3-2-1-138-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-138-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI hagi OÜ BREM

Kinnisvarabüroo vastu põhivõla 1 675 673 krooni 66 sendi ja

viivise saamiseks ning OÜ BREM Kinnisvarabüroo vastuhagi

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI vastu 149 615 krooni 65

sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-3291

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ BREM Kinnisvarabüroo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Kostja OÜ BREM Kinnisvarabüroo (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

7. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2007. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid Osaühingule 28. septembril 2007. a

OÜ BREM Kinnisvarabüroo määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 15. veebruaril 2006. a Harju Maakohtule hagi, milles

palus OÜ-lt BREM Kinnisvarabüroo välja mõista põhivõla 1 675 673 krooni 66 senti ja kuni

põhivõla suuruse viivise. Kostja esitas 15. augustil 2006. a vastuhagi, milles palus mõista hagejalt

kostja kasuks välja 149 615 krooni 65 senti.

2. Harju Maakohus rahuldas 14. veebruari 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 1 675 673 krooni 66 senti ja viivise, mis ei ületa põhivõla suurust. Vastuhagi jättis

maakohus rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2007. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus toimetati pooltele kätte 29. mail 2007. a.

4. 28. juunil 2007. a esitas hageja hagist loobumise avalduse, mille kohaselt leppisid pooled 27. juunil

2007. a kokku, et kostja tasub hagejale kohtuotsuse täitmiseks 2 000 000 krooni ja sellega on kostja

kohustus täidetud. Lepingu p-s 2.3 leppisid pooled kokku, et pärast raha saamist loobub hageja

hagist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 14. septembri 2007. a määrusega hagist loobumise ja menetluse

lõpetamise avalduse ning märkis, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras määruskaebust esitada.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 429 lg 1 järgi kuni kohtuotsuse jõustumiseni hagist loobuda, kuid sellest sättest ei tulene, milline

kohtuaste otsustab loobumise vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise. Osundatud sätte

eesmärgiks on sätestada tähtaeg, milleni hageja saab hagist loobumisega menetluse lõpetada, st

sätestada, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa hagist loobumisega menetlust lõpetada.

Kuna ringkonnakohus tegi selles tsiviilasjas otsuse, on apellatsioonimenetlus TsMS § 435 lg 2

kohaselt lõppenud. Pärast apellatsioonimenetluse lõppu ei saa ringkonnakohus TsMS § 447 lg 1 järgi

asja sisu kohta lahendit teha, mh otsustada hagist loobumise küsimust ega lõpetada tsiviilasja

menetlust. TsMS § 691 p-st 3 tuleneb, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise eelduseks on

ringkonnakohtu otsuse tühistamine. See on üksnes Riigikohtu pädevuses. TsMS § 655 lg 2 p 1 järgi

jõustub ringkonnakohtu otsus muu hulgas siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

jooksul kassatsioonkaebust ei esitata. Sellest sättest ei ole tehtud erandit juhuks, mil pärast otsuse

tegemist esitatakse hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotlus, nagu see TsMS § 418 lõikes 1

on sätestatud tagaseljaotsuse kohta juhuks, mil menetlus taastatakse. Osundatud sätetest tuleneb, et

kui hageja soovib hagist loobuda pärast apellatsioonikohtu otsuse tegemist, saab selle vastuvõtmise ja

tsiviilasja menetluse lõpetamise üle otsustada Riigikohus eeldusel, et ringkonnakohtu otsuse peale

esitatakse kassatsioonkaebus.

Kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole menetlusseadustikus ette nähtud ja määrus ei

takista ka asja edasist menetlust, siis kooskõlas TsMS § 696 lg-ga 1 ei saa määruse peale edasi

kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse

tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et tehtud määrus ei ole edasi

kaevatav. Kuna määrus takistab asja edasist menetlust, saab selle peale TsMS § 696 lg 1 kohaselt

esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja esitas avalduse 28. juunil 2007. a. Hageja esitas

avalduse 27. juunil 2007. a, mida tõendab e-kirjaga edastatud avalduse edastamise kinnitus ning

ringkonnakohtu registreerimistempel hagist loobumise avaldusel.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ei saa

ringkonnakohus võtta vastu hagist loobumise avaldust ega lõpetada asjas menetlust. Hagist

loobumise avaldust ei saa samastada sama kohtu tehtud kohtulahendi tühistamise menetlusega

kõrgema astme kohtus. Hagist loobumise vastuvõtmiseks ja kohtuotsuse tühistamiseks on sätestatud

eraldi menetlus, mis muu hulgas näeb ette võimaluse tühistada kohtuotsuse mitte kõrgema astme

kohtu otsusega, vaid kohtumäärusega. Kuna TsMS § 429 lg 1 näeb ette võimaluse loobuda hagist

kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis on kohus, kelle menetluses on tsiviilasi kuni otsuse jõustumiseni,

pädev vastu võtma hagist loobumist ning lõpetama asjas menetluse.

Ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab pärast kohtuotsuse tegemist loobuda hagist üksnes siis,

kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja piirab

menetlusosaliste õigusi.

7. Hageja pidas kirjalikus vastuses määruskaebust õigeks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale

ringkonnakohtule hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamiseks.

9. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud ja määrus ei takista asja edasist menetlust, ei saa

määrust TsMS § 696 lg 1 järgi edasi kaevata.

TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Praeguses asjas esitas hageja ringkonnakohtule hagist loobumise ja asjas menetluse lõpetamise

avalduse pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus keeldus hageja avaldust vastu

võtmast ja tagastas selle määrusega.

Kolleegiumi arvates ei takista ringkonnakohtu määrus, millega tagastati hagist loobumise avaldus,

iseenesest asja edasist menetlust. Siiski on seadusega lubatud sellise määruse peale esitada

määruskaebus. TsMS § 433 lg 2 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega

kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi,

esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrust, millega tagastati hagist loobumise avaldus, saab

pidada TsMS § 433 lg-s 2 nimetatud määruseks, sest ringkonnakohus tegi sisuliselt määruse, millega

ei võtnud hagist loobumist vastu ja jättis menetluse lõpetamata. Seega on hagejal TsMS § 433 lg 2

järgi õigus esitada Riigikohtule määruskaebus.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et pärast hagi lahendava otsuse tegemist ei

saa ringkonnakohus hagist loobumise üle otsustada ega tsiviilasja menetlust lõpetada. Õige ei ole ka

ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab hageja pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist loobuda

hagist üksnes siis, kui ta esitab otsuse peale kassatsioonkaebuse, sest hagist loobumise vastuvõtmise

ja asja menetluse lõpetamise üle saab otsustada üksnes Riigikohus.

11. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta TsMS § 429 lg 5 kohaselt selle

kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

Viidatud sätetest tuleneb, et hagejal on õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi

jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohtu otsus jõustub TsMS § 655 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

eelkõige siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei

esitata või kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi

vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuse võib

TsMS § 670 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid

mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui

ringkonnakohtu otsust ei kaevata kassatsiooni korras edasi, jõustub see 30 päeva pärast otsuse

menetlusosalistele kättetoimetamisest. Vähemalt selle ajani on ka hagejal TsMS § 429 lg 1 järgi õigus

hagist loobuda.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse

tegemist on hagist loobumise vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus või kõrgema

astme kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole

peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda.

Asja menetlemisel peab kohus TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Sama

paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral

sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet

reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest.

Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud

seaduses.

Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, milline kohus on pärast hagi lahendava

otsuse tegemist pädev hagist loobumise vastuvõtmise üle otsustama, ja puudub ka sellele õigussuhtele

lähedast suhet reguleeriv menetlusseaduse säte, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda selle küsimuse

lahendamisel TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Muu hulgas saab lähtuda TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine.

Ringkonnakohtu käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis,

kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, ei vasta TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse

ülesandele. Kolleegiumi arvates piirab selline käsitlus hageja õigust loobuda hagist pärast

kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub TsMS §-s 668 sätestatud kassatsiooni korras

edasikaebamise õigus. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes TsMS § 678 lg 3 p-

des 1!3 sätestatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluste olemasolul. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei näe ette, et Riigikohus saab võtta kassatsioonkaebuse menetlusse põhjusel, et hageja on

esitanud hagist loobumise avalduse. Samuti ei taga ringkonnakohtu käsitlus seda, et hagist loobumine

saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise

vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks

mittevajalike kohtukuludeta.

13. Kolleegiumi arvates ei takista hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja

menetluse lõpetamise üle otsustamist ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja

menetlus selles kohtuastmes lõppenud.

TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui

hageja on hagist loobunud. TsMS § 431 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu

lahendi või lahendid.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ringkonnakohtu menetlus lõpeb TsMS § 435 lg 2

kohaselt otsuse tegemisega. Õige on ka see, et TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus

pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Ringkonnakohtul on aga

tähelepanuta jäänud, et TsMS § 447 pealkirjast tulenevalt käib eelnimetatud keeld kohtuotsuses

vigade parandamise kohta. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust saab TsMS § 668

mõttest tulenevalt kontrollida üksnes Riigikohus kassatsioonkaebuse esitamise korral ning

Riigikohtul on TsMS § 691 kohaselt õigus alama astme kohtu(te) otsus(ed) tühistada. Hagist

loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi

tühistamine ei ole ringkonnakohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist

loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi

sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle

otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt

vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega.

Eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et pärast asja sisulist lahendamist saab asja lahendanud kohus

ise otsustada hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi

lahendava(d) otsuse(d) tühistada.

14. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse, tuleb TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik