3-3-1-65-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-65-07

Otsuse kuupäev

10. jaanuar 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Eerik Kergandberg ja Indrek

Koolmeister

Kohtuasi

Kaebus Lääne Politseiprefektuuri politseiametnike 24. mai

2006. a toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1445

Menetluse alus Riigikohtus

Taivo Ildi (Ild) ja Lea Nõmme (Nõmm) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

6. detsember 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Kassaatorid Taivo Ild ja Lea Nõmm

Kassaatorite esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2006. a

ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsused haldusasjas nr 3-06-1445.

Teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Lääne Politseiprefektuuri politseiametnike

24. mai 2006. a toimingud, kus kasutati Taivo Ildi ja Lea Nõmme suhtes liiklusjärelevalve

käigus jõudu.

Lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel menetlus osas, mis puudutab 24. mail 2006. a jõu ja

erivahendite kasutamist Taivo Ildi ja Lea Nõmme kinnipidamisel väärteomenetluses.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel P. Männik

ja Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikadett Riko Rehe peatasid 24. mail 2006 Pärnu linnas

Mai tänaval kaubiku Ford Transit, reg nr 263 AKV, väidetavalt põhjusel, et sõiduki juht Taivo Ild ja

kaassõitja Lea Nõmm ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, samuti ei põlenud sõiduki üks

tagatuli ja registrimärgi valgusti. Peatamise järel kontrolliti juhi joobeseisundit. Juht oli kaine.

Sõidukijuhi dokumentide kontrollimisel T. Ild ei andnud juhiluba üle politseiametnikule, vaid näitas

seda eemalt. Ülalnimetatud politseiametnikud kutsusid sündmuskohale teise politseiekipaaži

(vanemkonstaabli Toomas Tomsoni ja konstaabli Veiko Tugedami). Teise politseiekipaaži saabumise

järel kasutasid politseiametnikud Taivo Ildi ja Lea Nõmme suhtes füüsilist jõudu ja erivahendeid

(käeraudu) ning toimetasid nad politseiosakonna kainestusmajja. Kainestusmajas vormistati T. Ildi ja

L. Nõmme suhtes kinnipidamise protokollid ja väärteoprotokollid. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu

politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Imre Veberi 21. juuni 2006. a otsustega väärteoasjas

karistati T. Ildi ja L. Nõmme liiklusseaduse § 7435 alusel rahatrahvidega 3 trahviühikut.

Karistusotsused jõustusid. T. Ildi ja L. Nõmme suhtes alustati samas ka väärteomenetlust KarS § 276

(T. Ild) ning KarS § 279 (L. Nõmm) tunnustel ning vormistati väärteoprotokollid.

Väärteoprotokollide kohaselt eiras T. Ild politseiametnike seaduslikku korraldust esitada juhtimist

õigustavat dokumenti ning L. Nõmm takistas politseil riikliku järelevalve teostamist: keeldus

esitamast politseile isikut tõendavat dokumenti. Nimetatud väärteoasjade materjalid edastati

14. juunil 2006 Pärnu Maakohtule taotlusega mõista nimetatud menetlusalustele isikutele karistuseks

arest 2 ööpäevaks. Käesoleva kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas nendes väärteoasjades on

jõustunud kohtulahendid.

2. 24. mail 2006 esitas Taivo Ild Lääne Politseiprefektuuri politseikontrolltalitusele avalduse, milles

taotles ülaltoodud toimingutes osalenud politseiametnike vastutusele võtmist seaduses ettenähtud

korras ja nendepoolset vabandamist. Samal päeval pöördusid T. Ild ja L. Nõmm SA Pärnu Haigla

erakorralise meditsiini osakonda, kus fikseeriti nende vigastused, mis väidetavalt tekkisid politsei

erivahendite ja jõu kasutamisel ning isikute kinnipidamisel.

T. Ildi avalduse alusel läbiviidud politseijuurdluse kokkuvõtte kohaselt politseiametnike käitumises

distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei tuvastatud. Distsiplinaarjuurdluse tulemused tehti T. Ildile ja

L. Nõmmele teatavaks Lääne Politseiprefektuuri prefekti 21. juuni 2006. a kirjaga nr 4.2-7.3/11487.

Eelnimetatud kirja kohaselt on vastusega mittenõustumise korral õigus esitada kaebus

elukohajärgsele halduskohtule.

3. 20. juulil 2006 esitasid Taivo Ild ja Lea Nõmm kaebused Tallinna Halduskohtule Lääne

Politseiprefektuuri politseiametnike tegevuse peale. Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2006. a

määrusega Taivo Ildi ja Lea Nõmme kaebused liideti.

Halduskohtule esitatud kaebustes taotlevad T. Ild ja L. Nõmm politseiametnike tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist.

T. Ild põhjendab kaebust järgmiste asjaoludega:

1) 24. mail 2006 peatas T. Ild tema juhitava sõiduki politsei märguande peale. Politsei nõudel esitas ta

sõidudokumendid (tehnilise passi ja liikluskindlustuspoliisi). Juhiluba näitas ta läbi avatud akna.

Politsei väitel oli peatamise põhjuseks asjaolu, et sõidukil ei põlenud lähituled. Koos politseiga

kontrollis T. Ild tulesid ning selgus, et lähituled töötasid, küll aga ei töötanud üks gabariittuli. Autosse

naastes kontrolliti alkomeetriga T. Ildi joovet. Joovet ei tuvastatud. Järgnevalt väitis politsei, et

sõidukis viibinud isikutel oli turvavöö lahti. Selle väitega T. Ild ei nõustunud ja väitis, et sõidu ajal oli

turvavöö kinnitatud, lahti oli ta pärast peatumist. T. Ild soovis selles olukorras kasutada juriidilist abi.

Politsei esitas nõude, et T. Ild läheks politseiautosse. T. Ild aga jäi tema poolt kasutatavasse

sõidukisse. Kohalviibinud politseinikud kutsusid välja teise politseiekipaaži. Kohale saabunud

patrulli kuulunud T. Tomson koos varem kohalolnud politseinikega tõmbasid autoukse lahti ning

kiskusid T. Ildi autost välja, näoli vastu asfalti. Selle käigus T. Ildi käes olnud juhiload koos rahakoti

sisuga lendasid tänavale laiali. T. Ildi käed pandi raudu, teda lohistati mööda asfalti ja löödi jalaga

pähe. Nimetatud tegevus tulemuseks oli verevalum laubal ja kuklapiirkonnas;

2) T. Ild loeb erivahendite ja jõu kasutamise antud juhul põhjendamatuks, sest see ei vastanud süüteo

raskusele ning tekitas põhjendamatut valu ja kannatusi.

Lea Nõmme kaebusest nähtub, et politsei kontrolli teostamise käigus kukkusid T. Ildi dokumendid

tänavale. Lea Nõmm väljus autost, et korjata dokumendid ning rahakoti sisu kokku. Politsei üritas

dokumentide ülesvõtmist alguses jõuga takistada, kuid siis võimaldas seda. L. Nõmm naasis seejärel

sõidukisse, et T. Ildi palvel advokaadile helistada. Sõidukile lähenenud politseiametnik nõudis

L. Nõmmelt T. Ildi juhiloa esitamist. L. Nõmm ei esitanud lube koheselt, vaid kavatses dokumendi

esitada alles pärast Taivo Ildi sellekohast hüüet. Autoukse avanud L. Nõmme käed väänas

politseiametnik aga raudu. Politseiametnikud järgnevalt mõnitasid L. Nõmme ja viisid ta arestimajja.

L. Nõmm palus seal arstiabi, kuid sellest keelduti ning ta paigutati arestikambrisse.

Lea Nõmm leiab, et erivahendite kasutamine oli põhjendamatu ning sellega tekitati valu ja psüühilisi

kannatusi. Alates sellest intsidendist on tal pidevad peavalud ning tuleb regulaarselt võtta

valuvaigisteid. L. Nõmm peab politseiametnike tegevust õigusvastaseks.

4. Lääne Politseiprefektuuri vastuses kaebustele ei nõustu prefektuur kaebustega ja palub jätta need

rahuldamata täies ulatuses. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 67

"Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 15 kehtestab liiklusjärelevalve teostaja õigused, sealhulgas

õiguse kontrollida sõidukit ja sõiduki-, juhi- ja muude seadusega ettenähtud dokumentide olemasolu.

Korra § 30 lg 1 punkti 1 kohaselt sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste

õigusaktide nõudeid. Vastuses leitakse, et sõiduki peatamise liiklusjärelevalve käigus tingis asjaolu, et

selles viibinud isikutel olid turvavööd kinnitamata, millega rikuti LE § 42 ja § 63 p 5. Prefektuur peab

T. Ildi käitumist kontrolltoimingute teostamise käigus väljakutsuvaks. Viimane keeldus esitamast

juhiluba, näidates seda politseiametnikule korraks läbi akna. Liikluseeskirja § 72 järgi peab

mootorsõiduki juht esitama juhiloa kontrollijale juhikohalt lahkumata läbi avatud küljeakna, T. Ildi

konfliktne, väljakutsuv käitumine tingis täiendava politseiekipaaži väljakutsumise. T. Ild jättis aga

korduvalt täitmata politseiametnike seaduslikud korraldused, kuna ei esitanud juhiluba ka saabunud

politseinikele, vaid üksnes näitas seda. Kaebuse esitajad ei ole pidanud vajalikuks ümber lükata

distsiplinaarjuurdluse käigus politseikontrolli ametniku tuvastatut ega ole ka esitanud muid oma

väiteid kinnitavaid tõendeid. Prefektuur leiab, et mõlemad kaebajad olid toime pannud liikluseeskirja

rikkumise, nende käitumine oli konfliktne ja väljakutsuv, mõlemad keeldusid enda esitlemisest ja

dokumentide esitamisest, mõlemad keeldusid tulemast politseiautosse isiku tuvastamiseks ja

väärteoprotokolli koostamiseks, mõlemaid hoiatati, et korralduse eiramise puhul võidakse nende

suhtes kasutada jõudu. Seega oli tegemist täitevvõimu esindaja korralduste tahtliku ignoreerimisega

ja liiklusjärelevalve teostamise sihiliku takistamisega. Selles situatsioonis ei jäänud politseiametnikel

muud üle, kui kasutada füüsilist jõudu, et kaebuse esitajad toimetada politseiosakonda isiku

tuvastamiseks ja materjalide vormistamiseks. Jõu kasutamine oli õigustatud ja proportsionaalne

kaebuse esitajate käitumisele. Erivahendi - käeraudade - kasutamise tingis kaebuse esitajate tegevus,

s.o vastupanu osutamine. Vastupanu väljendus selles, et juht ei allunud korraldusele anda kätte

juhiload. Käeraudu kasutati kuni kaebajate rahunemiseni. Isikutele tekitatud vigastuste laad kinnitab

seda, et kaebajad osutasid vastupanu jõu kasutamisele ja käeraudade pealepanemisele. VTMS § 44

lg 1 p 2 annab õiguse väärteo toimepannud isiku kinnipidamiseks kuni 48 tunniks, kui ei ole

tuvastatud tema isikut. Seega oli kaebajate käitumine aluseks nende suhtes äärmuslikuma meetme -

vabaduse võtmise - kohaldamiseks. Prefektuur loeb käesolevas asjas tõenditeks distsiplinaarjuurdluse

materjalid, menetletud väärteoasjad ning teenistusosakonna personalitalituse tõendi politseiametnike

väljaõppe ja teenistusstaaži kohta.

5. T. Ild ja L. Nõmm esitasid 4. detsembril 2006 kaebuse täpsustused, milles leiavad, et politsei

käitumine ei vastanud õiguserikkumise raskusele ning oli suunatud inimväärikuse alandamisele.

Kaebuse täienduses väidetakse, et puudus vajadus isikute tuvastamise eesmärgil isikuid kinni pidada

ja politseisse toimetada, sest nad ei keeldunud isikuandmeid esitamast ning andmete kontrolli oleks

saanud läbi viia kohapeal; samuti puudus vajadus erivahendite ja jõu kasutamiseks, sest

sündmuskohal viibis neli tugevat politseiametnikku, kes saanuks hea tahtmise korral konflikti

lahenda ka jõudu kasutamata. Käeraudu loetakse aktiivse kaitse vahenditeks, et vältida rünnet

politseiametnikule. On ebatõenäoline, et kaebuse esitajad saanuks osutada politseile sellist ohtu, et

viimased oleks kartnud enda ohutuse pärast.

Politseiprefektuuri vastuses kaebuse täpsustustele leitakse, et kaebus on jätkuvalt üldsõnaline.

Kaebajate väited ja põhjendused väljendavad kaebajate subjektiivset suhtumist juhtunusse.

6. Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1445 kaebused rahuldati.

Kohus tunnistas Lääne Politseiprefektuuri 24. mai 2006. a toimingud seoses erivahendite ja

ülemäärase füüsilise jõu kasutamisega Taivo Ildi ja Lea Nõmme suhtes õigusvastaseks. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei vastanud politsei tegevus sõiduki peatamise järel täiel määral olukorra

tõsidusele ning see tuleb tunnistada osaliselt õigusvastaseks. Lähtuvalt politseiseaduse § 14 lg-st 7

võib politsei kasutada õiguserikkuja vastu erivahendit õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut

ning konkreetset olukorda arvestades. Käeraudade ja jõu kasutamine T. Ildi ja L. Nõmme suhtes ei

olnud konkreetses situatsioonis põhjendatud. Sündmuskohal oli neli politseinikku. Haldusasja

materjalidest ei nähtu, et nad oleksid ohus olnud või et selline oht oleks võinud tekkida. Haldusasja

materjalidest nähtuvalt T. Ild sündmuskohalt lahkuda ei kavatsenud. Isiku tuvastamise täiendavad

võimalused olid olemas, kuid politsei ei kasutanud neid.

7. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas Lääne Politseiprefektuur apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa väärteomenetluses süüteoasja arutamist mõjutada

erivahendite ja füüsilise jõu kasutamisega seonduv. L. Nõmme ja T. Ildi kaebuses kirjeldatu ei

toimunud tõendite kogumise käigus. Politseiametnike poolt nende tööülesannete täitmisel toimub

esmalt liiklusjärelevalve läbiviimine, mille käigus tehakse riikliku järelevalve toiminguid, mille alla

käib ka juhtimisõiguse ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide kontroll ja seejärel süüteo tunnuste

ilmnemisel toimub väärteomenetluse toimingute läbiviimine. Apellandi väitel on väärteomenetlus

isikuliselt kehtiv, seetõttu ei saa seda alustada ilma isikuandmeid teadmata.

Käeraudade kasutamine ei olene mitte ainult reaalse ohu esinemisest politseiametniku ja/või

kolmanda isiku elule ja tervisele, tegemist on ka ennetava tegevusega, mille eesmärk on piirata isiku

liikumisvabadust ning vältida sellega füüsilist vastupanu, põgenemist või muud ohtlikku tegevust.

Olukordade mitmekesisuse tõttu ei ole täpselt määratletav, millal käeraudu kasutada. Käesolevas

asjas keeldusid kaebuse esitajad väärteomenetluse raames isikuandmeid ja dokumente esitamast ja

sõidukist väljumast. Seega oli politseiametnikel seaduslik ja põhjendatud alus jõu kasutamiseks

isikute autost väljasaamiseks. Kuna selle tegevuse käigus osutati vastupanu, siis enda ja nende

ohutuse tagamiseks kasutati käeraudu. Jõudu kasutati selleks, et politseinikud saaksid isiku vastavalt

VTMS § 44 lg 1 p-le 2 kinni pidada ja toimetada ta politseijaoskonda isiku tuvastamisele. Ei ole

lubatud olukord, kus agressiivselt käituv isik istub politseisõidukis tagaistmel ilma käeraudadeta.

Lisaks sellele ei olnud võimalik teostada turvakontrolli. Seega ei ole kohtu järeldused vastavuses

tegelikult aset leidnud asjaoludele.

Ka L. Nõmme kohta vajas politseiametnik alustatava väärteomenetluse jaoks isikuandmeid.

Apellant taotles Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2006. a kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse

tegemist, millega jätta T. Ildi ja L. Nõmme kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati.

Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2006. a otsuse ja jättis T. Ildi ja

L. Nõmme kaebused Lääne Politseiprefektuuri politseiametnike 24. mai 2006. a toimingute

õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teostati kaebajate suhtes liiklusjärelevalvet seoses sellega, et

politsei tuvastas turvavööde kinnitamise nõude rikkumise. T. Ild keeldus esitamast politseile oma

juhiluba ning L. Nõmm ei esitanud samuti isikut tõendavaid dokumente. T. Ild eiras politseiametniku

seaduslikku korraldust, mis kujutab endast KarS § 276 sätestatud väärtegu. Politseil oli õigus nõuda

dokumendi üleandmist ka L. Nõmmelt, et viia lõpule liiklusjärelevalve raames toimuv kontroll.

Käesoleval juhul ei olnud juhiloa esitamata jätmise tõttu võimalik kontrollida juhil juhtimisõiguse

olemasolu. Asjaolu, kas politseinik võis T. Ildi tunda või mitte, ei ole siinkohal määrav. Kaebajate

näol oli tegemist õiguskorda rikkunud isikutega, kelle kinnipidamine ja politseisse toimetamine oli

politseiseaduse § 13 p 7 alusel lubatav. Käeraudade kasutamist politseinike poolt ei saa lugeda

ülemääraseks, kuna kaebajad olid agressiivselt meelestatud, nad tuli politseisse viia politseiauto

tagaistmel ning nende suhtes ei olnud võimalik läbi viia turvakontrolli. Käeraudu võib kasutada ka

ohu ennetamiseks, kui ohtliku olukorra tekkimise võimalus on mõistlikult põhjendatav. Kaebajate

vigastused ei viita enamale jõu kasutamisele, kui rabelevale ja vastuhakkavale kinnipeetavale

käeraudade asetamiseks mõistlik on. Eeltoodu alusel ei pea kohus politsei tegevust kaebajate

kinnipidamisel ja politseijaoskonda toimetamisel õigusvastaseks.

9. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid T. Ild ja L. Nõmm kassatsioonkaebuse. Kassaatorid

taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a tühistamist ning Tallinna Halduskohtu

28. detsembri 2006. a otsuse jõussejätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

10. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige ja põhjendamatu ringkonnakohtu hinnang,

mille kohaselt politseinike seletus on usutavam kui kassaatorite ütlused. Kassaator esitas nõutavatest

dokumentidest osa (auto dokumendid, liikluskindlustuse poliisi), mis võimaldas tuvastada juhi

isikuandmeid ja juhtimisõigust. Politseiametnik seda võimalust ei kasutanud. Juhiloa kontroll oli

teostatav ka seda kompamata. Politseiametnike poolt erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine viisil,

mille tagajärjel tekkisid isikutel vigastused, ei vastanud rikkumise astmele ja oli ebaotstarbekas ning

asjakohatu. Politseiametnikud ei rakendanud täiel määral oskusi asja rahulikuks ja adekvaatseks

lahendamiseks. Ringkonnakohus on tõlgendanud ebaõigesti PolS § 14 lõigetes 2 ja 3 loetletud

erivahendite kasutamise eesmärgipärasust, seda eelkõige ohu hindamise ja ohutuse tagamise vajaduse

ning jõu põhjendatult kasutamise osas. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud PolS § 12 lg 1 punkti 3

kooskõlas PolS § 14 lg 6 punktiga 6, jättes tähelepanuta sündmuste algstaadiumi ning tekke

mõjutegurid.

Kohtuistungil kassaatorid jäid kassatsioonkaebuse ja selle põhjenduste juurde.

11. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning palub jõusse jätta Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse selles asjas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kuigi kassatsioonkaebuses ei ole tõstatatud küsimust pädevast kohtust, peab kolleegium kaebuse

lahendamisel esmalt vajalikuks kontrollida, kas halduskohus on pädev seda asja lahendama. Vastavalt

HKMS § 3 lg-le 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine,

milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohtud on eeldanud, et tegemist on halduskohtu

pädevusse kuuluva kohtuasjaga. Kuid kaebusega hõlmatud politseiametnike tegevuses võib leida nii

korrakaitse ja järelevalve ülesannete täitmisele kui ka väärteomenetluse läbiviimisele omaseid

tunnusjooni.

13. Asja materjalidest nähtub, et sõiduk, mida juhtis Taivo Ild, peatati põhjusel, et sõiduki juht ja

kaassõitja ei olnud turvavööga kinnitatud, s.o seoses nende isikute liiklusalase õiguserikkumisega.

Selline õiguserikkumine on hõlmatud liiklusseaduse §-s 7435 sätestatud väärteokoosseisuga, mille

järgi isikuid ka karistati. Kohtuvälise menetleja toimingute õiguspärasus väärteomenetluse raames

halduskohtulikule kontrollile ei allu.

Sõiduki peatamise järel esitati sõidukijuhile nõue esitada juhtimisõigust tõendav dokument. Selle

nõude mittekohasel täitmisel kasutati isiku ja ka kaassõitja suhtes füüsilist jõudu ning politsei

erivahendeid (käeraudu) ning seejärel toimetati isikud politseiasutusse ja peeti kinni VTMS § 44

alusel. Kinnipidamise käigus koostati väärteoprotokollid.

Selles kohtuasjas on vaidlustatud füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise õiguspärasus politsei poolt.

Juhul, kui füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine toimus järelevalvemenetluses, on pädevaks

kohtuks halduskohus, väärteomenetluse toimingute peale esitatud kaebusi on aga pädev lahendama

maakohus.

14. Menetlusosalised ja asja lahendanud kohtud on leidnud, et füüsilise jõu ja erivahendite

kasutamine toimus liiklusjärelevalve, s.o isiku dokumentide kontrollimise käigus. Politseiseaduse

§ 13 lg 1 annab politseile õiguse kontrollida õiguserikkumises kahtlustatava isikut tõendavat

dokumenti (punkt 2), õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel aga sõidukit, juhi-,

sõiduki- ja veosedokumente (punkt 15).

Liiklusseadus ei määratle detailselt liiklusjärelevalve toiminguid ja nende teostamise korda. Samas

sätestab LS § 181 juhi kohustuse peatuda nõuetekohase märguande peale, esitada kontrollijale tema

poolt nõutud dokumendid, samuti juhi kohustuse võimaldada kontrollida sõiduki tehnoseisundit ning

seda mõjutavaid seadmeid. Liiklusseaduse § 46 lg 2 alusel kehtestab liikluse reguleerimise ja

liiklusjärelevalve teostamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a

määrusega nr 67 vastu võetud Liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi Korra) § 15 kohaselt on

liiklusjärelevalve teostajal õigus peatada sõiduk kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste

õigusaktide sätteid. Samuti on liiklusjärelevalve käigus õiguserikkumise korral või

politseioperatsiooni läbiviimisel õigus kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega

ettenähtud dokumente. Korra § 15 punkti 8 kohaselt on liiklusjärelevalve teostajal õigus toimetada

õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhul ja korras politseisse

või muusse ametiasutusse. Politseiametnike eelnimetatud õigused on sätestatud ka politseiseaduse

§ 13 lg 1 punktides 2 ja 15.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt on liiklusjärelevalve teostajal sõiduki peatamise ja dokumentide

kontrollimise õigus juhul, kui järelevalvaja arvates on tegemist liiklusalase õiguserikkumisega, aga ka

politseioperatsiooni korral. Asjaolust, et liiklusjärelevalve volitused sõiduki peatamiseks ja

dokumentide kontrollimiseks seonduvad kontrollitava isiku eeldatava õigusvastase käitumisega, ei

saa aga vältimatult järeldada, et sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine on

väärteomenetluse toimingud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et mitte iga õiguserikkumine pole

käsitatav väärteo või kuriteona. Samuti on oluline silmas pidada asjaolu, et ka menetluse

kohustuslikkuse põhimõtte raames ei too iga formaalselt väärteo tunnustele vastava teo toimepanek

kaasa väärteomenetluse alustamist. Nii näiteks Korra § 36 lg 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve

teostaja väheohtliku liiklusalase õiguserikkumise korral piirduda kohapeal sellele tähelepanu

juhtimise või suulise märkusega.

15. Väärteomenetluses nagu ka kriminaalmenetluses (KrMS § 6) peab pädev ametnik menetluse

kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt alustama väärteomenetlust juhul, kui esinevad väärteomenetluse

alustamise ajend ja alus, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada

väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samas ei alga väärteomenetlus iseeneslikult, selle

alustamine eeldab menetleja tahteavaldust, s.o väärteoasja lahendamisele suunatud

menetlustoimingut. Ka vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese

menetlustoiminguga. Kehtiv õigus ei anna menetlustoimingute ammendavat loetelu ega sätesta,

milline toiming saab olla esimeseks väärteomenetluse toiminguks. Viidatud paragrahvi teise lõike

kohaselt tuleb esimest menetlustoimingut tehes teatada menetlusalusele isikule tema õigused ja

kohustused. Nimetatud sättest tulenevalt isiku informeerimine alustatud väärteomenetlusest,

menetlustoimingu eesmärgist ja isiku õigustest ning kohustustest peab aset leidma koheselt vastava

toimingu sooritamisele asumisel juhul, kui menetlustoiming on suunatud isikule või isik osaleb selles

menetlustoimingus. Samas aga juhul, kui võimaliku rikkumise toime pannud isik ei ole teada, tuleb

eelnimetatud informatsioon isikule teatavaks teha viivitamatult tema tuvastamise järel.

Politseiprefektuuri seisukoht, et väärteomenetlust ei saa alustada ilma isikuandmeid teadmata, s.t

menetlusaluse isiku tuvastamiseta, ei tugine kehtivale õigusele.

16. Käesoleval juhul peatati sõiduk ning asuti isiku dokumente kontrollima väidetavalt seoses

politseiametnikul tekkinud kahtlusega, et sõiduki juhil ja kaassõitjal olid turvavööd kinnitamata.

Turvavöö kinnitamata jätmine võib ühelt poolt olla ajendiks väärteomenetluse alustamisel, teisalt aga

ka ajendiks järelevalvetoimingute (sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine) sooritamiseks.

Korra § 36 lg 1 kohaselt fikseerib liiklusjärelevalve teostaja õiguserikkumise tuvastamisel selle

seaduses ettenähtud korras, alustab oma pädevuse piirides väärteomenetlust või rakendab muid

seaduses ettenähtud meetmeid. Õiguslikult on võimalik situatsioon, kus liiklusjärelevalve teostajal, sh

politseiametnikul puudub väärteoasju menetlema volitatud ametniku staatus. Sellisel juhul on vastav

politseiametnik volitatud kasutama üksnes järelevalvevolitusi kooskõlas liiklusseaduse ja selle alusel

antud aktidega ning politseiseadusega.

17. Kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et toimingutes osalenud politseiametnikel oli nii

liiklusjärelevalve teostaja kui ka kohtuvälise menetleja staatus. Seetõttu hinnang selle kohta, millise

toiminguga kasvas järelevalvemenetlusest välja väärteomenetlus, sõltub konkreetsel juhul menetleja

poolt tehtava toimingu valikust ja selle eesmärgist. Arvesse tuleb võtta, et nii järelevalvemenetlus kui

ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt

vaatlus).

Kolleegium möönab, et menetlustoimingu liigi määramine on otsustava tähendusega mitte üksnes

pädeva kohtu väljaselgitamisel, vaid omab vahetut tähendust menetlusele allutatud isiku õiguste ja

kohustuste ulatuse ning sisu aspektist. Kehtiv õiguslik regulatsioon ja selle kohaldamise praktika ei

garanteeri isiku õigeaegset ja adekvaatset teavitamist tema suhtes läbiviidava menetluse liigist ja

järelikult ka tema õiguslikust staatusest. Ka selle kohtuasja materjalidest võib järeldada, et kaebajatel

puudus enne nende kinnipidamist alus eeldada, et alustatud on väärteomenetlusega.

Kolleegium peab põhjendatuks käsitada sõiduki peatamist, juhi ja kaassõitja dokumentide

kontrollimist üldjuhul järelevalvemenetluse toimingutena, mille käigus järelevalvet teostav ametnik

kogub täiendavat ja vajalikku teavet õiguserikkumise tunnuste kohta, mis on vajalik ka selleks, et

sedastada väärteomenetluse aluse esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle. Veelgi

enam, kehtiva õiguse kohaselt on paljudel juhtudel isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks

piisavate asjaolude tuvastamine võimalik üksnes järelevalvemenetluses ning vastavate

järelevalvevolituste kasutamise kaudu. Teistsugune lähenemine, st seisukoht, et sõiduki peatamine ja

isikute dokumentide kontrollimine on võimalik üksnes väärteomenetluse raamides, muudaks

järelevalvetegevuse sisutuks. Eeltoodu ei välista aga politseiametniku võimalust alustada koheselt

väärteomenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise kahtlus on piisavalt põhjendatud. Kohus peab aga

vajalikuks täiendavalt nentida, et ka väärteomenetluse alustamisel võib järelevalvemenetlus jätkuda.

Väärteomenetluse alustamine näiteks seoses sõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisega ei

ole takistuseks järelevalvetoiminguna sõiduki nõuetele vastavuse kontrollimisel jne.

Kolleegiumil ei ole asjas kogutud ja hinnatud tõenditest lähtudes alust ümber lükata kohtute ja

menetlusosaliste seisukohta, et selles asjas olid sõiduki peatamine ja dokumentide kontrollimine

järelevalvemenetluse toiminguteks. Kuigi Korra § 15 p 8 annab liiklusjärelevalve teostajale õiguse

toimetada õiguserikkuja või õiguserikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhul ja korras

politseisse või muusse ametiasutusse, ei saa isikute kinnipidamist VTMS § 44 p 2 alusel isikute

tuvastamise eesmärgil, mis hõlmab ka isiku toimetamise politseiasutusse, lugeda

järelevalvetoiminguks. Kehtiv õigus võimaldab isikut kinni pidada üksnes juhul, kui on alustatud

süüteomenetlust. Selle toimingu määratlemisel esimese väärteotoiminguna ei oma tähendust asjaolu,

kas toiming teostati täies vastavuses väärteomenetluse nõuetega, sh menetlusalusele isikule tema

õiguste eelnev selgitamine, või mitte.

18. Vastustaja väidetel tingis jõu kasutamise kaebajate tegevus, mis seisnes keeldumises isikuandmete

ja dokumentide esitamisest, keeldumises väljuda kontrollitavast sõidukist. Jõudu kasutati ka

käeraudade asetamiseks. Kolleegium leiab, et jõu kasutamine politsei poolt, mille eesmärgiks oli

nõutavate dokumentide üle kontrolli saavutamine ning isikute sõidukist väljuma sundimine, on

konkreetsel juhul hõlmatav järelevalvemenetluse toimingutega ja sellistena vaidlustatav

halduskohtus. Jõu kohaldamine juba alustatud väärteomenetluse toimingu, isiku kinnipidamise

raames on aga vaidlustatav väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

19. Politseiametnike poolt jõu kasutamise regulatsioon on kehtivas õiguses kasin. Politseiseaduse

§ 14 lg 8 kohaselt võib politseiametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse

tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. Vaadeldavast normist tuleneb politseiametniku

õigus kasutada jõudu teenistusülesannete täitmisel enda ohutuse tagamiseks. Kolleegium möönab, et

korrakaitselises tegevuses võib praktiline vajadus jõu kasutamiseks olla ulatuslikum, kuid samas ei

ole põhiseadusega kooskõlaliselt võimalik tõlgendada nimetatud politseiseaduse sätet viisil, et jõu

kasutamine on õigustatud igasuguste teenistusülesannete täitmisel. Selline tõlgendus ei oleks oma

õigusliku määratlematuse tõttu kooskõlas sunni kohaldamise üldpõhimõtete ning põhiõiguste kaitse

nõuetega. Jõu kasutamist liiklusjärelevalve teostamisel ei ole reguleeritud liiklusseaduses ega ka selle

alusel antud õigustloovates aktides. Nimetatud õigustloovatest aktidest ei tulene politseiametniku

õigust kasutada järelevalvemenetluses füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi kättesaamiseks või

sõidukis viibiva isiku eemaldamiseks sõidukist, kui see isik ei täida politseiametniku seaduslikku

korraldust.

Kolleegium leiab, et korrakaitsel jõu kasutamine kujutab endast tõkendit, mille kohaldamise käigus

riivatakse ühte kaalukamat isiku põhiõigust - isikupuutumatust. Selle PS §-s 20 sätestatud põhiõiguse

riive on võimalik üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Politseiseadusest ega ka

liiklusseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu liiklusjärelevalve teostamisel

muudel juhtudel kui politseiametniku ohutuse tagamiseks. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et

kaebajate tegevus oleks seadnud ohtu sündmuspaigal viibinud nelja politseiametniku elu või tervise

või et sellise ohu olemasolu oleksid politseiametnikud reaalselt tajunud. Eeltoodud asjaoludel leiab

kolleegium, et jõu kasutamise õigusliku aluse puudumise tõttu oli jõu rakendamine T. Ildi ja

L. Nõmme suhtes liiklusjärelevalve teostamise käigus õigusvastane. Kuivõrd jõu kasutamine oli

õigusvastane vastava õigusliku aluse puudumise tõttu, ei pea kohus käsitlema küsimust jõu

kasutamise ülemäärasusest.

20. Vastustaja väidetel kasutati erivahendeid (käeraudu) tulenevalt isikute vastupanust nende

kinnipidamisel ja turvalisuse tagamiseks kinnipeetute toimetamisel politseiasutusse. Politseiseaduse

§ 14 lg 6 punkti 6 kohaselt on politseil õigus kasutada erivahendit, sh käeraudu õiguserikkujate

kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, samuti kinnipeetavate kaitsmisel

ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu

politseiametnikule. Siinjuures tuleb PolS § 14 lg 7 kohaselt arvestada erivahendi kasutamisel

õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ning konkreetset situatsiooni. Kolleegium rõhutab, et

erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise

võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud.

Erivahendi kasutamise aluste olemasolul tuleb valitud erivahendi kohaldamisel hoiduda inimese

tervise kahjustamisest, valu põhjustamisest ning isiku ja inimväärikuse alandamisest suuremal

määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

Isikute kinnipidamine on käesoleval juhul väärteomenetluse toiming. Erivahendite kasutamine

iseloomustab selle toimingu teostamise viisi ja on temaga tihedalt seotud. Väärteomenetluse käigus

füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise vaidlustamisele laieneb väärteomenetluse toimingute

vaidlustamise kord. HKMS §-s 3 sisalduv piirang välistab selliste menetleja toimingute peale esitatud

kaebuste lahendamise halduskohtu poolt. Käeraudade kasutamine kinnipidamisel on kaevatav VTMS

§-des 76-80 sätestatud korras. Käesoleva asja lahendamisel ei saa kolleegium võtta seisukohta

alustatud väärteomenetluses jõu ja erivahendi kasutamise aluste olemasolu ning nende vahendite

õiguspärase kasutamise, sealhulgas kaalutlemise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta.

21. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab Tallinna

Halduskohtu 28. detsembri 2006. a ning Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a otsused

haldusasjas nr 3-06-1445 ja teeb uue otsuse, millega tunnistab politseiametnike poolt jõu kasutamise

24. mail 2006. a T. Ildi ja L. Nõmme suhtes teostatud liiklusjärelevalve käigus õigusvastaseks. Kohus

lõpetab pädevuse puudumise tõttu menetluse osas, mis puudutab politseiametnike poolt T. Ildi ja

L. Nõmme kinnipidamisel nende suhtes jõu ja erivahendite kohaldamist.

Kautsjonid tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister