3-1-1-84-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-07

Otsuse kuupäev

7. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi AS W karistamises konkurentsiseadu-se § 736 lg 2 (enne 15. märtsi

2007 kehtinud redaktsioonis) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsus asjas nr 4-07-298

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS W kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. november 2007

Istungil osalenud isikud

Konkurentsiameti esindajad Margit Paddo ja Deevi Asbaum

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus AS W suhtes

väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. septembril 2006 koostas Konkurentsiamet AS-i W suhtes väärteoprotokolli seoses järgmise teoga.

26. oktoobril 2006 esitas AS-i W lepinguline esindaja konkurentsiseaduse (KonkS) § 19 lg 1 p 2 alusel Konkurentsiametile

koondumise teate, mille kohaselt omandas AS W 22. septembril 2006 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu alusel 50,535% AS

O aktsiatest. Selle tehingu tulemusel sai AS W AS O üle valitseva mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses.

Konkurentsiseaduse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne

koondumise jõustumist, arvestades KonkS §-des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast valitseva mõju omandamiseks

tehingu või muu toimingu tegemist. Seega tuleb kontrollimisele kuuluvast koondumisest Konkurentsiametile teatada enne

seda, kui ettevõtja omandab teise ettevõtja aktsiaid sellises mahus, mis võimaldab tal oluliselt mõjutada juhtorganite koosseisu,

hääletamist või otsuseid.

22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügileping ei sisaldanud jõustamist edasilükkavaid tingimusi, s.t Konkurentsiametilt

koondumisloa saamist, ning koondumine jõustati aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamisega. Konkurentsiseaduse § 25 lg 1

kohaselt oleks koondumisest tulnud teatada enne aktsiate üleandmist. Seega jõustas AS W KonkS § 27 lg 6 nõudeid eirates

kontrollimisele kuuluva koondumise enne, kui tehti koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt KonkS

§ 27 lg-le 5. Aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastas AS W seadusliku esindajana K.K.

2. Konkurentsiameti 29. detsembri 2006. a otsusega karistati AS-i W eelmises punktis kirjeldatud teo eest KonkS § 736 lg 2

(enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) järgi rahatrahviga 250 000 krooni.

Muu hulgas märgiti kohtuvälise menetleja otsuses, et AS-i W tegevus realiseerus tema juhatuse liikme K.K. tegevuse kaudu.

22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu, mille punkti 5.1 kohaselt anti 11 623 AS O aktsia omandiõigus üle AS-ile

W, kirjutas ostja nimel alla K.K. Lepingut allkirjastades tegutses K.K. AS W huvides, jõustades koondumise enne

Konkurentsiametilt selleks loa saamist. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et aktsiate üleminekut AS-ile W kinnitab Eesti

väärtpaberite keskregistri 25. septembri 2006. a väljavõte.

3. Konkurentsiameti otsuse peale esitas maakohtule kaebuse AS W kaitsja Helina Luksepp, kes taotles kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsusega tühistati Konkurentsiameti otsus AS-ile W karistuse kohaldamise osas ning

menetlusalust isikut karistati KonkS § 736 lg 2 (enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) järgi rahatrahviga 50 000 krooni.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Vastavalt KonkS § 25 lg 1 p-le 2 teatatakse Konkurentsiametile koondumisest enne selle jõustumist ning pärast valitseva

mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist. Seega pidi AS W kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatama

Konkurentsiametile enne seda, kui ta omandas AS-i O aktsiaid sellises mahus, mis võimaldas oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid. Konkurentsiseaduse § 27 lg 6 kohaselt ei või koondumist, mis kuulub

kontrollimisele vastavalt KonkS §-le 21, jõustada enne, kui on tehtud Konkurentsiameti koondumist lubav otsus või kui

koondumine on lubatud vastavalt KonkS § 27 lg-le 5. Väärteoasjas ei esine KonkS § 27 lg-s 5 sätestatud aluseid.

22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu punktis 5.1 kinnitasid müüja ja ostja, et nad on lepinguobjekti omandi

üleandmises kokku leppinud. Lepinguobjekti omandi üleminek müüjalt ostjale loeti toimunuks lepingu allkirjastamisega.

Lepingu punkt 5.2 sätestas, et lepinguobjekti üleminek aktsiaseltsi suhtes loetakse toimunuks aktsiaraamatus muudatuse

tegemisest. Eesti väärtpaberite keskregistri väljatrükiga on tõendatud, et AS W kanti aktsionärina AS-i O aktsiaraamatusse

11 623 aktsia omanikuna juba 25. septembril 2006 kell 08.00. AS W esitas koondumise teate Konkurentsiametile

alles 26. oktoobril 2006. Seega rikkus AS W KonkS § 25 lg-t 1, kuna teatas kontrollimisele kuuluvast koondumisest

Konkurentsiametile pärast koondumise jõustumist. Ühtlasi eiras AS W KonkS § 27 lg-t 6, kuna jõustas koondumise, mis

kuulus vastavalt KonkS §-le 21 kontrollimisele, enne kui tehti koondumist lubav otsus. Konkurentsiseaduse § 27 lg 6 kohaselt

oli AS-il W keelatud võtta aktsiaid vastu enne Konkurentsiameti poolt koondumist lubava otsuse tegemist. Kohus nõustus

kaitsja seisukohaga, et konkurentsiseaduses puudub säte, mis kohustaks aktsiate ostu-müügilepingusse lisama aktsiate

üleminekut edasilükkava tingimusena Konkurentsiametilt koondumiseks loa saamist. Kuid konkreetses olukorras, kus aktsiate

müüja ja ostja vahel ei olnud eelnevat kokkulepet aktsiate ostu-müügi kohta, mida saanuks enne koondumise jõustumist

Konkurentsiametile esitada, olnuks edasilükkava tingimuse abil olnud võimalik vältida olukorda, kus koondumise teade jäeti

tähtaegselt esitamata.

4.2 Nähtuvalt 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingust allkirjastas selle AS-i W nimel juhatuse liige K.K.. Lepingut

sõlmides tegutses K.K. AS-i W huvides ning tema pidi lepingut sõlmides arvestama ka konkurentsiseaduse sätetega ning

korraldama aktsiate ostmise selliselt, et oleks täidetud KonkS § 25 lg 1 p 2 nõuded. Konkurentsiameti tähtaegne teavitamine

koondumisest olnuks antud situatsioonis võimalik selliselt, et lepingu objekt (AS-i O aktsiad) läinuksid ostjale üle mitte

lepingu allkirjastamisega, vaid lepingusse sisse toodud edasilükkava tingimuse kohaselt siis, kui Konkurentsiamet on andnud

koondumiseks loa.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja H. Luksepp, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja AS W suhtes väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Oma taotlust põhistab kassaator

järgmiselt.

5.1 Väärteo kirjeldusest on raske aru saada, millist tegu AS-ile W süüteona ette heidetakse ja milline olnuks seaduspärane

käitumine. Kohtuvälise menetleja otsuse pinnalt järeldas menetlusalune isik, et teda karistati koondumise jõustamise eest.

Maakohus on aga AS-ile W etteheidetava teona kirjeldanud seda, et ettevõtja ei teavitanud Konkurentsiametit koondumisest

seaduses ettenähtud ajal. Seega on kohtuväline menetleja ja kohus karistanud menetlusalust isikut erinevate tegude eest.

5.2 Vaidlust ei ole sellest, et AS W poolt AS-i O aktsiate ostmine on käsitatav koondumisena, mis kuulub Konkurentsiameti

poolt kontrollimisele. Samas on kohtuväline menetleja ja maakohus ekslikult samastanud koondumise ja koondumise

jõustamise mõisted. Kassaator on seisukohal, et lähtudes KonkS § 25 lg 1 p-st 2 tuleb koondumisteade Konkurentsiametile

esitada pärast koondumist, kuid enne koondumise jõustamist. Kuna aktsiate omandiõiguse üleminek ei mõjuta iseenesest

äriühingu tegevust, ei saa seda vaadelda ka koondumise jõustamisena. Seisukoht, et 22. septembri 2006. a lepingu sõlmimine

on käsitatav koondumise jõustamisena on vastuolus Konkurentsiameti 27. novembri 2006. a otsusega, millega anti luba AS-i

W ja AS-i O koondumiseks lisatingimusega, et koondumist ei või jõustada enne kohtuotsuse jõustumist AS O

vähemusaktsionäri algatatud tsiviilasjas. Seega on Konkurentsiamet haldusmenetluses keelanud tingimuslikult jõustada

koondumist, mis sama ameti tehtud väärteootsuse kohaselt on juba jõustatud.

5.3 Kassaatori hinnangul ei ole konkurentsiseaduse koondumise kontrolli regulatsioonist võimalik üheselt aru saada. AS-il W

ei olnud võimalik mõista, et 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimine tähendas koondumise jõustamist.

Menetlusalune isik tegutses vältimatus keelueksimuses, mistõttu on tema süü KarS § 39 lg 1 alusel välistatud.

6. Kassatsioonivastuses taotleb Konkurentsiamet, et Riigikohus jätaks maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Taotlust põhistatakse järgnevalt.

6.1 Põhjendamatu on kassaatori väide, et menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumise sisu ei ole arusaadav. Nii kohtuväline

menetleja kui ka kohus on AS-i W karistanud koondumisest tähtajaks teatamata jätmise eest. Väide, et karistus on määratud

üksnes koondumise jõustamise eest, on väär.

6.2 Kassatsioonivastuses leitakse, et AS W keelueksimus oli välditav, kuna ettevõtja on kohustatud järgima kõiki tema

tegevusvaldkonda reguleerivaid seadusi, samuti nõustas

AS-i W vandeadvokaat.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil vaidlesid Konkurentsiameti esindajad kassatsioonile vastu ja leidsid, et maakohtu

otsuse tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Menetletavas asjas on KonkS § 736 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut AS-i

W. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi

liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise

isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul

aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära

näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu,

mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263, p 11; 23. märtsi 2005. a

otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10; 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05 - RT III 2005, 14,

135, p 12; 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT III 2006, 11, 100, p 5; 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06 -

RT III 2006, 13, 125, p 10 ja 7. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07 - RT III 2007, 20, 162.)

9. AS-i W suhtes koostatud väärteoprotokollis arvati menetlusalusele isikule süüks Konkurentsiametile koondumisest tähtajaks

teatamata jätmine. Tulenevalt KonkS § 736 lg-st 1 (enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) sai füüsilise isikuna sellise

teo toime panna üksnes juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige. AS-i W suhtes koostatud

väärteoprotokollist ei nähtu, milline aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liige äriühingule süüksarvatava teo - koondumisest

tähtajaks teatamata jätmise - juriidilise isiku huvides toime pani. Seoses konkreetse füüsilise isiku käitumisega sisaldab

väärteoprotokolli teokirjeldus ühte lauset, mis ütleb, et "müügilepingu on AS W seadusliku esindajana alla kirjutanud hr K.K.".

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole selline konstateering aga piisav, võimaldamaks teha järeldust, et K.K. pani

vähemalt hooletusest AS-i W huvides toime KonkS § 736 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ainuüksi aktsiate ostu-müügilepingu

allkirjastamise fakt ei anna alust heita isikule ette koondumisest tähtajaks teatamata jätmist juba seetõttu, et aktsiate ostu-

müügilepingu allkirjastamine, isegi kui allkirjastamise hetkest läheb ostjale üle aktsiate omandiõigus, ei tähenda veel

koondumist KonkS § 19 lg 1 p 2 mõttes. Seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma

aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Nimelt sätestab äriseadustiku § 229 lg 4 teine lause, et aktsiaseltsi

suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. See tähendab, et isik saab teostada oma

aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri

2003. a otsus asjas nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Äriseadustiku § 233 lg 2 esimene lause näeb ette, et

aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. aprilli 2006. a otsus asjas

nr 3-2-1-22-06 - RT III 2006, 16, 146, p 10). Seega ei saa KonkS § 19 lg 1 p 2 mõttes koondumisest rääkida enne ettevõtja

kandmist aktsionärina Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse aktsiaraamatusse. Aktsiaraamatu kande tegemine eeldab aga

aktsiad omandanud isiku sellesisulist taotlust (vt ka Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05 - RT III

2005, 39, 379, p 13). AS-i W suhtes koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, et just K.K. oli see isik, kes esitas enne

koondumisteate Konkurentsiametile saatmist nõude AS-i W kandmiseks aktsionärina AS O aktsiaraamatusse.

10. Käesolevas väärteoasjas on nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsuses võrreldes väärteoprotokolliga täiendavalt

avatud seda K.K. käitumist, mille kaudu AS W menetlejate hinnangul pani toime KonkS § 736 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et sel viisil väljusid nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus

lubamatult väärteoprotokolli piiridest.

Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike

kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas

süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest

lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1

sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb

väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.

11. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka

karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud

teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui

pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli

muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või

täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6

kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69

lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.

12. Tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära

näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS

§ 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 juhindudes Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsuse ja lõpetab AS-i W suhtes väärteomenetluse

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis esitatud

väiteid.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg