3-3-1-2-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-2-08

Otsuse kuupäev

3. märts 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Uppsala Filadelfia Koguduse kaebus Tallinna Linnavalitsuse

1. märtsi 2006. a korralduse nr 375-k punktide 1-5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-539

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2007. a otsus ja jätta jõusse Tallinna

Halduskohtu 9. jaanuari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-539.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gerda Viktoria Sandberg esitas esindaja kaudu 12. detsembril 1991. a Tallinna Linnavalitsusele

avalduse tema isale Vilhelm Reinhold Devidile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamiseks Tallinnas, Vesivärava tn 24 (Vesivärava 18 b), endisel kinnistul nr 2553.

2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 30. märtsi 1998. a otsusega nr 9878 loeti Tallinnas, Vesivärava

tn 24 endisel kinnistul nr 2553 asunud ehitised ja krunt omandireformi objektiks (p 1) ja

G. V. Sandberg tunnistati selle vara suhtes õigustatud subjektiks (p 3). Tallinna Omandireformiameti

päringu peale teatas Rootsi Kuningriigi pädev ametiasutus, et G. V. Sandberg suri Uppsalas 1995. a.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tühistas 2. novembri 1998. a otsusega nr 10309 oma 30. märtsi

1998. a otsuse nr 9878 p 3 ja tunnustas G. V. Sandbergi õigust omandireformi õigustatud subjektina

Vesivärava tn 24 ehitiste ja krundi suhtes ning luges tema nõudeõiguse päritavaks.

3. Tallinna notari 12. aprilli 2005. a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris

Tallinnas, Vesivärava tn 24 ehitiste ja krundi nõudeõiguse Uppsala Filadelfia Kogudus.

4. Tallinna Maa-amet tellis OÜ-lt Ehitusekspert eksperthinnangu Vesivärava tn 24 hoonete säilivuse

määra väljaselgitamiseks. 5. mai 2005. a eksperthinnangu aluseks oli muu hulgas Vabariigi Valitsuse

25. novembri 1997. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul

säilimise hindamise kord ja metoodika (Kord).

5. Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korralduse nr 375-k p-ga 1 kinnitati OÜ

Ehitusekspert 5. mai 2005. a eksperthinnang Vesivärava tn 24 õigusvastaselt võõrandatud hoonete

endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra selgitamiseks; p-ga 2 tagastati Uppsala Filadelfia

Kogudusele osaliselt hoonest nr 1 55/100 ja hoonest nr 2 70/100 mõttelist osa; p-ga 3 nähti ette

Kesklinna Valitsuse kohustused seoses vara üleandmisega; p-ga 4 nähti ette Uppsala Filadelfia

Koguduse kohustused vara vastuvõtmisel; p-ga 5 jäeti rahuldamata õigustatud subjekti taotlus

hoonete 45/100 ja 30/100 mõttelise osa tagastamise kohta, kuna ehitiste väärtus on kapitaalremondi

tõttu oluliselt suurenenud ja ORAS § 12 lg 8 p-de 1 ja 2 ning lg 9 kohaselt tagastatakse üksnes

ehitiste säilinud väärtusele vastav osa; p-ga 6 otsustati mitte alustada hoonete 45/100 ja 30/100

mõttelise osa kompenseerimise menetlust, sest seadusest tulenevalt väärtuse vähenemist ega

suurenemist ei kompenseerita.

6. Uppsala Filadelfia Koguduse kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti tühistada Tallinna

Linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korralduse nr 375-k punktid 1-5. Korraldus ei vasta seadusele ja

kahjustab kaebaja õigust saada hooned tagasi suuremas ulatuses või täielikult. Taotlus vara

tagastamiseks esitati 12. detsembril 1991, mistõttu tuleb vara säilivuse hindamisel kohaldada enne

2. märtsi 1997 kehtinud ORAS § 12 redaktsiooni ja keskkonnaministri 13. märtsi 1995. a määrusega

nr 16 kinnitatud "Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitise endisel individualiseeritaval kujul

säilivuse määra hindamiseks" (Soovitused). 2. märtsil 1997 jõustus ORAS § 12 uus redaktsioon,

mille järgi hoonete säilivuse määramisel arvestatakse ka kapitaalremonti ja tagastada võib vaid

säilinud väärtusele vastav osa. Uus redaktsioon halvendas G. V. Sandbergi ja tema õigusjärglase

võimalusi vara tagastamisel võrreldes nende subjektidega, kellele vara tagastati nimetatud seaduse

varasema redaktsiooni alusel. See kahjustab kaebaja õiguspärast ootust ja on vastuolus võrdse

kohtlemise, õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõtetega. Seejuures viidati Riigikohtu 20. juuni

2000. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-30-00. Ebaõige ja formaalne on omistada määrav tähtsus

sellele, millal tehti otsused õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või tagastamata jätmise

kohta, kas enne 2. märtsi 1997. a või pärast seda. Rikutud on hea halduse põhimõtet, sest kui taotlust

oleks menetletud mõistliku hoole ning kiirusega, oleks subjektiotsus ja vara tagastamise korraldus

vastu võetud enne 2. märtsi 1997.

7. Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2007. a otsusega asjas nr 3-06-539 jäeti kaebus rahuldamata

järgmiste põhjendustega:

1) kaebajal tekkis nõudeõigus ja kaebeõigus vaidlusaluse vara suhtes notari poolt pärimisõiguse

tunnistuse väljastamisega 12. aprillil 2005;

2) alates 2. märtsist 1997 loetakse ORAS § 12 lg 8 järgi vara endisel individualiseeritaval kujul

säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Varasema redaktsiooni järgi loeti

vara säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei olnud oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsuse 25. novembri

1997. a määrusega nr 220 kinnitati Kord, millele tuginesid OÜ Ehitusekspert eksperdid Vesivärava tn

24 elamute endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel. Nimetatud Korra p 4 kohaselt

rakendatakse seda õigusvastaselt võõrandatud ehitiste hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse

täitevorgan ei ole enne 2. märtsi 1997 teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise

kohta. Tallinna Linnavalitsus ei olnud enne 2. märtsi 1997 teinud ühtki otsust vaidlusaluste ehitiste

tagastamise või mittetagastamise kohta. Seetõttu tuli hindamisel rakendada Korda, mitte aga

keskkonnaministri 13. märtsi 1995. a määrusega nr 16 kinnitatud Soovitusi. Riigikohtu otsuse

haldusasjas nr 3-3-1-30-00 punktidest 2 ja 3 järeldub samuti, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan

ei ole jõudnud teha otsust ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta 2. märtsiks 1997, siis pärast

selle tähtaja saabumist rakendub Kord. Nimetatud otsuse punktis 3 märgiti, et vastuolus

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega jääks vara tagastamata isikule, kes oli juba asunud

oma õigusi realiseerima ja selle taotluse kohta oli juba antud haldusakt. Viidatud asjas oli aga

linnavalitsus teinud õigustatud subjekti osas enne 2. märtsi 1997 mitu korraldust, mis tunnistati

hiljem kohtuotsustega seadusevastaseks;

3) võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et mõnele

teisele isikule oleks Tallinna Linnavalitsus teinud pärast 2. märtsi 1997 otsuse vara tagastamise või

mittetagastamise kohta, tuginedes ehitise hindamisel enne 2. märtsi 1997 kehtinud Soovitustele.

Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-05 märgiti, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole

vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele ja vahetult

õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel vara tagastamist ega kompenseerimist;

4) vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on õigesti lähtutud haldusakti andmise ajal kehtinud ORAS

§ 12 lg 8 redaktsioonist ja selle alusel kehtestatud Korrast;

5) kaebust ei ole esitatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni tegevuse peale, mistõttu kohtul puudub

vajadus hinnata, kas menetlusaeg linnakomisjonis otsuse tegemisel oli ebamõistlikult pikk või mitte;

6) kuna vara tagastatakse õigustatud subjektilt nõudeõiguse pärinud isikule ja pärimisõiguse tunnistus

väljastati kaebajale 12. aprillil 2005, sai linnavalitsus hakata alles pärast seda tegema toiminguid vara

tagastamiseks. Arvestades ekspertiisi tellimiseks ja läbiviimiseks kulunud aega, anti korraldus vara

tagastamiseks mõistliku aja jooksul.

8. Uppsala Filadelfia Koguduse apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited olid järgmised:

1) rikutud on õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet. Vara tagastamist ei otsustatud avalduse

menetlusse võtmise aja seaduse alusel ja mõistliku aja jooksul. Halduskohtu viide Riigikohtu

lahendile nr 3-3-1-44-05 ei ole asjakohane, asjakohane on Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-30-00 p 3;

2) rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus tõlgendas Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-30-

00 kitsendavalt. Kuigi nimetatud asjas oli subjektiks tunnistamise otsus tehtud enne 2. märtsi 1997, ei

omista Riigikohus sellele otsustavat tähendust. Selle otsuse punkti 3 lõikudes 2 ja 3 lähtutakse ainult

avalduse esitamisest. Seda põhimõtet rõhutatakse ka Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-85-06

p 11 lõpus. Kui subjektiks tunnistamise otsuse tegemise aeg olekski oluline, oleks tegemist võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sest subjektid jaotatakse siis isikuteks, kelle suhtes subjektiks

tunnistamise otsus jõuti teha enne 2. märtsi 1997, ja nendeks, kelle suhtes ei jõutud otsust teha neist

sõltumatutel asjaoludel;

3) rikutud on hea halduse põhimõtet. Linnavalitsus pidi märkama, et tema hallatav ÕVVTK

linnakomisjon ei olnud enam kui kuue aasta jooksul asja menetlenud.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2007. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus.

Halduskohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega rahuldati Uppsala Filadelfia Koguduse kaebus

ning tühistati Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korralduse nr 375-k punktid 1-5. Põhjendused

olid järgmised:

1) asjas ei sõltu ORAS § 12 lg 8 kohaldamisele kuuluva redaktsiooni valik üksnes Vabariigi Valitsuse

25. novembri 1997. a määrusega kinnitatud Korra p-st 4 ja HMS §-st 54 (haldusakti õiguspärasuse

üheks eelduseks on selle vastavus haldusakti andmise hetkel kehtivale õigusele). Haldusmenetluse

seadus on üldseadus ja ei välista erandeid. Korra p 4 tähendab, et Korda kohaldatakse siis, kui see ei

ole vastuolus tagasiulatuva jõu põhimõttega;

2) kuigi Tallinna Linnavalitsus ei ole teinud enne 2. märtsi 1997 otsust nimetatud ehitiste tagastamise

või mittetagastamise kohta, tuleb nende ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse

hindamisel lähtuda kaebajale soodsamast ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist. Riigikohus märkis

haldusasjas nr 3-3-1-85-06, et üldjuhul ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu ja et õiguse

üldpõhimõtete kohaselt tuleb uuele õigusnormile tagasiulatuva jõu andmine sätestada vastava seaduse

rakendussätetes. Omandireformi küsimuses märkis Riigikohus asjas nr 3-3-1-30-00, et

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadust tuleb rakendada kooskõlas õiguse

üldpõhimõtetega ja et ORAS § 12 lg 8 uut redaktsiooni ei tohi kohaldada tagasiulatuvalt juhul, kui

see halvendab õigustatud subjekti olukorda; õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse

nõudeõigust omavatel isikutel, kes esitasid selles asjas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

avalduse, oli kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega alust eeldada, et vara

tagastamine otsustatakse avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud seaduse alusel;

3) Tallinna Linnavalitsusel tuleb hinnata vaidlusaluste ehitiste säilivuse määra ka ORAS § 12 lg 8

kuni 2. märtsini 1997 kehtinud redaktsiooni ja keskkonnaministri 13. märtsi 1995. a määrusega nr 16

kinnitatud Soovituste alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

10. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta

jõusse halduskohtu otsus järgmistel põhjustel:

1) ORAS § 12 lg 8 uus redaktsioon hakkas kehtima 2. märtsil 1997. Vabariigi Valitsus kinnitas

nimetatud sätte ja ORAS § 12 lg 11 alusel 25. novembril 1997 Korra. Korra p 4 kohaselt

rakendatakse seda ehitiste hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole enne

2. märtsi 1997 teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta. Vesivärava tn 24

hoonetega seonduvalt ei ole Tallinna Linnavalitsus teinud enne 2. märtsi 1997 ühtegi otsust. Seetõttu

kuuluvad kohaldamisele ORAS § 12 lg 8 uus redaktsioon ja Kord. Seda seisukohta kinnitavad

Riigikohtu otsused haldusasjas nr 3-3-1-30-00 (p-d 2 ja 3) ja nr 3-3-1-44-05 (p 22);

2) HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Vaidlustatud korraldus vastab nendele põhimõtetele.

11. Uppsala Filadelfia Koguduse vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on õige ning kaebus on põhjendamatu.

12. Kolmandate isikute (üürnike) esindaja vastuses nõustutakse Tallinna Linnavalitsuse

kassatsioonkaebuse väidetega. Kolmas isik Lilian Kirsipuu märgib lisaks esindaja vastusele, et

tagastamismenetlus oli õigusvastane ja pärijal ei ole õiguslikku alust pärandi saamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, milline ORAS § 12 lg 8 redaktsioon kuulus kohaldamisele

õigusvastaselt võõrandatud Vesivärava tn 24 ehitiste tagastamise otsustamisel - kas kuni 2. märtsini

1997 kehtinud redaktsioon või 2. märtsil 1997 kehtima hakanud redaktsioon. Ja sellega seonduvalt,

millist ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise metoodikat tuli kohaldada - kas

keskkonnaministri 13. märtsi 1995. a määrusega nr 16 kinnitatud Soovitusi või Vabariigi Valitsuse

25. novembri 1997. a määrusega kinnitatud Korda.

14. Tallinna Linnavalitsus lähtus 1. märtsi 2006. a korraldust nr 375-k andes 2. märtsil 1997 kehtima

hakanud ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist ja Korrast, sealhulgas Korra p-st 4. Kaebaja leidis aga, et

taotlus vara tagastamiseks esitati 1991. a, mistõttu tuli lähtuda kuni 2. märtsini 1997 kehtinud ORAS

§ 12 lg 8 redaktsioonist ja Soovitustest, mis oleks talle soodsam.

Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavalitsus lähtus korraldust andes õigesti 2. märtsil 1997

jõustunud ja korralduse andmise ajal kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist ning Korrast.

Vastupidiselt halduskohtule asus ringkonnakohus seisukohale, et kuigi Tallinna Linnavalitsus ei ole

teinud nimetatud hoonete kohta enne 2. märtsi 1997 otsuseid tagastamise või mittetagastamise kohta,

tuli siiski lähtuda kuni 2. märtsini 1997 kehtinud ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist ja Soovitustest, mis

oleks kaebajale soodsam. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta Riigikohtu lahenditega

haldusasjades nr 3-3-1-30-00 ja nr 3-3-1-85-06.

15. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 8 2. märtsil 1997 jõustunud redaktsiooni kohaselt loetakse

vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt

muutunud. Enne 2. märtsi 1997 kehtis aga ORAS § 12 lg 8 redaktsioon, mille kohaselt loeti vara

endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud ning

seejuures ei olnud oluline, millisel määral oli muutunud vara väärtus. Seaduse selline muutus lõi

võimaluse, et mõni ehitis on varem kehtinud redaktsiooni järgi säilinud endisel individualiseeritaval

kujul, kuid uue redaktsiooni järgi ei pruugi ta seda olla.

16. ORAS § 12 lg 8 2. märtsil 1997 jõustunud redaktsioonist lähtudes kinnitas Vabariigi Valitsus

25. novembril 1997 Korra (aluseks ORAS § 12 lg 11). Korra p 4 kohaselt rakendatakse Korda

õigusvastaselt võõrandatud ehitise hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole

enne 2. märtsi 1997 teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta. Selles asjas on

kohtud tuvastanud, et Vesivärava tn 24 hoonete kohta ei ole enne 2. märtsi 1997 Tallinna

Linnavalitsus teinud ühtki otsust nende tagastamise või mittetagastamise kohta.

Halduskolleegium on seisukohal, et asjas ei tulnud kohaldada mitte vara tagastamise taotluse

esitamise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni ja Soovitusi, vaid vaidlustatud korralduse andmise ajal

kehtinud redaktsiooni, st 2. märtsil 1997 jõustunud ORAS § 12 lg-t 8 ja Korda.

17. Ringkonnakohus viitas oma otsuse põhjendustes Riigikohtu praktikale. Sellega seoses märgib

halduskolleegium, et Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-30-00 punktides 2 ja 3 asus kolleegium

seisukohale, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole jõudnud teha otsust ehitise tagastamise

või mittetagastamise kohta 2. märtsiks 1997, siis tuleb pärast selle tähtaja saabumist rakendada

ehitiste hindamisel Korda. Selle otsuse punktis 3 märkis kolleegium veel, et vastuolus õiguskindluse

ja õiguspärase ootuse põhimõttega jääks vara tagastamata isikule, kes oli juba asunud oma õigusi

realiseerima ja kelle taotluse kohta oli juba antud haldusakt. Märgitud asjas andis Tallinna

Linnavalitsus enne 2. märtsi 1997 korduvalt korraldusi hoone Narva mnt 10 mittetagastamise kohta,

kuid need tunnistati kohtuotsustega seadusevastasteks.

Ringkonnakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-85-06 käsitleti kahju hüvitamist

eluruumi erastamata jätmisega tekitatud kahju eest ja see ei ole praeguses asjas asjakohane.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab halduskolleegium Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse,

tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse. Kolleegium nõustub halduskohtu

ülejäänud seisukohtadega ja ei korda neid. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann