3-2-1-118-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-118-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. detsember 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Delmar Holdings L.L.C. hagi Dmitriy Ovchinnikovi vastu

tehingu tühisuse tunnustamiseks ning omandiõiguse

tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-21107

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitriy Ovchinnikovi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Delmar Holdings L.L.C. (aadress 4825 Futura Street,

Eugene, Oregon, Ameerika Ühendriigid), esindaja vandeadvokaat

Irina Solovjova

Kostja Dmitriy Ovchinnikov (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja

vandeadvokaat Ilmar Straus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. november 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a otsus

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. novembril 2005. a esitas Delmar Holdings L.L.C. (hageja) Tallinna Linnakohtule hagi Dmitriy

Ovchinnikovi (kostja) vastu, milles palus tunnustada OÜ Taanilinna Hotell osa 3. oktoobri 2005. a

müügilepingu nr 6036 tühisust ning hageja omandiõigust nimetatud osaühingu osale nimiväärtusega

4 000 000 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale OÜ Taanilinna Hotell osa väärtusega 4 000 000 krooni.

Äriregistri teabesüsteemi andmeil on hageja 3. oktoobril 2005 võõrandanud oma osa kostjale. Osa

müügilepingust nähtub, et kostja on selles lepingus esindanud ka hagejat. Hageja ei ole kunagi

volitanud kostjat enda nimel tehinguid tegema. Esindusõiguseta tehtud tehing on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt tühine. Hageja ei ole seda tehingut ka heaks kiitnud.

Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-st 4, TsÜS § 118 lg-st 3 ja § 129 lg-st 6 peab osa

müügilepingu heakskiitmine olema notariaalselt tõestatud. Kostja esitatud heakskiiduavaldustel on

notar üksnes kinnitatud avaldaja allkirja ehtsust. Vaatamata sellele, et 5. detsembri 2006. a heakskiit

on notariaalselt tõestatud, on see TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine, kuna R. Paramonovil ei olnud õigust

hagejat esindada.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Ta leidis, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata, kuna hagi esitanud isikutel ei ole volitust hagi esitada. Hageja on

7. oktoobril 2005. a oma esindaja A. Valõnkini kaudu tühistanud kõik kuni 15. augustini 2005. a

hageja esindamiseks väljastatud volikirjad. Ka leidis kostja, et 3. oktoobri 2005. a müügileping

kehtib. Kostja esindas hagejat lepingu sõlmimisel notariaalse volikirja alusel, mille hageja väljastas

7. septembril 2005. a. Alates 11. märtsist 2005. a hageja ainuomanikuks ja täieõiguslikuks esindajaks

olev R. Paramonov on 12. detsembri 2005. a, 21. juuli 2006. a ja 16. oktoobri 2006. a notariaalsetes

avaldustes heaks kiitnud kõik tehingud, mille A. Valõnkin ja kostja tegid hageja nimel. R. Paramonov

kiitis 5. detsembri 2006. a notariaalselt tõestatud avalduses heaks kostja poolt hageja esindajana

3. oktoobril 2005 sõlmitud müügilepingu. Maytree Overseas S.A., keda esindas asutamislepingu p-

de 13 ja 15 alusel A. Proskura, võõrandas 14. juulil 2003 hageja 100%-lise osaluse S. Kamelovile.

Viimane võõrandas 11. märtsil 2005 100%-lise osaluse R. Paramonovile, kes muutis 28. detsembril

2005. a hageja põhikirja selliselt, et hagejat on õigus juhtida ja esindada ainult hageja liikmel

(osanikul). Asjaolu, et Maytree Overseas S.A. oli 19. aprillil 2005. a registrisse kantud hageja

liikmena, ei tähenda iseenesest, et Maytree Overseas S.A.-l oleks sel ajal hageja osalust olnud.

Oregoni advokaadibüroo õigusliku arvamuse kohaselt ei ole Oregoni äriregistri kanded mitte

õigustloova, vaid üksnes informatiivse tähendusega.

4. Harju Maakohus rahuldas 12. veebruari 2007. a otsusega hagi.

Maakohus leidis, et kohaldada tuleb välisriigi õigust, tuvastamaks, kes on hagejat esindama

õigustatud isik, kuivõrd hageja on Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis registreeritud äriühing.

Pooled ei vaidle selle üle, et Oregoni piiratud vastutusega äriühingute seaduse kohta

eksperdiarvamuse andmiseks oli pädev Stoel Rives LLP. Kohus pidas eksperdiarvamust selle seaduse

tõlgendamise osas siduvaks.

Hageja on piiratud vastutusega äriühing ning asutatud Oregoni piiratud vastutusega äriühingute

seaduse alusel. Kostja väitel tegutses kostja müügilepingu sõlmimisel A. Valõnkini notariaalse

volikirja alusel. Samas tunnistab ka kostja ise, et tõendamata on jäänud A. Valõnkini õigus kedagi

hageja nimel volitada. Seetõttu jäi kostja kohtuistungil positsiooni juurde, et R. Paramonov on

vaidlusaluse müügilepingu heaks kiitnud. Toimikus on Oregoni äriregistri väljavõte 3. juulist 2006. a

ja registritõendid, millel R. Paramonov on märgitud nii äriühingu liikmena kui juhatajana, kuid kohus

ei saanud nendele tõenditele tugineda, kuivõrd eksperdiarvamuse kohaselt ei ole äriregistri kandel

õiguslikku tähendust.

Kostja esitas müügilepingud, mille kohaselt S. Kamelov omandas 14. juulil 2003. a Maytree

Overseas S.A.-lt hageja 100%-lise osaluse. Maytree Overseas S.A.-d esindas A. Proskura. Hageja

esitatud tõendi kohaselt astus A. Proskura 26. septembril 2000 tagasi Maytree Overseas S.A. juhataja

kohalt. S. Kamelov võõrandas hageja 100%-lise osaluse 11. märtsil 2005. a R. Paramonovile.

Nimetatud lepingud on lihtkirjalikud, kuid Oregoni piiratud vastutusega äriühingute seadus

notariaalset vormi ei nõudnudki. R. Paramonov on vabastanud Matthew Charles Stokesi juhataja

kohalt 11. mail 2005. a. Hageja esitas aga tõendi, mille kohaselt M. Ch. Stokes on esitanud hageja

esindajana aastaaruande 27. juunil 2005. a ning 7. novembril 2005. a kinnitanud, et ta on Maytree

Overseas S.A. ainuosanik ja esindaja, ainult tema on õigustatud väljastama volikirju hageja nimel

ning ta ei ole kunagi volitanud kostjat. 1. juuni 2005. a otsust ei ole tema allkirjastanud. Nimelt

nähtub dokumendist, mille notar vaidlusaluse müügitehingu materjalidega koos kohtule esitas, ka

ainuomaniku 1. juuni 2005. a resolutsioon, mille kohaselt M. Ch. Stokes astub tagasi hageja juhataja

kohalt.

Maakohtule esitatud tõendite alusel asus maakohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei

vaidle, et M. Ch. Stokes oli volitatud hagejat esindama. Pooled on esitanud vastuolulisi tõendeid selle

kohta, kes on hageja esindaja praegu. Tugineda ei saa Oregoni äriregistri kannetele, kuna neil ei ole

õiguslikku tähendust. Kohus leidis, et tugineda saab aastaaruandele, kuna eksperdiarvamuse kohaselt

on vaid aastaaruandel õiguslik tähendus piiratud vastutusega äriühingu juhataja tõendamise aspektist.

Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et M. Ch. Stokes on hageja esindaja. Teiseks argumendiks

tuleb pidada seda, et aastaaruanne on ka võrreldes hageja osa müügilepingutega ajaliselt hilisem.

Aastaaruandest hilisemaid osa müügilepinguid kohtule ei esitatud. Kostja ei osanud selgitada, miks

situatsioonis, kus hageja osa on väidetavalt võõrandatud, ei esitanud aastaaruannet isik, kellele osa on

võõrandatud, vaid seda tegi endine esindaja. Seetõttu tuleb hageja esindajaks pidada M. Ch. Stokesi.

Kuigi hageja osa müügileping võis olla lihtkirjalikus vormis, ei tähenda lepingute sõlmimine veel

seda, et müüjal oli vastav omandiõigus ja esindajal esindusõigus või et omandiõigus on lepingute

kohasel üle läinud. M. Ch. Stokes on kinnitanud kirjalikult, et ta ei ole allkirjastanud ainuomaniku

1. juuni 2005. a resolutsiooni, mille kohaselt ta astub tagasi hageja juhataja kohalt, ning ei ole kostjat

volitanud vaidlusalust müügitehingut tegema. Maakohus tugines otsuse tegemisel tõendile, mis on

ajaliselt hageja osa müügitehingutest hilisem ning kõige kindlama õigusliku tähendusega, s.o

aastaaruandele ning leidis, et hageja esindaja on M. Ch. Stokes. Seetõttu ei tule R. Paramonovi

heakskiitu vaidlusalusele tehingule lugeda hageja heakskiiduks. Samuti ei saa R. Paramonovi poolt

M. Ch. Stokes'i vabastamist hageja juhataja kohalt pidada õiguslikult siduvaks. Kostjal puudub õigus

müügitehingus hagejat esindada ning tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. OÜ Taanilinna Hotell

osa omanikuks tuleb pidada hagejat.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi

vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust, palus kostja jätta hagi

rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2007. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et vaidlusalune

OÜ Taanilinna Hotell osa müügileping nr 6036 on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. Tegemist on hageja

nimel esindusõiguseta tehtud tehinguga, mida hageja ei ole hiljem heaks kiitnud. Ringkonnakohus

nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei

korranud.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus teinud otsuse

üksnes 27. juunil 2005. a Oregoni äriregistrile esitatud aastaaruandele tuginedes, jättes tähelepanuta

kostja vastuväited ja teised asjas esitatud tõendid. Maakohus hindas otsust tehes kõiki asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid ja tõendeid. Eksperdiarvamuse ja teiste kohtuotsuses märgitud

tõendite hindamise tulemusena jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et nimelt aastaaruandel on

õiguslik tähendus piiratud vastutusega äriühingu esindaja tõendamise aspektist ning hageja esindaja

oli ja on M. Ch. Stokes. Eksperdiarvamuse p-de 2, 5 ja 6 järgi peavad andmed piiratud vastutusega

äriühingu juhataja kohta aastaaruandes olema õiged seisuga 30 päeva enne selle esitamise tähtaega (II

kd, tl-d 38 ja 40). Kostja viitamine kontekstiväliselt üksnes arvamuse p 2 viimasele lausele ei ole

õige. Nimetatud lausest tuleb aru saada selliselt, et aasta kestel võib juhataja muutuda ja sellisel juhul

ei pruugi eelmises aastaaruandes märgitud juhataja olla tegelikult enam juhataja. See aga ei lükka

ümber tingimust, et aastaaruandes märgitud andmed on õiged seisuga 30 päeva enne aruande

esitamist.

Ekslik on kostja seisukoht, nagu ei omaks asja lahendamisel tähtsust asjaolud, et aastaaruanne on

võrreldes kostja poolt kohtule esitatud osa müügilepingutega ajaliselt hilisem ning R. Paramonov

aastaaruannet ei esitanud. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud asjaolud omavad asja lahendamisel

tähtsust ning need kinnitavad koos muude kohtuotsuses märgitud tõenditega, et hageja juhataja ja

esindaja on M. Ch. Stokes ning aastaaruandes märgitud andmed juhataja kohta olid õiged. Hageja osa

müügilepingute sõlmimine ei tõenda iseenesest seda, et müüjal oli osa omandiõigus ja esindajal

esindusõigus või et omandiõigus on üle läinud. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustunud

kostja väitega, et R. Paramonov on alates 11. märtsist 2005. a hageja ainuomanik ja täieõiguslik

esindaja. Samuti on maakohus andnud hinnangu kostja väidetele R. Paramonovi poolt M. Ch. Stokesi

volituste lõpetamise ning A. Valõnkini ja kostja poolt hageja nimel tehtud tehingute väidetava

heakskiitmise kohta. Ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitut ei korranud.

Nii maakohtul kui ka ringkonnakohtul puudus alus jätta kostja taotlusel hagi TsMS § 423 lg 1 p 9

alusel läbi vaatamata (õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse

olemasolu). Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 86 lg 3 järgi tõendas advokaadi volitusi

advokaadibüroo pidaja väljastatud dokument (advokaadivolikiri). Hagejat esindavad advokaadid

esitasid oma volikirjad koos hagiavaldusega (I kd, tl-d 6 ja 7). Kehtiva TsMS § 226 lg 1 järgi võib

menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas

menetlusstaadiumis igas kohtuastmes, kusjuures advokaadi esindusõiguse olemasolu eeldatakse.

Hageja advokaadid said oma volitused Maria Panovalt, kellele M. Ch. Stokes andis 16. mail 2005. a

volikirjaga õiguse tegutseda hageja nimel (volikiri, I kd, tl-d 36 ja 37). Uus volikiri on välja antud

24. aprillil 2006. a ja see kehtib (II kd, tl-d 71-73). Kuna maakohtu otsusega on tuvastatud, et

R. Paramonov ei ole olnud ega ole hageja seaduslik esindaja, ei oma tema heakskiit sellele, et

A. Valõnkin tühistas kõik kuni 15. augustini 2005. a hageja esindamiseks väljastatud volikirjad,

õiguslikku tähendust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus arvesse võtnud apellatsioonkaebuse väidet, et

Oregoni äriregister aastaaruannetes sisalduvate andmete tõelevastavust ei kontrolli. Seega ei saa

omistada õigustloovat tähendust ka aastaaruandes esitatud andmetele.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite, et maakohus ei tuvastanud

aastaaruandest ajaliselt varasemate osaühingu osa müügilepingute tühisust, kui jättis need

müügilepingud kõrvale just seetõttu, et aastaaruanne on müügilepingutest hilisem. Lepingute

kehtivust tuleb seetõttu eeldada ning nende arvestamata jätmine on põhjendamatu.

Kassaator on seisukohal, et ta on tõendanud, et R. Paramonov on alates 11. märtsist 2005. a hageja

ainuosanik ning täieõiguslik esindaja. Sellest tulenevalt oleksid kohtud pidanud hindama ka

R. Paramonovi antud heakskiite. 5. detsembril 2006. a on notar tõestanud tehingute heakskiitmise

avalduse, olles kontrollinud ka R. Paramonovi õigust hagejat esindada.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja

põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata,

sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

10. Kolleegium märgib esmalt, et kooskõlas TsMS § 688 lõigetega 3-5 arvestab Riigikohus alama

astme kohtu lahendiga tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ei tuvasta ise asjaolusid ega uuri tõendeid.

Seetõttu ei saa kolleegium võtta seisukohta kassatsioonkaebuse väite kohta, et kostja on tõendanud, et

R. Paramonov on hageja ainuosanik ja esindaja alates 11. märtsist 2005. a.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme, kui

järeldas, et vaidlustatud tehingu tegemise ajal oli hageja esindajaks M. Ch. Stokes. Kohtud tuvastasid

eksperdiarvamuse põhjal, et Oregoni äriregistrile esitatav aastaaruanne on usaldusväärseim tõend

piiratud vastutusega äriühingu esindaja tõendamise aspektist. Ringkonnakohus on põhjendatult

toetunud eksperdiarvamusele, et andmed piiratud vastutusega äriühingu juhataja kohta peavad

aastaaruandes olema õiged seisuga 30 päeva enne selle esitamise tähtaega. Tuvastatud on, et

27. juunil 2005. a esitas aastaaruande M. Ch. Stokes. Kassaatori väide, et kohtud ei ole arvestanud

tõenditena hageja osa müügilepinguid (14. juulist 2003. a ja 11. märtsist 2005. a), ei ole põhjendatud,

sest kohtud on tuginenud muu hulgas ka sellele, et aastaaruanne esitati osa müügilepingute

sõlmimisest hiljem, ja on järeldanud tõendeid kogumis hinnates, et ka nimetatud tehingud ei tõenda

kostja esindusõigust.

11. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et vaidlusaluse tehingu kiitis 5. detsembril 2006. a

notariaalselt tõestatud avaldusega heaks R. Paramonov ja notar kontrollis viimase õigust esindada

hagejat, märgib kolleegium järgmist. Esiteks on 5. detsembri 2006. a avalduses (II kd, tl-d 111-112)

märgitud R. Paramonovi esindusõiguse alusena Oregoni osariigi sekretäri kantselei äriühingute

osakonna poolt 26. juunil 2006. a välja antud tunnistus. Samas on kohtud tuvastanud

eksperdiarvamusele tuginedes, et äriregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust esindaja tõendamise

aspektist, kuid siiski saab usaldusväärseimaks pidada äriregistrile esitatavat aastaaruannet, kus on

toodud juhataja nimi, mis peab olema õige ja täpne seisuga 30 päeva enne aruande esitamise tähtaega.

Teiseks ei ole kohtud tuvastanud, et R. Paramonov oleks omandanud hageja osa, mis oleks andnud

talle võimaluse määrata hagejale uus esindaja või et ta oleks saanud ise hageja esindajaks pärast

27. juunit 2005. a, s.o pärast aastaaruande esitamist. Seega on kohtud jõudnud põhjendatud

järeldusele ka selles, et R. Paramonovi 5. detsembril 2006. a tehtud notariaalselt tõestatud avaldus,

millega ta kiitis heaks kostja poolt väidetavalt hageja esindajana tehtud tehingu, ei anna alust jätta

hagi rahuldamata.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa