praegusel juhul ei ole asja lahendamisse kaasatud

sissenõudjat, kelle õigusi võib menetluse tulemus aga puudutada. Kolleegium leiab, et hagita

menetluses on kohtul hagita menetluse iseloomu arvestades TsMS § 477 ja § 198 lg 1 p 2 alusel

kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud.

Kolleegium märgib täiendavalt, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis

tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti

võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema

tagatud mõistlik võimalus.

15. Kohus peab käesoleva määruse p-des 13 ja 14 nimetatud asjaolusid kontrollides silmas pidama ka

järgnevat. Toimiku materjalide kohaselt oli avaldaja konto AS-is Hansapank arestitud juba enne

täitemenetluse alustamist hagi tagamise korras. Seda on maakohtu istungil väitnud nii avaldaja kui ka

kohtutäitur (tl-d 17-18). Seetõttu tuleb maakohtul kontrollida, kas avaldaja teadis konto varasemast

arestimisest ja sinna enne arestimist lõpparve ülekandmisest juba enne täitemenetluse alustamist või

sai sellest teada vahetult täitemenetluse alustamise järel ja kas tal oli seega mõistlik võimalus esitada

täitemenetluse käigus avaldus konto aresti alt osaliseks vabastamiseks selliselt, et kohtutäitur oleks

pidanud selle lahendama TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt enne raha sissenõudjale ülekandmist.

Kui avaldajal oli selline võimalus, puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks.

Kui avaldaja ei olnud konto arestimisest teadlik enne või vahetult pärast täitemenetluse algust ning tal

ei olnud ka tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus (vt käesoleva määruse p 13), tuleb kohtutäituri otsus

tühistada.

16. Ringkonnakohus on võtnud seisukoha ka avaldaja poolt maakohtule esitatud väite kohta, et

kohtutäitur oleks pidanud avaldajale jätma üheks kuuks ehk ajavahemikuks 11. novembrist 2006 kuni

11. detsembrini 2006 kasutada 4000 krooni. Toimiku materjalidest ei ole näha, et avaldaja oleks

sellekohase väite esitanud ka kaebuses kohtutäiturile (kaebust ei ole toimikus). Kohtutäituri otsuse

põhjal (tl 5) võib teha järelduse, et selline väide on kaebuses esitatud, kuid seda asjaolu tuleb asja

uuel läbivaatamisel kontrollida. Kui sellist väidet kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole, tuleb kaebus

selle väite osas jätta läbi vaatamata, sest TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtule

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata.

Kui selline väide kohtutäiturile esitati, tuleb see lahendada. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus

on tuvastanud, et arestimisel jäeti avaldaja ühele kontole, mille ta oli ise teatanud kohtutäiturile

kontona, kuhu laekub tema töötasu, sissetuleku laekumise korral tema ja ta pereliikme hädavajalikuks

ülalpidamiseks mittearestitav osa. Siiski on kolleegium seisukohal, et TMS § 132 lg-tes 1 ja 2

sisaldub nn absoluutne arestimiskeeld. See tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud

andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta

arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2

sätestatud summa, kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Sellistel juhtudel ei saa aga juba

sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid

sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise

arestimisakti alusel ning peab selle tagastama.

17. Kolleegium peab seoses ringkonnakohtu käsitlusega TMS § 66 lg 1 p-de 3 ja 12 kohaldamise

kohta õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohtu seisukoht

on õige juhul, mil mittetöötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut mittesaava) võlgniku kontol on või

sinna laekub täitemenetluse ajal selline ühekordne summa, mida ei ole võimalik võlgniku kaitse

eesmärki silmas pidades jaotada arestitavaks ja mittearestivaks osaks TMS § 132 alusel (st see

summa on suurem kui ühe kuu palga alammäär). Selline summa on nt ühekordne tulu vara

võõrandamisest, kingitusena saadud summa jms. Seda ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj

mõttes, sest sellisel juhul ei ole mittetöötava võlgniku korral võimalik kindlaks määrata, mitme kuu

peale ette tuleks kontole laekunud summast jätta võlgnikule alles mittearestitav summa. Kui tegemist

on töötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut saava) võlgnikuga, siis tuleb eelistada sissenõudja

huvisid, viidatud laadi ühekordsed summad ei kuulu § 132 kohaldamisalasse. Lähtuda tuleb võlgniku

töötasust ja jätta sellest töötasust võlgniku käsutusse §-s 132 ettenähtud summad.

Sellistel juhtudel on aga vajaduse korral sobiv kohaldada TMS § 110 kaudu ringkonnakohtu viidatud

TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12. Need annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda

arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu (nt kingitusena saadud) summa arestimine ei jätaks

võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva

küttevaru soetamiseks (TMS § 66 lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1

p 12). Kolleegium märgib, et TMS § 66 lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt

vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. Kolleegium leiab, et TMS § 66

alusel esitatava võlgniku avalduse esitamise tähtajaks tuleb selguse huvides lugeda reeglina samuti

kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates (vt käesoleva määruse p 13).

18. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 alusel

tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik