3-2-1-123-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-123-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

REGATI VALDUSE OÜ ja Urmas Uustali hagi Aktsiaseltsi

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu Aktsiaseltsi

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus nõukogu 15. novembri

2005. a otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks ja Tallinnas Regati pst 1, 3, 5 asuva kinnistu

käsutamise keelamiseks Aktsiaseltsi Tallinna Olümpia-

purjespordikeskus nõukogu nõusolekuta.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-21432

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

REGATI VALDUSE OÜ ja Urmas Uustali kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad REGATI VALDUSE OÜ (registrikood xxxxxxxx) ja

Urmas Uustal (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Ants Mailend

Kostja Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

(registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamise kuupäev

26. november 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2007. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada REGATI VALDUSE OÜ-le kassatsioonkaebuselt 15. mail 2007. a tasutud kautsjon

10 000 (kümme tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. REGATI VALDUSE OÜ (hageja I) ja Urmas Uustal (hageja II) esitasid 2. detsembril 2005. a

Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu hagi, milles palusid tuvastada, et kostja

nõukogu 15. novembri 2005. a otsus on tühine või tunnistada nimetatud otsus kehtetuks. Samuti

palusid hagejad keelata kostjal talle kuuluva Tallinnas Regati pst 1, 3, 5 asuva kinnistu käsutamine

kostja nõukogu nõusolekuta.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja I kostja aktsionärina 50% aktsiate omanik. Hageja II on

kostja nõukogu liige.

Kostjale kuulub Tallinnas Regati pst 1, 3, 5 asuv kinnistu. 15. novembril 2005. a toimus kostja

nõukogu koosolek, mille protokolli kohaselt otsustas nõukogu mh anda nõusoleku selle kinnistu

21374/175937 suuruse mõttelise osa müügiks. Protokolli kohaselt on kinnistu mõttelise osa

müügihinnaks plaanitud 333 350 000 krooni, mis ei vasta hageja arvates selle tegelikule

turuväärtusele.

Kuna hagejat II ei kutsutud 15. novembril 2005. a toimunud kostja nõukogu koosolekule, ei saanud ta

koosolekul osaleda. Hageja II ei saanud kätte talle väidetavalt 11. novembril 2005. a kostja töötaja e-

postiga saadetud kutset nõukogu koosolekule. Lisaks ei olnud kostja töötajal õigust nõukogu

koosolekut kokku kutsuda, sest seda pidi tegema nõukogu esimees. Hagejale I ei teatatud koosoleku

toimumisest ka muul viisil. 8. novembril 2005. a toimunud kostja nõukogu koosolekul ei lepitud

kokku ega tehtud teatavaks 15. novembri 2005. a koosoleku kokkukutsumise asjaolusid. 8. novembri

2005. a koosoleku protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest osa nõukogu liikmeid ei ole seda

allkirjastanud, samuti ei vasta protokoll äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 4 nõuetele.

Kuna nõukogu koosolekut kokku kutsudes rikuti kokkukutsumise korda, on kostja nõukogu

15. novembri 2005. a otsus kinnistu käsutamise kohta ÄS § 321 lg 5 kohaselt tühine. Kui kohus

tühisust ei tuvasta, tuleb nimetatud otsus tunnistada ÄS § 322 lg 4 alusel kehtetuks. Kinnistu

käsutamise otsuse poolt hääletas kolm nõukogu liiget, kaks olid vastu. Nõukogus on kuus liiget,

seega ei oleks hageja II osalemise korral otsust vastu võetud.

Väär on kostja väide, et kostja nõukogu koosolekute kokkukutsumiseks on välja kujunenud tava, et

nõukogu järgmise koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustatakse eelmise koosoleku lõpus

nõukogu esimehe ettepanekul. Nõukogu 8. novembri 2005. a koosolekul räägiti uue nõukogu

koosoleku toimumise võimalikust ajast, kuid nõukogu esimees ei kutsunud kokku 15. novembri

2005. a koosolekut. Kokku lepiti üksnes selles, et kui vahepeal on tehingute tingimuste kohta midagi

selgunud, kutsub nõukogu esimees koosoleku kokku.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõukogu 15. novembri 2005. a koosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust.

Hageja II teadis, et 15. novembril 2005. a toimub nõukogu koosolek. Talle teatati nõukogu koosoleku

kokkukutsumisest vastavalt väljakujunenud tavale. Nõukogu 8. novembri 2005. a koosolekul

otsustati, et järgmine nõukogu koosolek toimub 15. novembril 2005. a ja et päevakorras on

hotellialuse ja hotelli teenindamiseks vajaliku maa võõrandamise otsustamine. 8. novembri 2005. a

koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed, sh hageja II. Hageja II viitas ise oma 15. novembri

2005. a e-kirjas A. Altjõele ja nõukogu liikmele A. Tuulbergile, et ta oli teadlik nõukogu koosoleku

toimumisest nimetatud päeval. Samuti saatis kostja töötaja 11. novembril 2005. a kõigile nõukogu

liikmetele, sh hagejale II nõukogu esimehe palvel e-posti teel teate, milles oli määratud koosoleku

toimumise aeg, koht ja see, et päevakorra esimeseks punktiks oli kostja juhatusele volituste andmine

hotellialuse ja hotelli teenindamiseks vajaliku maa võõrandamiseks. Teade saadeti välja kell 15.40 ja

see jõudis ligikaudu samal ajal ka hageja II sissetulevate e-kirjade hulka. Asjaolu, et hageja II sai

11. novembri 2005. a teate kätte ja oli teadlik nõukogu koosoleku toimumisest 15. novembril 2005. a

enne koosoleku algust, on tõendatud A. Altjõe ja hageja II elektroonilise kirjavahetusega. Ka

A. Tuulberg väitis, et vestles hagejaga II samal päeval enne koosolekut ning neil võis juttu olla ka

toimuvast koosolekust. 15. novembri 2005. a koosolekul otsustasid nõukogu 5 kohaletulnud liiget, et

koosoleku kvoorum on koos ja kinnistu mõttelise osa müügi küsimuse võib panna hääletusele.

Kostja nõukogu 8. novembri 2005. a koosoleku protokoll on kehtiv dokument ning kolme allkirja

puudumine või protokolli tavatu number ei muuda protokolli õiguslikult ega tõenduslikult olematuks.

Hagejad on minetanud õiguse tugineda nõukogu 15. novembri 2005. a koosoleku kokkukutsumise

korra väidetavale rikkumisele, kuna hageja II ise rikkus nõukogu liikme hoolsuskohustust. Hageja II

möönis, et tema juuresolekul arutati 8. novembril 2005. a uue koosoleku toimumist 15. novembril

2005. a. Sellises olukorras oleks mõistlikult käituv nõukogu liige, kes koosoleku kokkukutsumise

teadet tavapärasel ajal ei saanud, võtnud ühendust nõukogu esimehe või sekretäriga, et koosoleku

toimumise aeg ja koht üle kontrollida. Hageja I juhatuse liikmeteks on A. Toome ja hageja II.

A. Toome oli 15. novembri 2005. a koosolekul kohal ega taotlenud koosoleku uuesti kokkukutsumist

seoses kokkukutsumise korra rikkumisega. Nõukogu koosoleku otsuste vaidlustamine on vastuolus

hea usu põhimõttega.

Väär ja paljasõnaline on hagejate väide, et kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügitehing

kahjustas kostja huve. Tehing tehti turuhinnaga ja see oli kostja huvides.

3. Harju Maakohus jättis 19. oktoobri 2006. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis kummaltki

hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 25 000 krooni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidlus lahendada ÄS § 321 alusel. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja I on 50% kostja aktsiate omanik ja hageja II on kostja nõukogu liige. Ei vaielda ka selle

üle, et hageja II ei osalenud 15. novembril 2005. a toimunud kostja nõukogu koosolekul ega kiitnud

koosolekul vastuvõetud nõukogu otsuseid heaks. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja

II teadis 15. novembril 2005. a toimunud kostja nõukogu koosolekust või rikuti koosoleku

kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõudeid, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud nimetatud

koosolekul otsuseid vastu võtma ja koosolekul vastuvõetud otsused on ÄS § 321 alusel tühised.

Kostja nõukogu protokollidega, kostja töötaja saadetud teadetega nõukogu liikmetele ning

tunnistajate A. Tuulbergi, A. Arakase, R. Tomingase, E. Taidre ja A. Altjõe ütlustega on tõendatud, et

kostja nõukogu koosolekute kokkukutsumisel oli aastate jooksul välja kujunenud tava, mille kohaselt

iga järgmise nõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustati eelmise koosoleku lõpus

nõukogu esimehe ettepanekul ning enne koosoleku toimumist tuletas kostja töötaja e-kirjaga nõukogu

liikmetele nõukogu esimehe nimel veelkord meelde koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra

ning edastas vajadusel dokumente.

Asjas on tõendatud, et nõukogu 15. novembri 2005. a koosolek kutsuti kokku eelnimetatud tava

järgides. 8. novembri 2005. a koosolekul, kus viibisid kõik nõukogu liikmed sh ka hageja II, lepiti

kokku, et järgmine koosolek toimub 15. novembril 2005. a. Seda tõendab nõukogu 8. novembri

2005. a koosoleku protokoll. Asjaolu, et kõik nõukogu liikmed ei kirjutanud koosoleku protokollile

alla, ei tee koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks, kuigi ÄS § 321 lg 4 kohaselt pidid nõukogu

liikmed koosoleku protokollile alla kirjutama või kui nad sellega nõus ei olnud, tulnuks protokollida

nende eriarvamused. 15. novembri 2005. a koosoleku kokkukutsumise otsustamist 8. novembri

2005. a koosolekul kinnitasid tunnistajad A. Arakas, R. Tomingas ja A. Altjõe, kelle ütluste kohaselt

on koosoleku toimumise käik protokollis õigesti kajastatud. Asjaolu, miks kannab 8. novembri

2005. a protokoll tavapärasest erinevat numbrit, selgitas tunnistaja E. Taidre.

Asjaolu, et kostja töötaja E. Taidre saatis lisaks 8. novembri 2005. a koosolekul vastuvõetud otsusele

välja ka nõukogu esimehe teate 15. novembri 2005. a koosoleku toimumise kohta, on tõendatud

11. novembri 2005. a e-kirja ja selle manusega, milles märgitakse, et nõukogu esimehe palvel teatab

sekretär 15. novembril 2005. a kell 14.00 toimuvast kostja nõukogu koosolekust ja selle päevakorrast.

E-kirja manuses märgiti, et nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Asjaolu, et e-kirja

saatis välja kostja töötaja, ei tee teda isikuks, kes koosoleku kokku kutsub, nagu ekslikult leidsid

hagejad. E-kirja päise kohaselt saatis kostja töötaja e-kirja kõigile nõukogu liikmetele 11. novembril

2005. a kell 15.40, sh hageja II mailiaadressile. Seda, et hageja II e-kirja kätte sai, kinnitab kostja

töötaja E. Taidre tunnistus, et ta kopeeris adressaatide aadressid eelmisest e-kirjast, et olla veendunud

selles, et kiri õigetele adressaatidele saadetakse. Veateadet selle kohta, et hagejale II saadetud e-kiri

läbi ei läinud, talle ei tulnud. Ka tunnistajad A. Arakas ja R. Tomingas tunnistasid, et said

11. novembril 2005. a saadetud e-kirja kätte. Seda, et e-kiri saadeti ja saabus A. Altjõe arvutisse

11. novembril 2005. a kell 15.40, tõendab ka dokumentaalse tõendina käsitatav IT-spetsialisti

J. Bergsoni kirjalik arvamus.

Samuti tõendavad asjaolu, et hageja II oli teadlik 15. novembril 2005. a kell 14.00 toimuvast nõukogu

koosolekust, tunnistaja A. Tuulbergi ütlused, hageja II 15. novembri 2005. a e-kiri A. Altjõele ja

A. Tuulbergile ning kõigile nõukogu liikmetele e-kirja manusena sekretäri saadetud lepingu projekt.

A. Tuulberg ei välista, et ta rääkis hagejaga II enne koosolekut samal päeval toimuvast koosolekust.

Hageja II saatis 15. novembril 2005. a e-kirja A. Altjõele ja A. Tuulbergile, mis selle päise kohaselt

saadeti kell 15.43, kuid IT-spetsialisti J. Bergsoni kirjaliku arvamuse kohaselt saadeti see kell 13.24,

sest A. Altjõe vastas hagejale II samal päeval kell 13.32. Lisaks saatis 14. novembril 2005. a kell

16.01 kostja töötaja kõigile nõukogu liikmetele e-kirja manusena kavandatava lepingu teksti. Seda, et

kõigil nõukogu liikmetel oli olemas kogu vajalik info tehingu tegemiseks, tõendavad A. Altjõe 7. ja

11. novembri 2005. a e-kirjade manustena saadetud lepingu tekst ja selle lisad.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejad minetasid õiguse tugineda nõukogu 15. novembri

2005. a koosoleku kokkukutsumise korra väidetavale rikkumisele, kuna hageja II ise rikkus nõukogu

liikme hoolsuskohustust. Koosoleku otsuste vaidlustamine ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega.

Hagejate väide, et kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügitehing kahjustab kostja huve, on

paljasõnaline ega oma vaidluse lahendamisel tähtsust.

Tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et hageja II oli teadlik 15. novembril 2005. a kell 14.00

toimuvast kostja nõukogu koosolekust ja äriühingu nõukogu kokkukutsumisel ei rikutud seaduse ega

põhikirja nõudeid, millest tulenevalt oli nõukogu 15. novembri 2005. a koosolekul õigustatud

otsuseid vastu võtma ja otsuste tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Nõukogu otsuste kehtetuks

tunnistamise küsimust hagi alusena näidatud asjaoludest tulenevalt ei teki, sest hageja väidetel rikuti

nõukogu koosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud korda, mis ÄS § 321 lg 5 alusel toob kaasa

otsuste tühisuse. Kuna koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks puudub

alus, puudub ka alus keelata kostjal kinnistu käsutamine nõukogu nõusolekuta.

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

rahuldamata hagejate nõue nõukogu 15. novembri 2005. a otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks, ja palusid teha selles osas uue otsuse, millega hagejate nõue rahuldada.

Kinnistu käsutamise keelamise nõude rahuldamata jätmise osas hagejad maakohtu otsust ei

vaidlustanud.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. aprilli 2007. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, kordamata maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlustasid hagejad maakohtu järelduse, et hagejat II

teavitati ÄS § 321 lg 1 kohaselt 15. novembril 2005. a toimuvast kostja nõukogu koosolekust.

Hagejate arvates ei ole tõendatud, et hageja II kutsuti ÄS § 321 lg 1 kohaselt nõukogu koosolekule.

Maakohus tuvastas, et koosoleku kokkukutsumise teate edastas kostja töötaja e-postiga. Kirja

kohaselt edastati teade nõukogu esimehe palvel. ÄS § 321 lg 1 eesmärgiks ei ole see, et teate

nõukogu koosoleku kohta edastab nõukogu liikmetele esimees või teda asendav nõukogu liige

isiklikult, vaid see, et nõukogu kokkukutsumise aja ja päevakorra otsustab nõukogu esimees või teda

asendav liige. Teate edastamise võib ÄS § 321 lg-s 1 sätestatud isik korraldada teiste isikute

vahendusel. Seega ei ole asjaolu, et teate edastas kostja töötaja, kelle tööülesannete hulka kuulusid ka

nõukogu sekretäri kohustused, ÄS § 321 lg-s 1 sätestatud nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõuete

rikkumine.

Kostja väidete kohaselt kutsuti nõukogu koosolek kokku tavapärasel viisil. Igal nõukogu koosolekul

lepiti kokku järgmise koosoleku toimumise aeg ja enne koosolekut saatis kostja töötaja nõukogu

liikmetele e-postiga täpse päevakorra. Õige on apellantide väide, et mitte igal nõukogu koosolekul ei

lepitud kokku järgnevas koosolekus, mida kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud nõukogu esimees

A. Arakas, kuid valdavalt see nii toimus. Nõukogu 8. novembri 2005. a koosoleku protokolli järgi

lepiti kokku, et järgmine nõukogu koosolek toimub 15. novembril 2005. a. Õige ei ole hagejate väide,

et 8. novembri 2005. a koosolekul 15. novembri 2005. a koosoleku toimumise otsustamine on

tõendamata. Otsus kutsuda kokku nõukogu koosolek 15. novembril 2005. a sisaldub nõukogu

8. novembri 2005. a koosoleku protokollis ja seda on kinnitanud ka tunnistajad A. Arakas, A. Altjõe

ja R. Tomingas. Tunnistaja A. Tuulbergi ütluste kohaselt nõukogu 8. novembri 2005. a koosolekul uut

koosoleku aega kokku ei lepitud, kuid tunnistaja möönis, et ta oli teadlik koosoleku toimumisest.

Asjaolu, et kõik nõukogu liikmed, kes 8. novembri 2005. a koosolekul osalesid, ei ole protokollile

allakirjutanud, ei muuda koosoleku protokolli ebausaldusväärseks. Juhul, kui koosolekul osalenud

nõukogu liikmed ei nõustunud protokollis kirjapanduga, oli neil ÄS § 321 lg 4 kohaselt õigus esitada

eriarvamus.

Kuigi 8. novembril 2005. a lepiti kokku nõukogu koosoleku toimumises 15. novembril 2005. a, ei

lepitud seal kokku täpses päevakorras ega koosoleku algusajas. Seega tuli kostjal tõendada, et

hagejale II edastati ÄS § 321 lg 1 järgi teade üldkoosoleku täpse toimumise aja ja päevakorra kohta.

Nõukogu koosoleku teate edastamine e-posti vahendusel oli tavapärane ja see saadeti 11. novembril

2005. a arvestusega, et teade jõuab nõukogu liikmeni ÄS § 321 lg-s 1 sätestatud tähtajal. Vaidlust ei

ole selles, et e-kiri saadeti viisil, kus kirja saaja ei pidanud e-kirja kättesaamist kinnitama.

Maakohus hindas õigesti tunnistajate ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid ning järeldas õigesti, et

hageja II oli teadlik koosoleku toimumisest. Tõenditest sai järeldada, et e-kiri jõudis hageja II

postkasti ja et tal oli võimalus e-kirjaga tutvuda. Hageja II kirjavahetusest A. Altjõe ja A. Tuulbergiga

järeldub, et hageja II oli teadlik ka koosoleku päevakorras olevatest küsimustest.

Maakohus hindas tõendeid piisava põhjalikkusega. Hagejad ei ole kaebuses sõnaselgelt esile toonud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 1 p-s 1 sätestatud aluseid, mis võimaldaksid

maakohtu tuvastatud asjaolusid ümber hinnata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid alama astme kohtud valesti ÄS § 321 lg-tes 1 ja

5 sätestatut ja rikkusid menetlusõiguse norme.

Äriseadustik ei reguleeri nõukogu koosoleku kutse kättetoimetamise korda. Hagejate arvates ei ole

ÄS § 321 lg 1 nõuded täidetud, kui kutse asetatakse adressaadi postkasti või saadetakse adressaadile

e-postiga. Nõuete täitmiseks peab tavaline kiri olema adressaadile isiklikult üle antud (väljastusteate

vastu) ja e-postiga edastatud kutse saab lugeda kättetoimetatuks, kui adressaat kinnitab kutse

kättesaamist. Ka ÄS § 294 lg 1¹ kohaselt loetakse aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise teade,

mis on edastatud e-kirjaga, kättesaaduks, kui saaja kinnitab teate kättesaamist. Kui nõukogu

koosoleku võib e-kirjaga kokku kutsuda, siis peab analoogselt ÄS § 294 lg-s 1¹ sätestatuga kutse

tegelik jõudmine saajani olema tõendatud kättesaamise kinnitusega. Samuti tuleb elektrooniliselt

edastatud teate kättesaamist kinnitada tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse normide järgi.

Asjas ei ole tähtsust asjaolul, et hageja II pidi lisaks e-kirjale olema koosoleku toimumisest teadlik ka

teiste allikate põhjal. Kuna 8. novembri 2005. a koosoleku protokoll ei sisaldanud vajalikku infot

järgmise koosoleku toimumise aja ega päevakorra kohta, ei vasta see ÄS § 321 lg 1 nõuetele. Ka

tunnistajate ütlused selle kohta, et hageja II oli koosoleku toimumise päeval koosolekust teadlik, ei

ole asjakohased, sest ÄS § 321 lg 1 järgi tuleb koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teatada

vähemalt üks päev ette.

Ringkonnakohus märkis, et e-kiri jõudis hageja e-postkasti ja hagejal oli võimalus sellega tutvuda,

kuid ei põhjendanud, milliste tõendite alusel ta sellisele seisukohale jõudis. Asjas ei ole esitatud

ühtegi tõendit, mis sisaldaks teavet selle kohta, et hagejal oli võimalus e-kirjaga tutvuda. Kui

ringkonnakohus tuvastas uue asjaolu, pidi ta oma järeldust TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendama,

seostades selle ka konkreetsete tõenditega.

Ringkonnakohus ei vastanud hagejate apellatsioonkaebuse väidetele, mille kohaselt maakohus

tuvastas asjaolusid, mida esitatud tõenditest järeldada ei saa. Nõustudes paljasõnaliselt maakohtus

tuvastatuga, rikkus ringkonnakohus TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohus kohaldas õigesti ÄS § 321. Õigesti on tuvastatud, et hageja II oli nõukogu

koosoleku toimumisest aegsasti teadlik. Oluline ei ole, kas ja kui põhjalikult hageja II tutvus talle

saadetud e-kirja sisuga, vaid see, et talle teatati koosoleku toimumisest nõuetekohaselt, vastav teade

jõudis tema postkasti ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Lisaks sellele, et hagejale II teatati nõuetekohaselt koosoleku toimumisest, tuvastas ringkonnakohus

täiendavalt ka selle, et hageja II oli koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teadlik.

Tulenevalt kassatsioonimenetluse piiridest tuleb jätta tähelepanuta hagejate vastuväited tõendite

hindamisele. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme.

Hagejad võtsid menetluse alguses omaks asjaolu, et hageja II oli 15. novembri 2005. a koosolekust

teadlik ja sai 11. novembri 2005. a kutse kätte, sest hagiavalduses tuginesid hagejad üksnes sellele, et

koosoleku kutsus kokku nende arvates vale isik. Alles 30. mail 2006. a esitatud kirjalikus seisukohas

väitsid hagejad, et hageja II ei ole 11. novembri 2005. a kutset kätte saanud. Hagejad ei ole

tõendanud, et hageja II ei saanud 11. novembri 2005. a kutset kätte.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb

TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas 15. novembril 2005. a toimunud kostja nõukogu koosolekul vastu

võetud otsus anda kostja juhatusele nõusolek kinnistu müügiks on tühine nõukogu koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

Hagejate väitel ei teatatud hagejale II nõukogu koosoleku toimumise ajast ega päevakorrast. Kostja

väitel kutsuti nõukogu koosolek kokku tavapäraselt viisil - nõukogu 8. novembri 2005. a koosolekul

lepiti kokku järgneva koosoleku toimumise aeg ja enne koosolekut, s.o praeguse juhul 11. novembril

2005. a, saatis kostja töötaja nõukogu esimehe palvel nõukogu liikmetele e-kirjaga meeldetuletuse,

milles teatas nõukogu koosoleku toimumise aja ja päevakorra.

Õige ei ole kostja vastuväide, et hagejad võtsid menetluse alguses omaks asjaolu, et hageja II oli

koosoleku toimumisest teadlik. Hagejad tuginesid 2. detsembril 2005. a esitatud hagiavalduses (tl-d

4-7) asjaolule, et hagejat II ei kutsutud nõuetekohaselt koosolekule. 30. mail 2006. a esitatud vastuses

kostja täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusele (tl-d 201-206) lisasid hagejad, et kostja

väidetavalt saadetud e-kirja hageja II kätte ei saanud. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama lõike teise lause järgi

on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud

kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna hageja II ei ole

sõnaselgelt omaks võtnud, et ta sai teate kätte, ei ole hageja nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg 2 järgi

omaks võtnud ja alama astme kohtud leidsid õigesti, et nimetatud asjaolu tuleb tõendada.

11. Kolleegium märgib, et vaidlus tuleb lahendada nõukogu koosoleku toimumise ajal, s.o

15. novembril 2005. a kehtinud õiguse alusel.

Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu ÄS § 321

lg 5 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik

nõukogu liikmed. Enne 1. jaanuari 2006. a ei olnud ÄS § 321 lg-s 5 teist lauset, mille kohaselt on

nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Siiski

on Riigikohus asunud seisukohale, et ka enne 1. jaanuari 2006. a tehtud nõukogu otsus on tühine, kui

nõukogu koosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja 14. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02).

12. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ÄS § 321 lg 1 kolmanda lause kohaselt ette

teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Äriseadustikus ei ole täpsustatud, kuidas tuleb nõukogu liikmetele koosoleku toimumisest teatada.

Kolleegiumi arvates saab teatamisele kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse ja

tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega

ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi TsÜS § 68 lg-te 2-4 järgi võib tahteavaldus olla kas otsene või kaudne,

erandina ka vaikimine, saab nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade oma sisu tõttu olla üksnes

sõnaselgelt väljendatud, sest sellega tuleb nõukogu liikmetele teatada koosoleku toimumise aeg ning

koosoleku päevakord. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna äriseadustik ei näe teatele ette kindlat vormi, saab

kolleegiumi arvates nõukogu liikmetele teatada nõukogu koosoleku toimumisest mis tahes vormis, sh

e-kirjaga.

Vähemalt ühepäevane etteteatamine nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorra teatavaks

tegemine on vajalik selleks, et nõukogu liikmed oleksid teadlikud koosoleku toimumisest ja sellel

arutatavatest küsimustest ning saaksid koosolekust osa võtta ja osaleda otsuste vastuvõtmisel. Et iga

nõukogu liige saaks oma vastavaid õigusi teostada, ei piisa kolleegiumi arvates sellest, et nõukogu

esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra.

ÄS § 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab kolleegiumi arvates olema nõukogu liige ka teate kätte saanud,

sest see on suunatud kindlale isikule. Ka siin saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta

sätestatut. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Eeltoodust tulenevalt on ka nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ÄS § 321 lg 1 järgi

nõuetekohaselt teatatud, kui see teave tehti nõukogu liikmele isiklikult teatavaks. Samuti on võimalik,

et teade saadetakse eemalviibijale, sh e-postiga. Sellisel juhul saab teate lugeda kättesaaduks ka siis,

kui see ei ole nõukogu liikmele isiklikult teatavaks tehtud. E-postiga saadetud teate saab lugeda

kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi

arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja

serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-

püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt

kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel

päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

13. Kuna asja saab lahendada tahteavalduse sätete alusel, ei ole õige hagejate käsitlus, et ÄS § 321

lg 1 kohaselt peab teade olema nõukogu liikmetele isiklikult üle antud ning e-postiga saadetud teate

saab lugeda kättesaaduks üksnes siis, kui saaja on kättesaamist kinnitanud. Äriseadustikus ei ole

sätestatud nõukogu koosoleku kokkukutsumisteate kättetoimetamisele kõrgendatud nõudmisi nagu

üldkoosoleku kokkukutsumisel ÄS §-s 294.

14. Kolleegium märgib, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema

valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni

hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate

edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei

nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa

saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani.

Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle

kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.

15. Õige ei ole kostja arusaam, et hagejad peavad tõendama asjaolu, et hageja II ei saanud nõukogu

koosoleku kutset kätte. Kuigi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on siin tegemist

negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu leidis ringkonnakohus vaidlust

lahendades õigesti, et kuna nõukogu 8. novembri 2005. a koosolekul ei lepitud kokku järgmise

koosoleku algusajas ega täpses päevakorras, tuli kostjal tõendada, et hagejale II edastati ÄS § 321

lg 1 järgi teade üldkoosoleku täpse toimumise aja ja päevakorra kohta.

Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta asjaolu, et see teade tuli ÄS § 321 lg 1 järgi edastada

hagejale II hiljemalt üks päev enne koosoleku toimumist, st hageja II pidi käesoleva otsuse p 12

kohaselt saama nõukogu 15. novembri 2005. a koosoleku teate kätte hiljemalt 14. novembril 2005. a.

Paljasõnaline on ringkonnakohtu seisukoht, et asjas esitatud tõenditest sai järeldada, et e-kiri jõudis

hageja II postkasti ja et tal oli võimalus e-kirjaga tutvuda. Kuna hagejad vaidlustasid

apellatsioonkaebuses selle, kuidas maakohus hindas tõendeid kutse kättesaamise tuvastamisel, pidi

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 5 kohaselt võtma põhjendatud seisukoha hagejate vastava väite kohta.

TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 652

lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses

kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu

otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist

vajalikuks. Kuna hageja vaidlustas maakohtus tuvastatud asjaolu, et hageja II sai teate kätte, pidi

ringkonnakohus põhjendama, miks ta ei pea nimetatud asjaolu tuvastamiseks esitatud tõendite uut

uurimist ja hindamist vajalikuks.

16. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas hageja II oli

koosoleku toimumise päeval teadlik koosoleku toimumisest, sest ÄS § 321 lg 1 järgi tuleb nõukogu

liikmeid teavitada vähemalt üks päev ette. Seetõttu ei ole asjas olulised tunnistajate ütlused, mis

alama astme kohtute hinnangul tõendavad, et hageja II oli enne koosoleku toimumist sellest teadlik.

17. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas hageja II oli vähemalt üks päev

enne kostja nõukogu koosoleku toimumist saanud TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte teate, milles talle

teatati nii koosoleku toimumise aeg kui ka päevakord.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu