3-3-1-75-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-75-07 Määruse kuupäev 19. detsember 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Seppo Ilmari Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/47 ning 13. septembri 2006. a intressinõude nr 13-2.1/8677 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-1851 Menetluse alus Riigikohtus Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määrus haldusasjas nr 3-06-1851 osas, milles kohtud leidsid, et Seppo Ilmari Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/47 tühistamiseks ei ole tähtaegne. Saata kaebus selles osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 3. novembri 2005. a maksuotsusega nr 12-5/88 määrati mitteresidendist maksukohustuslasele Seppo Ilmari Lohtajale tasumiseks tulumaks vara võõrandamisest saadud kasult 241 301 krooni, mille ta tasus 6. detsembril 2005. S. I. Lohtaja esitas maksuotsuse peale vaide. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 1. veebruaril 2006 maksuotsuse kehtetuks põhjusel, et maksustatava tulu väljatoomisel on sellelt alusetult maha arvatud kulusid, millel puudub seos kinnistu ostu-müügikuludega. MTA saatis materjalid maksu- ja tollikeskusele asja uuesti otsustamiseks ning uue haldusakti koostamiseks. 23. veebruaril 2006 koostati täiendava kontrolli tulemusel uus maksuotsus (nr 12-5/47) summas 269 131 krooni ning arvestades S. I. Lohtaja tasutud tulumaksu 241 301 krooni, määrati juurde tasumiseks 27 830 krooni, mille S. I. Lohtaja tasus 28. märtsil 2006. Maksuotsuse peale esitas Seppo Ilmari Lohtaja 30. märtsil 2006 vaide, milles palus maksuotsuse nr 12-5/47 tühistada. MTA jättis 26. mail 2006 vaideotsusega nr 6-1/116-1 vaide rahuldamata. 2. Vaideotsus saadeti samal päeval S. I. Lohtajale vaides märgitud Soome aadressil, kuid see tagastati MTA-le 11. juulil 2006 Turu postikeskusest märkusega "sissenõudmata". Juulis 2006 avaldati vaideotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vaideotsus edastati 10. augustil kaebajale e-postiga ning 24. augustil posti teel.

3. Maksuhaldur esitas 13. septembril 2006 kaebajale intressinõude nr 13-2.1/8677, mille kohaselt tuli S. I. Lohtajal tasuda ajavahemiku 21. jaanuar 2004 - 28. märts 2006 eest intressi 26 776 krooni. 4. Seppo Ilmari Lohtaja esitas 18. septembril 2006 kaebuse Tallinna Halduskohtule, paludes tühistada maksuotsus nr 12-5/47 ning intressinõue. Kaebuse esitaja palus ennistada maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg, sest oli suvel reisil ning sai vaideotsuse, millega jäeti maksuotsus muutmata, kätte alles 24. augustil. Kuna kaebaja elab Soomes, siis polnud ta teadlik väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud vaideotsuse resolutsioonist. 5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus lõpetada asja menetlus, sest kaebus ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamise taotlus on üldsõnaline ja objektiivselt põhjendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema vaideotsuse esmakordse kättesaamise järgselt ehk 11. augustil 2006. MTA viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrusele asjas nr 3-3-1-10-04 ja leidis, et kuigi vaideotsus edastati maksukohustuslasele ka teist korda posti teel, tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. 6. Tallinna Halduskohus lõpetas 5. veebruari 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1851 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 ja § 12 lg 3 alusel asja menetluse. Kohus leidis, et kaebus ei ole tähtaegne ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja viidatud tähtaja möödalaskmise põhjused asjakohased, sest hinnates asjas esitatud väiteid ja tõendeid, on kaebuses märgitud põhjused seotud vaideotsuse saatmise ja avaldamise asjaoludega juulis. Vaidlus on aga selle üle, millisel kuupäeval sai kaebaja vaideotsuse kätte augustis. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et vaideotsus saadeti kaebajale e-kirjaga 10. augustil 2006 ning kaebaja on 11. augustil saadetud vastuses kinnitanud, et on maksuhalduri saadetud materjalid kätte saanud. Halduskohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 10. augustil, mil vaideotsus kaebajale esmakordselt teatavaks tehti. 7. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus S. I. Lohtaja tühistada halduskohtu määrus ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja väitel sai ta 10. augustil saadetud elektronkirja ning sellele lisatud vaideotsuse kätte 11. augustil ning helistas elektronkirja koostajale, täpsustamaks kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja järeldas senise asjaajamise ja telefoni teel saadud informatsiooni põhjal, et kohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil allkirjastatud vaideotsus talle allkirja vastu kätte toimetatakse. Elektronkiri on vaid teade asjast. Ka vaideotsuses on märgitud, et otsus saadetakse posti teel väljastusteatega S. I. Lohtajale ning Lääne maksu- ja tollikeskusele. Vaideotsuses pole kirjas, et see võidakse saata elektronkirjaga. Kaebaja leidis, et ta tegutses tähtaja suhtes heas usus ning kui ta oleks teadnud, et kaebetähtaja kulgemine algab elektronkirja kättesaamisest, oleks ta kaebuse kindlasti esitanud varem. 8. Vastuses määruskaebusele palus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus jätta määruskaebus rahuldamata. MTA on kasutanud kaebajale vaideotsuse kättetoimetamiseks praktiliselt kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) § 52 lg-s 1 loetletud viise. Kuna S. I. Lohtaja Soomes ei viibinud ja arvestades asjaolu, et ta tegeles Eestis kinnisvaraäriga ning polnud MTA-le teatanud oma elukoha muutumisest või elukohas mitteviibimisest, siis eeldas MTA, et kaebuse esitaja asub Eestis,

mistõttu avaldati vaideotsus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samal põhjusel ei pidanud MTA võimalikuks ega vajalikuks pöördumist rahvusvahelise ametiabi korras Soome maksuameti poole (MKS § 51 ja § 54 lg 5). 9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2007. a määrusega S. I. Lohtaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks. Iseenesest on õige apellandi väide, et välisriigis elavatele või asuvatele maksukohustuslastele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil, kuid see ei tähenda, et haldusakt ei hakanud kehtima enne selle allkirja vastu kättetoimetamist. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Vormiliselt õigusvastane teatavaks tegemine ei muuda teatavaks tegemist olematuks. Kui haldusakt on isikule kord juba teatavaks tehtud, siis halduse hilisemad toimingud teatavaks tegemise fakti ning seega haldusakti kehtivust ja vaidlustamistähtaega enam ei mõjuta. Objektiivseteks põhjusteks ei saa lugeda asjaolusid, et kaebuse esitaja ei osanud kaebetähtajale õigeaegselt tähelepanu pöörata, ei tundnud seadusi või tõlgendas neid ebaõigesti. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada vaidluse algatamise kord. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vaidlustanud ka intressinõude, mille tähtaegsuse osas ei ole halduskohus seisukohta võtnud, mistõttu tuleb kaebus intressinõude tühistamist käsitlevas osas saata esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Seppo Ilmari Lohtaja taotleb määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määruse tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et telefoni teel saadud informatsiooni põhjal oli tal alust arvata, et kaebetähtaeg algab vaideotsuses toodud teabe kohaselt, s.o päevast, mil allkirjastatud vaideotsus talle allkirja vastu kätte toimetatakse. Ametniku poolt saadetud elektronkirja põhjal ei olnud kaebajal alust uskuda, et see tühistaks vaideotsuse sisu kaebetähtaja osas. 11. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Vaideotsus edastati kaebajale esmakordselt elektrooniliselt ning teistkordselt posti teel tema enda nõudel. Elektrooniliselt saadetud vaideotsus oli samas mahus paberkandjal saadetuga. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema vaideotsuse esmakordse kättesaamise järel, s.o 11. augustil 2006, ning kaebus pole seetõttu tähtaegne. MTA on kasutanud praktiliselt kõiki MKS § 52 lg-s 1 loetletud viise kaebajale vaideotsuse teatavaks tegemiseks või üleandmiseks. Halduskohtumenetluses kehtiva normistiku mittetundmine või sellest ülevaate puudumine ei saa olla objektiivseks asjaoluks, mis takistas kaebuse õigeaegselt esitamist, sest oma õiguste kaitseks saab kaebaja kasutada vajadusel professionaalset abi. Kaebuse esitajale soovitati juba maksumenetluse ajal kasutada õigusabi, kuid kaebuse esitaja on siiani õigusabi kasutamisest

loobunud. Seoses sellega on kaebuse esitaja võtnud endale teadlikult menetlustähtaegade ületamise võimalike tagajärgede osas riski. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Seppo Ilmari Lohtaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12- 5/47 peale tähtaegselt või kaebetähtaega rikkudes. 13. MKS § 151 lg 1 näeb ette, et maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib isik pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses. Otsustamaks, kas kaebuse esitaja on järginud halduskohtusse pöördumise tähtaega, on määrava tähtsusega vaideotsuse teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. MKS § 149 lg 1 kohaselt tuleb vaideotsus toimetada vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud kolmandale isikule kätte arvestades maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatud korda. Kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti, tuleb arvestada ka haldusmenetluse seaduses sätestatuga (MKS § 45). 14. MKS § 52 lg 1 sätestab dokumentide, sh haldusaktide kättetoimetamise viisid ning maksuhaldur võib erinevate kättetoimetamise viiside vahel valida ainult siis, kui seadusega ei ole kehtestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Kolleegium on seisukohal, et välisriigis elavale maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul, kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Seega tuli haldusakti teatavakstegemisel juhinduda MKS § 54 lg-st 5 kui erinormist haldusmenetluse seaduse suhtes. 15. Vaidlust ei ole selles, et MTA edastas 25. mail 2006 vaideotsuse posti teel tähitult kaebuse esitaja poolt teatatud Soome aadressil, kuid see tagastati MTA-le põhjusel, et kaebuse esitaja ei nõudnud tähitud kirja postiasutuselt välja. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise

kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kolleegium rõhutab, et kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu halduskolleegium on sellele viidanud ka 5. mai 2005. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05 (p 15). 16. Kolleegium leiab, et mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa, mistõttu ei saa antud juhul resolutiivosa avaldamisega lugeda dokumenti kättetoimetatuks. 17. Vastustaja ja kohtud on olnud seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 11. augustil, s.o järgmisel päeval pärast MTA poolt vaideotsuse saatmist S. I. Lohtajale elektroonilisel teel. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti teatavakstegemise vorminõuete rikkumine ei pruugi haldusakti kehtima hakkamist ja seega kaebetähtaja kulgema hakkamist välistada, kuid käesolevas asjas ei ole ka haldusakti elektrooniline edastamine toimunud nõuetekohaselt. MKS § 54 lg 3 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalise soovil saata dokumendi menetlusosalise poolt näidatud elektronposti aadressil. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosaline oleks sellist soovi avaldanud. Kuigi elektronkirjale oli lisatud ka vaideotsuse tekst, oli see digitaalselt allkirjastamata ning ka sellel põhjusel ei saa nimetatud elektronkirja käsitada vaideotsuse kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, millest tulenevalt pidi menetlusosaline astuma mõistliku aja jooksul samme, et teda puudutav haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks. Kaebaja on seda ka teinud, teavitades elektronkirja kättesaamisele järgnenud päeval MTA-d sellest, et ei ole saanud kirjas viidatud vaideotsust kätte ning palus selle saata uuesti samale aadressile. 18. MTA vaideotsus toimetati kaebajale tähtkirjaga kätte 24. augustil 2006. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema järgmisest päevast ning tähtaja viimane päev oli 23. september 2006. S. I. Lohtaja postitas kaebuse 18. septembril, järelikult on kaebus esitatud tähtaegselt - 30 päeva jooksul. 19. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määruse selle osa suhtes, milles ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuses esitatud 13. septembri 2006. a intressinõude nr 13-2.1/8677 tühistamise taotluse tähtaegsuse osas ja saatis selle taotluse esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Nimetatud osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata, kuna S. I. Lohtaja ei ole seda vaidlustanud.

20. Eelnevat arvestades tuleb Seppo Ilmari Lohtaja määruskaebus rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2007. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2007. a määruse haldusasjas nr 3-06-1851 osas, milles kohtud leidsid, et S. I. Lohtaja kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 23. veebruari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/47 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kuna kolleegium leiab, et kaebus maksuotsuse peale oli tähtaegne, tuleb kaebus selles osas saata menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld