3-3-1-1-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu menetluses on Jaan Kirsi kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2007. a otsuse peale haldusasjas nr 3-06-2305 (Riigikohtus haldusasi nr 3-3-1-1-08).
Legislator headnote
AI generated3-3-1-1-08 · Riigikohus: oktoobri 2007. a otsuse peale haldusasjas nr 3-06-2305 (Riigikohtus haldusasi nr 3-3-1-1-08).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-1-08
Määruse kuupäev
25. jaanuar 2008
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
Jaan Kirsi (Kirs) kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna
osakonna pensionikomisjoni 28. aprilli 2006. a otsuse nr 1.1-8TL
15/762 tühistamiseks ja vanaduspensioni maksmise
kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas
nr 3-06-2305
Menetluse alus Riigikohtus
Jaan Kirsi kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kaasata Välisministeerium HKMS § 14 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel haldusasjas nr 3-3-1-1-08
arvamuse andmiseks.
Välisministeeriumi esindajal anda arvamus käesolevas määruses esitatud küsimustes
20. veebruariks 2008.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigikohtu menetluses on Jaan Kirsi kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri
2007. a otsuse peale haldusasjas nr 3-06-2305 (Riigikohtus haldusasi nr 3-3-1-1-08).
2. J. Kirsile on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna otsusega nr 419696 määratud alates
10. aprillist 2006 riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 32 lg-te 1 ja 2 alusel RPKS §-s 7 ette
nähtud vanaduspension.
Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28. aprilli 2006. a otsusega nr 1.1-8TL
15/762 peatati J. Kirsile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni maksmine
alates 2006. a maikuust. Pensioni maksmise peatamisel tugines pensionikomisjon "Eesti Vabariigi ja
Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete
tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artiklile 5.
3. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles J. Kirs pensionikomisjoni otsuse tühistamist ja määratud
vanaduspensioni maksmiseks kohustamist. Tallinna Halduskohus jättis 4. mai 2007. a otsusega
haldusasjas nr 3-06-2305 kaebuse rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. oktoobri 2007. a otsusega rahuldamata J. Kirsi
apellatsioonkaebuse, milles taotleti halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
4. Kassatsioonkaebuses palub J. Kirs tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule
uueks läbivaatamiseks.
5. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet märgib kirjalikus vastuses, et ei toeta esitatud
kassatsioonkaebust ning nõustub ringkonnakohtu otsusega.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Käesolevas asjas vaidlustatud Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni
otsusega peatati J. Kirsile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni
maksmine.
Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon allkirjastasid 26. juulil 1994. a "Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete
tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (Kokkulepe).
Vaidlust ei ole selle üle, et J. Kirs on Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionär nimetatud
Kokkuleppe tähenduses, kellele on määratud ja makstakse pensioni Vene Föderatsiooni eelarvest.
7. Kokkuleppe artikkel 5 sätestab:
"Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad
pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt.
Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil
pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa."
Pooled on selle sätte tõlgendamise osas erinevatel seisukohtadel. Tuginedes Kokkuleppe artiklile 5,
leidis pensionikomisjon, et see säte välistab võimaluse saada pensioni samaaegselt nii Vene
Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi poolt ning pensioni maksmine tuleb peatada kuni ajani, mil pensioni
maksmine Vene Föderatsiooni poolt lõpetatakse. Kassaatori hinnangul on kohtud ebaõigesti leidnud,
et Kokkuleppe artiklis 5 sätestatakse kohane alus talle riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel
määratud pensioni maksmise peatamiseks.
8. Kokkuleppe artikli 5 tõlgendus on käesoleva haldusasja lahendamisel määrava tähtsusega.
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et praegusel hetkel on Riigikohtus menetlusse võtmise
otsustamise staadiumis veel 30 haldusasja, milles vaidlus on ajendatud Kokkuleppe artikli 5 alusel
pensioni maksmise peatamisest. Riigikohus on kõikides nendes asjades menetlusse võtmise
otsustamise peatanud kuni lahendini käesolevas haldusasjas.
Tegemist on riikidevahelise kokkuleppega, millega lahendatakse Eestis elavate Vene Föderatsiooni
relvajõududes teeninud isikute pensionilise kindlustamise küsimust. Selles sätestatu eesmärgi ja
mõtte täielikumaks väljaselgitamiseks peab kolleegium vajalikuks kasutada halduskohtumenetluse
seadustiku § 14 lg 3 p-st 3 ja lg-st 4 tulenevat võimalust kaasata asjas arvamuse andmiseks
riigiasutuse esindaja. Käesolevas haldusasjas arvamuse andmiseks tuleb menetlusosalisena kaasata
Välisministeerium.
9. Kolleegium soovib Välisministeeriumilt arvamust järgmistes küsimustes:
1) Milline on Välisministeeriumi hinnangul Kokkuleppe artikli 5 eesmärk?
2) Kas nimetatud sätte alusel tuleb Välisministeeriumi arvates peatada isikule Eesti pensioniseaduste
alusel määratud pensioni maksmine, kui pensioni saamiseks vajalik staaž on omandatud pärast
Kokkuleppe allkirjastamist?
3) Milline on Välisministeeriumile teadaolevalt Kokkuleppe artikli 5 kohaldamise praktika?
Lisaks otseselt käesoleva haldusasja lahendamisel tõusetunud eelnimetatud küsimustele küsib
Riigikohus käesoleva haldusasja raames veel vastust järgnevale:
4) Kas Välisministeeriumi hinnangul on endine NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee töötaja, kes
elab Eestis, kuid on saanud sõjaväepensioni Vene Föderatsiooni poolt ning arvatud Kokkuleppe
artikli 2 punktis 3 ette nähtud nimekirja, käsitatav sõjaväepensionärina Kokkuleppe tähenduses?
Küsimus on ajendatud sellest, et Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas (eelkõige
halduskolleegiumi 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03) olnud välismaalaste seaduse
kohaldamisel seisukohal, et Riikliku Julgeolekukomitee töötaja pole käsitatav Kokkuleppe subjektina
ning talle ei laiene Kokkuleppe artikkel 2 punkt 1, millega reguleeritakse elamisloa andmist Eesti
Vabariigis.
10. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks haldusasja läbivaatamist kohtuistungil. Istungi
toimumise aeg ja koht teatatakse menetlusosalistele täiendavalt.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld