3-2-1-127-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-127-07

Määruse kuupäev

Tartu, 11. jaanuar 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

K.R hagi osaühingu DUVELIN INVEST vastu töölepingu

lõpetatuks lugemiseks ja töölepingu lõpetamise tõttu kahe

kuu keskmise palga suuruse hüvitise ja lõpparve

kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise

saamiseks ning osaühingu DUVELIN INVEST hagi K.R

vastu 13 199 krooni 21 sendi saamiseks K.R omavoliliselt

töölt lahkumise tõttu.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-18072

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu DUVELIN INVEST määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja K.R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Cardo Soosaar

Kostja osaühing DUVELIN INVEST (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrus ja Tartu Maakohtu 21. mai

2007. a määrus ning saata K.R hagi osaühingu DUVELIN INVEST vastu ning osaühingu

DUVELIN INVEST hagi K.R vastu Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus 26. septembril 2007 osaühingu DUVELIN

INVEST määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. mail 2007 esitas osaühing DUVELIN INVEST (edaspidi kostja) Tartu Maakohtule avalduse K.R

(edaspidi hageja) poolt Tartumaa Töövaidluskomisjonile (edaspidi töövaidluskomisjon) esitatud

avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, kuna kostja ei olnud nõus töövaidluskomisjoni

26. märtsi 2007. a otsusega, millega töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded tunnistada tööleping

lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel ning mõistis kostjalt TLS § 82 lg 2 alusel välja

hüvitise hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses ja TLS § 119 lg 1 alusel lõpparve kinnipidamise eest

hüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja taotles maakohtult tunnistada hageja töölepingu

lõpetamine TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks, lugeda hageja töölt lahkunuks omal algatusel ning mõista

hagejalt TLS § 84 lg 2 alusel kostja kasuks välja hüvitis hageja ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o

13 199 krooni 21 senti. Kostja teatas 10. mail 2007. a Tartu Maakohtule saadetud kirjas, et 7. mai

2007. a taotlust hagejalt hüvitise saamiseks omavoliliselt töölt lahkumise eest tuleks käsitada

hagiavaldusena.

2. Tartu Maakohus keeldus 21. mai 2007. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast ja tagastas hagi menetlusse võtmise avalduse kostjale.

Maakohtu määruse kohaselt võivad pooled individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24

lg-st 1 lähtudes töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtusse pöörduda ühe kuu jooksul,

arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kostja esindaja väitis

oma avalduses, et ta sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 9. aprillil 2007. a. Kuid töövaidluskomisjoni

toimikust nähtub, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse allkirja vastu kätte juba 4. aprillil 2007. a.

TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti

kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu

lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama

eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. ITLS § 25 lg 1 järgi

jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei

esitanud avaldust maakohtule. ITLS § 25 lg 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele

täitmiseks kohustuslik. Kuna kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 4. aprillil 2007. a, lõppes

kohtusse avalduse esitamise tähtaeg 4. mail 2007. a. Siis on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, sest

nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud maakohtule avaldust hagi menetlusse võtmiseks.

3. Kostja esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ning teha uue määruse, millega ennistada avalduse esitamise tähtaeg.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei korranud tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 maakohtu

määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus märkis, et ükski määruskaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 4. aprillil 2007. a

ning esitades hagi sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse alles 7. mail 2007. a, ei järginud ITLS § 24

lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. ITLS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe

kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 23

lg 2 kohaselt antakse otsuse teatavakstegemise päeval pooltele otsuse ärakiri või saadetakse see pooltele

samal päeval posti teel. Kuna ITLS ei sätesta reegleid selle kohta, millal saab lugeda töövaidluskomisjoni

otsuse ärakirja juriidilisest isikust vaidlevale poolele kättetoimetatuks, tuleb selles osas analoogia alusel

kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et kostja asukoht ja aadress äriregistri andmete järgi on Rapla vald,

Rapla linn, Tallinna mnt 50. Selle aadressi oli kostja näidanud oma postiaadressina ka

töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides. Järelikult oli kostja määratlenud asja läbivaatamisel

töövaidluskomisjonis eelnimetatud asukoha kohana, kus asuvad TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 mõttes tema

äriruumid ning kust ta saab kätte talle posti teel saadetavad menetlusdokumendid.

Kostja nimele eespool mainitud aadressil posti teel saadetud menetlusdokumendi - töövaidluskomisjoni

otsuse koopia - võttis vastu No Rest International AS-i töötaja A-L. Volbrit. Asja materjalidest nähtuvalt

asuvad selle aktsiaseltsi äriruumid kostja äriruumidega samal aadressil. Kuigi samas äriruumis töötav A-

L. Volbrit ei ole kostja töötaja, saab teda vaatamata sellele käsitada kostjale adresseeritud dokumendi

vastuvõtmisel TsMS § 323 lg 1 tähenduses muu töötajana, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis

või osutab talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid. Asjaolude põhjal saab eeldada, et kostja

oli korraldanud oma posti vastuvõtu tema töötajate äraoleku juhuks selliselt, et selle võtavad vastu

samades äriruumides asuva No Rest International AS-i töötajad. Veendumust nimetatud eelduse

kehtivuses tugevdab asjaolu, et kõnesoleval aadressil asuvate äriühingute juhatuse liikmed on omavahel

seotud (No Rest International AS-i juhatuse liige Malcolm Whitehall osaleb koos kostja juhatuse liikme

Paal Juul Aschjemiga samal aadressil asuvate AS Brilliance ning OÜ Helic Holding juhtimises).

Kõnesolevate äriühingute seotust kinnitab samuti määruskaebusele lisatud No Rest International AS-i

juhatuse esimehe E. Tammenurme seletuskiri, milles on muu hulgas märgitud järgmist "...pr Volbrit ei

ole teinud midagi firma huvidega vastuolus olevat, aitas üksnes firma koostööpartneril infot paremini

kätte saada." Õiguslikku tähendust ei oma E. Tammenurme poolt samas seletuskirjas märgitu, et A-

L. Volbrit ei omanud kostja nimele saadetud tähitud kirja vastuvõtmiseks vastavat volitust või

korraldust. TsMS § 323 lõigetes 1 ja 2 toodu ei eeldagi, et samas äriruumis viibivale muule töötajale

saadetise üleandmisel peab viimasel olema eraldi antud vastuvõtmisvolitus.

Põhjendatud ei ole ka kostja alternatiivne taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 näeb

ette võimaluse ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaega. ITLS § 24 lõikes 1 sätestatud

tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei

ole võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi Tartu Maakohtu menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt ei saa praegusel juhul menetlusdokumendi vastu võtnud isikut lugeda TsMS

§ 323 lg 1 mõttes õigustatud isikuks, kuna ta ei ole kostja töötaja ega muu sellesarnase lepingu alusel

püsivalt teenuseid osutav isik. Dokumendi vastu võtnud isik töötas teise äriühingu raamatupidajana.

Menetlusdokumendid, mille kättetoimetamise kuupäevast on seadusandja seadnud sõltuvusse

dokumendi saajale pöördumatute tagajärgede tekkimise (nt lahendi jõustumise), tuleb kätte toimetada

isiklikult või juriidilise isiku volitatud esindajale (analoogia Riigikohtu 14. veebruari 2007. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 esitatud seisukohaga TsMS § 415 lg 1 p 1 kohta). Vastasel juhul oleks

dokumendi saajale seatud ebamõistlikud kohustused vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, s.o

tagada, et juriidilise isiku kolimise järel ei võtaks tema registrisse kantud tegevuskoha aadressil

dokumente vastu keegi muu kui selleks spetsiaalselt juriidilise isiku volitatud isik.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kostja oli ringkonnakohtu arvates korraldanud

oma posti vastuvõtu tema töötajate äraoleku juhuks selliselt, et selle võtavad vastu samades äriruumides

asuva No Rest International AS-i töötajad. Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu järeldus, et eelduse

kehtivust tugevdab samades äriruumides asuvate äriühingute juhatuse liikmete omavaheline seotus.

6. Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. TsMS § 692

lg 5 esimese lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ja asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata

samale maakohtule hagide menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse

pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt Riigikohtu 23. mai 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-

1-19-02 (RT III 2002, 17, 196)). Alates 1. jaanuarist 2006. a sätestab ITLS § 24 lg 4 esimene lause, et

kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

Kuigi sellise taotluse esitamise korral loetakse ITLS § 24 lg 4 teise lause järgi hagejaks

töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine ITLS § 24 lg 1 järgi (sõltumata sellest,

kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes

võrdsustatud hagiga.

Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse

pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik.

Alates 1. jaanuarist 2006. a ei kehti ITLS § 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist.

Praegusel juhul tegi töövaidluskomisjon otsuse pärast 1. jaanuari 2006. a.

9. Kohtud kohaldasid ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143, mille kohaselt võtab

kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kuna

sellise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi

menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg 1

esimese lause järgi. Viimati nimetatud sätte kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse

pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtule.

Seega keeldusid kohtud ebaõigesti hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, tuginedes ITLS § 24

lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisele ja töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisele. Tegemist on

menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 2 mõttes ja see rikkumine annab Riigikohtule

õiguse poolte taotlustest olenemata tühistada TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu määruse.

10. Kui maakohus asja uuesti läbi vaadates võtab hagi menetlusse, siis juhul, kui hageja taotleb

aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, peab maakohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse

rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja

hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte - TsMS § 428 lg 1 p 2

- alusel.

11. Kohtud on jätnud tähelepanuta selle, et lisaks taotlusele menetleda K.R töövaidluskomisjoni esitatud

avaldust hagiavaldusena esitas kostja ka ise hagiavalduse, milles taotleb hagejalt töölt omavolilise

lahkumise tõttu hüvitist hageja ühe kuu keskmise palga (13 199 krooni) ulatuses. Maakohus luges oma

määruse põhjendavas osas osaühingu DUVELIN INVEST üksnes kostjaks ning ringkonnakohus ei ole

seda seisukohta muutnud. Seega ei ole kohtud teinud otsustust osaühingu DUVELIN INVEST hagi K.R-

lt 13 199 krooni saamiseks menetlusse võtmise osas. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma

seisukoha, kas ta võtab selle hagi menetlusse.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et töövaidluskomisjoni otsuse

kättetoimetamisele saab analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid.

ITLS § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et

seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste

lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei

ole kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb

töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS).

Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt

dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise

elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.

Ringkonnakohus ongi praeguses asjas tuvastanud (küll ebaõiget normi kohaldades), et kostja korraldas

saadetiste vastuvõtmise registrijärgsel aadressil sel viisil, et saadetised võttis vastu No Rest International

AS-i töötaja. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole rikutud HMS § 26 lg-t 3.

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et olulisemad menetlusdokumendid tuleb

menetlusosalisele kätte toimetada isiklikult allkirja vastu. Menetlusdokumentide kättetoimetamine

isiklikult allkirja vastu on oluline tagaseljaotsuse kohta esitatud kaja ja hageja kohtuistungile ilmumata

jätmise tõttu hagi läbivaatamata jätmise määruse kohta esitatud menetluse taastamise avalduse

rahuldamise seisukohalt TsMS § 415 lg 1 p 1 ja TsMS § 412 lg 4 järgi.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu