3-1-1-79-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-79-07

Otsuse kuupäev

7. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi K.K-A. karistamises riigihangete seaduse (30. aprillini 2007

kehtinud redaktsioonis) § 731 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-06-5157

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigihangete amet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. november 2007

Istungil osalenud isikud

Riigihangete ameti esindaja Peeter Milvere

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2007. a otsus K.K-A. väärteoasjas riigihangete seaduse § 731 lg 1

järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigihangete amet koostas K.K-A. suhtes väärteoprotokolli järgmise teo kohta. Keila linnavalitsus abilinnapea K.K-A. isikus

sõlmis 1. aprillist 2001 kuni 30. aprillini 2007 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi 2001. a riigihangete seadus) ettenähtud

pakkumismenetlust korraldamata AS-iga A lühikese ajavahemiku jooksul järjestikku kolm töövõtulepingut üksteisega

lahutamatult seotud teelõikude remonditööde tegemiseks. Esimene nimetatud lepingutest sõlmiti 6. juunil 2006 Keila Paldiski

maantee katte renoveerimiseks lõigus X ja selle lepingu maksumus oli 740 195 krooni. Teine leping sõlmiti samuti 6. juunil

2006 Keila Haapsalu maantee katte renoveerimiseks lõigus Y ja selle lepingu maksumus oli 840 361 krooni. Kolmas leping

sõlmiti 28. juulil 2006 Keila Z tänava ja parkla rekonstrueerimiseks ja selle lepingu maksumus oli

1 953 963 krooni. Kuna nimetatud kolme lepingu kogumaksumus 3 534 519 krooni ületas 2001. a riigihangete seaduse § 2 lg 7

p-s 2 sätestatud riigihanke maksumuse piirmäära, rikkus K.K-A. sama seaduse

§ 12 lg-t 2, mille kohaselt ei või ostja riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgmise vältimiseks jaotada

riigihanget osadeks.

2. Riigihangete ameti 3. novembri 2006. a otsusega karistati K.K-A. eelmises punktis kirjeldatud teo eest 2001. a riigihangete

seaduse § 731 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 2400 krooni.

3. Riigihangete ameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Helen Hääl, kes taotles kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuses märgiti, et kohtuväline menetleja on arvanud K.K-A-le süüks teod, mis ei olnud tema ametipädevuses. K.K-A.

tegeles korraldavate toimingutega, et Keila linn saaks teede remondiks lepingud sõlmida, kuid lepingute sõlmimise otsustas

linnavalitsus. Keila linn kui ostja 2001. a riigihangete seaduse § 5 lg 1 p 1 tähenduses ei volitanud kedagi enda nimel

riigihanget korraldama või selleks toiminguid sooritama. Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja summeeris kolme

teeremondi maksumuse seadusest tuleneva põhjenduseta. Sõlmitud lepingutest nähtub, et kolmel erineval teelõigul oli vaja

teha väga erinevaid töid.

4. Harju Maakohtu 21. juuni 2007. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaitsja kaebus, tühistati kohtuvälise menetleja

otsus ja lõpetati väärteomenetlus.

Maakohus märkis, et K.K-A. töötas Keila abilinnapea ametikohal ja tema kohustuste hulka kuulus linnavalitsuse istungitele

materjalide ettevalmistamine. Tema teenistusvaldkonnaks oli ehitus, tehniline infrastruktuur, maakasutus ja planeeringud.

Selleks moodustatud komisjoni esimehena tegi ta koos komisjoni liikmetega linnavalitsusele ettepaneku sõlmida ehituse

töövõtuleping AS-iga A. Keila linnavalitsus teederemondi tellijana andis oma korraldustega abilinnapea K.K-A-le volituse

allkirjastada AS-iga A ehituse töövõtulepingud. K.K-A-le oli linnavalitsuse korraldus täitmiseks, mistõttu ta allkirjastas

kõnealused lepingud kui linnavalitsuse volitatud isik. Hankija oli aga Keila linn, mitte K.K-A.. K.K-A-le ei saa ette heita

2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 rikkumist, kuna lepingute allkirjastamisega täitis ta Keila linnavalitsuse korraldust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Riigihangete amet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist.

Kassaatori hinnangul on maakohus põhimõtteliselt nõustunud sellega, et ostja on rikkunud 2001. a riigihangete seaduse § 12

lg 2 nõudeid ja et toime on pandud sama seaduse § 731 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Samas on maakohus asunud

ekslikule seisukohale, et väärteo on toime pannud kohalik omavalitsus ning K.K-A. ei vastuta ostja (Keila linna) käitumise

eest. Karistusseadustiku § 14 lg 3 kohaselt ei saa kohalikku omavalitsust väärteokorras karistada. Käesoleval juhul on

kohtuväline menetleja oma otsuses selgelt ja põhjendatult määratlenud kohaliku omavalitsuse juhtivtöötaja, kelle tegu - kohase

pakkumismenetluse korraldamata jätmine - vastab väärteo tunnustele.

Kuna KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine, ei saanud Riigihangete amet välja selgitada, kas

käesoleval juhul olid Keila linnavalitsuse korraldused õigusaktidega kooskõlas. Väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes

täideviija K.K-A., kes oma teenistuskohustuste täitmiseks vajalikust kvalifikatsioonist tulenevalt oleks pidanud suutma hinnata

talle antud korralduste seaduslikkust.

Kassaator leiab, et kohus on jätnud tähelepanuta, et K.K-A. hindas lihtmenetluses pakkumisi, juhtis hankekomisjoni tööd,

valmistas ette eelnõud linnavalitsuse istungiteks ning hankis linnavalitsuse korralduste kaudu volitused kohase

pakkumismenetluse korraldamiseta lepingute allkirjastamiseks AS-iga A, samuti allkirjastas lepingud AS-iga A.

Kassaator on ka seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna kohtuotsusest ei selgu, millisel VTMS §-

s 29 või 30 sätestatud alusel menetlus lõpetati, samuti ei ole kohtuotsus piisavalt põhistatud.

6. Kassatsioonivastuses palub K.K-A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi H. Hääl jätta maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata.

Kaitsja hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et riigihanke viis läbi Keila linnavalitsus, mitte K.K-A.. Riigihanke osadeks

jaotamise aluseks on linnavalitsuse kollegiaalne otsus, mitte menetlusaluse isiku tegevus. K.K-A. kirjutas töövõtulepingutele

alla linnavalitsuse otsuse täitmiseks ja teda ei saa seostada hanke läbiviimise ega selle nõuete rikkumisega. Samuti on

maakohtu otsusest üheselt arusaadav, et väärteomenetlus lõpetati väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja hinnangul on

maakohtu otsus ka piisavalt põhistatud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et kassatsioonis esitatud taotlus - tühistada maakohtu otsus väärteomenetluse

lõpetamise kohta ja jõustada kohtuvälise menetleja karistusotsus - ei vasta väärteomenetluse seadustikus ette nähtud Riigikohtu

pädevusele otsuse tegemisel. Tulenevalt VTMS § 174 p-st 8 võib Riigikohus tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse

peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse ja teha uue otsuse üksnes

juhul, kui see ei raskenda süüdlase olukorda. Seejuures tuleb VTMS § 174 p 8 mõttes olukorrana, mida ei tohi raskendada,

vaadelda

olukorda,

millesse

on

isik

asetatud

kasseeritud

kohtuotsusega.

(Vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-03 - RT III 2003, 23, 232, p 8; 22. juuni 2004. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-74-04 - RT III 2004, 21, 236, p 9; 19. oktoobri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-70-04 - RT III 2004,

27, 292, p 10; 28. novembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-119-05 - RT III 2005, 42, 413, p 11; 11. mai 2006. a otsus asjas

nr 3-1-1-22-06 - RT III 2006, 21, 192, p 11). Käesoleval juhul tähendaks kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine K.K-A.

olukorra raskendamist võrreldes maakohtu menetlust lõpetava otsusega. Seega puudub Riigikohtul võimalus maakohtu otsuse

jõustamiseks. Viidatud ebatäpsus ei takista siiski kassatsiooni sisulist lahendamist ja otsuse tegemist küsimuses, kas maakohtu

otsus tuleb tühistada või mitte.

9. 2001. a riigihangete seaduse § 731 lg 1 nägi ette füüsilise isiku vastutuse riigihanke teostamise nõuete rikkumise eest. Sama

seaduse § 12 lg 2 sätestas, et ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks jaotada

riigihanget osadeks. Kolleegium nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega, et riigihangete nõuete rikkumisega 2001. a

riigihangete seaduse § 731 lg 1 mõttes oli tegemist ka siis, kui riigihange jaotati sama seaduse § 12 lg-s 2 nimetatud eesmärgil

osadeks. Kehtivas riigihangete seaduses on riigihanke osadeks jaotamise keeld sätestatud § 23 lg-s 1 ning selle keelu rikkumise

eest näeb karistuse ette § 111 lg 1.

10. Väärteoprotokollis, milles esitatud teokirjeldusega kohus väärteoasja arutamisel seotud on (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7), on riigihanke osadeks

jaotamisena 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 mõttes käsitatud K.K-A. poolt Keila linna nimel kolme töövõtulepingu

sõlmimist AS-iga A. Maakohus leidis, et K.K-A. poolt töövõtulepingute sõlmimist ei saa käsitada 2001. a riigihangete seaduse

§ 12 lg 2 rikkumisena, kuna lepingute sõlmimise otsustas Keila linnavalitsus ning lepingute allkirjastamisega täitis K.K-A.

üksnes linnavalitsuse korraldust. Maakohtu järeldusele hinnangu andmiseks tuleb esmalt selgitada, millise subjekti milline

tegevus või toiming võiks käesoleval juhul olla käsitatav riigihanke "osadeks jaotamisena" 2001. a riigihangete seaduse § 12

lg 2 mõttes.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et riigihanke "osadeks jaotamine" 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2

mõttes on koondmõiste, mis hõlmab mitmeid osategusid, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida sama seaduse § 731 lg-

s 1 sätestatud süüteokoosseisu. Näiteks võib riigihanke "osadeks jaotamisena" olla käsitatav kollektiivorgani (linnavalitsuse)

otsustus jagada olemuslikult terviklik lepinguobjekt mitme erineva lepingu vahel. Sellisel juhul on võimalik

kontrollida 2001. a riigihangete seaduse § 731 lg-s 1 ette nähtud väärteokoosseisu esinemist kõigi nende kollektiivorgani

liikmete käitumises, kes hääletasid ebaseadusliku otsustuse poolt. Samas ei välista asjaolu, et ostja tahet väljendanud

kollektiivorgan otsustas teha 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 nõudeid eirava tehingu, võimalust käsitada riigihanke

osadeks jaotamisena selle seaduse § 12 lg 2 tähenduses ka selle isiku tegevust, kes kollektiivorgani otsustust täites lepingud

sõlmis. Kriminaalkolleegium on varem asunud seisukohale, et ka olukorras, kus ametiisik allkirjastab lepingu, mille sõlmimise

on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ, ei ole lepingu allkirjastamine taandatav

puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-28-05 - RT III 2005, 16, 162, p 9). Sellest põhimõttest lähtuvalt

tuleb olukorras, kus riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks sõlmitakse ühe lepingu asemel

mitu lepingut, lisaks lepingute sõlmimise otsustamisele käsitada riigihanke osadeks jaotamisena ka nende lepingute

allkirjastamist. Ilma lepinguid allkirjastamata ei oleks võimalik riigihanke osadeks jaotamist lõpule viia. Eeltoodud põhjustel ei

välista asjaolu, et töövõtulepingute sõlmimise AS-iga A otsustas ostja nimel Keila linnavalitsus, K.K-A. kui lepingute vahetu

sõlmija vastutust riigihanke osadeks jaotamise eest. Järelikult rajaneb maakohtu otsustus väärteomenetlus lõpetada

materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel ja tuleb seetõttu VTMS § 175 p 1 alusel tühistada.

12. Kassatsioonis märgitakse ekslikult, nagu oleks maakohus asunud seisukohale, et käesoleval juhul rikkus ostja 2001. a

riigihangete seaduse § 12 lg 2 nõudeid. Leides, et K.K-A-le ei saa ette heita 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 rikkumist,

kuna lepingute allkirjastamisega täitis ta Keila linnavalitsuse korraldust, ei võtnud maakohus üldse seisukohta küsimuses, kas

konkreetsete teetööde tellimine kolme eraldi lepinguga oli sisuliselt vastuolus 2001. a riigihangete seadusega § 12 lg-ga 2 või

mitte. See tähendab, et maakohus pole hinnanud, kas väärteoprotokollis nimetatud tööd oleksid tegelikult pidanud kuuluma

ühe hanke esemesse ning kas kolme eraldiseisva lepingu sõlmimine oli tingitud riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või

nõuete järgimise vältimiseks. Väärteoasja uuel arutamisel peab maakohus selle küsimuse lahendama. Kolleegium märgib, et

otsustamaks, kas mingite ehitustööde tellimine mitme eraldiseisva töövõtulepinguga on käsitatav riigihanke osadeks

jaotamisena 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 mõttes, tuleb hinnata lepingute objektiks olnud tööde sisulist sarnasust,

samuti nende tööde teostamiseks lepingute sõlmimise asjaolusid (näiteks lepingute sõlmimise aeg, lepingute pooled jne).

13. Kriminaalkolleegium meenutab ka oma varasemat seisukohta, et kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei tähenda see, et eelnev kehtiks vältimatult kõigi väärteokoosseisude puhul ja sellest ei tohiks

teha eriosa normides erandeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-48-05 - RT III 2005,

22, 221, p 6). Kolleegium märgib, et kuna 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 keelab riigihanke osadeks jaotamise

"riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks", on selle sätte rikkumine sama seaduse § 731 lg 1

järgi karistatav üksnes juhul, kui riigihanke osadeks jaotamine pandi toime riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või

nõuete järgimata jätmise eesmärgil. See tähendab, et isiku karistamine 2001. a riigihangete seaduse § 12 lg 2 rikkumise eest on

võimalik üksnes siis, kui tegu on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Seega tuleb maakohtul, kui ta peaks

tuvastama väärteoprotokollis nimetatud teetööde tellimisviisi objektiivse õigusvastasuse, järgnevalt kontrollida ka K.K-A. teo

subjektiivset külge.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 21. juuni 2007. a otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Riigihangete ameti kassatsioon tuleb

rahuldada osaliselt.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi