3-1-1-72-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-72-07 Otsuse kuupäev 20. november 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi G.L. väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 ja lg 2 ning § 7415 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-906 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.L. kaitsja Juho-Enn Aule, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 24. oktoober 2007. a, suuline menetlus Istungil osalenud isikud G.L. kaitsja J.-E. Aule ja Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andrus Reidi RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsus G.L. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja lg 2 ning § 7415 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 8. veebruari 2007. a otsusega karistati G.L. LS § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut (11400 krooni). Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. Liiklusseaduse § 7415 alusel karistati teda rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni). 2. G.L. esitas maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, ja väitis, et ei ole temale süüks arvatud väärtegusid toime pannud. Kaebuse esitaja palus kohtus tunnistajatena üle kuulata R.P., R.R. ja A.L., kes kinnitavad tema versiooni toimunu kohta. 3. Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja G.L. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et G.L. väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistused on seaduslikud. Otsuse tegemisel analüüsis kohus lisaks kirjalikele toimikumaterjalidele ka kohtus ära kuulatud kohtuvälise menetleja Aivar Hirsi ja väärteoprotokolli koostanud Voldemar Terase ning R.P., R.R., A.L., ja S.P. ütlusi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. G.L. kaitsja J.-E. Aule leiab oma kassatsioonis, et asja kohtulikul arutamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust, sest tunnistajad jäeti kohtus KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 sätestatud korras hoiatamata. Samuti leiab kaitsja, et kohus hindas tõendeid valikuliselt, eelistades G.L. ja temapoolsete tunnistajate ütlustele politseiametnike ütlusi. Nimetatud ütlustes esinevad vastuolud on jäänud aga kohtus kõrvaldamata. Neil põhjustel palub kaitsja maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Väärteomenetluse seadustiku § 95 loetleb kohtuniku kohustuslikud toimingud väärteoasja arutamise alustamisel. Muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 p 4 alusel tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides seejuures kriminaalmenetluse sätteid. 6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 68 sätestab tunnistaja ülekuulamise üldised nõuded. Seadus näeb ette menetleja kohustuse selgitada tunnistajale tema õigusi ja kohustusi (KrMS § 68 lg 1) ning võtta tunnistajalt ka sellekohane allkiri (KrMS § 68 lg 2). Kriminaalmenetluse seadustiku § 280 lg 4 näeb kohtuistungi rakendamisel ette kohtu kohustuse kontrollida tunnistaja isikusamasust, hoiatada neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse

andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust. Karistusseadustiku §-d 318 ja 320 näevad ette kriminaalvastutuse juhtumitel, kui tunnistaja keeldub kriminaalvõi väärteomenetluses alusetult ütluste andmisest või kui ta annab neis menetlustes teadvalt vale ütluse. Alles seejärel, kui tunnistajale on nimetatud asjaolud teatavaks tehtud ja sellesisuline allkiri võetud, tuleb ta istungisaalist eemaldada. 7. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et G.L. väärteoasja arutamisel on eespool märgitud menetlusnorme rikutud. 7.1 G.L. taotlusel kuulati kohtus tunnistajana üle R.P., R.R. ja A.L. ning kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel S.P. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et 22. märtsil 2007. a ilmusid kohtusse tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. Väärteoasja arutamise rakendamisel kontrollis kohus esmalt kohtusse ilmunud isikute isikusamasust, teatas kaebuse kohtuliku arutamise algusest ning seejärel kohe eemaldas ilmunud tunnistajad kohtusaalist. Tunnistajatele nende õiguste ja kohustuste selgitamist ja hoiatamist KrMS § 68 ja § 280 lg-te 3 ja 4 järgi kohtuistungi protokollist ei nähtu. 7.2 Tunnistajad R.P., R.R. ja A.L. kuulati kohtus üle. Väärteoasja arutamine lükati edasi 16. maile 2007. a, sest kohtuvälise menetleja esindaja taotles kutsuda tunnistajana kohtusse ka S.P.. Sel päeval tunnistaja S.P. kohtusse aga ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja loobus oma taotlusest, kuid nüüd leidis G.L. kaitsja, et tunnistaja S.P. ütlused on olulised väärteo asjaoludes ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 1. juunile 2007. a. Maakohtu 1. juuni 2007. a kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja S.P. ilmus kohtusse. Protokollis on kirjas, et enne tunnistaja ülekuulamist selgitas kohus talle tema õigusi ja kohustusi, viitamata seejuures ühelegi menetlusõiguse normile. Kriminaalmenetluse seadustiku § 280 lg-s 4 ettenähtud tunnistaja hoiatamist kohtuistungi protokollis ei kajastu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 68 lg-s 2 sätestatud allkirja tunnistaja hoiatamise kohta väärteomaterjalides ei ole. 8. Süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. G.L. väärteoasja otsustamisel on kohus käsitlenud tõendi allikana tunnistajaid, kellele kohtuistungi rakendamisel ei ole nõuetekohaselt selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS § 71-73 alusel) ning kes on jäänud ka KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 ettenähtud korras hoiatamata. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtus nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt saadud ütlus ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Sellistele tõenditele rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. 9. Eeltoodut arvestades ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks hinnata kassatsioonis esitatud teisi väiteid Harju Maakohtu otsuses sisalduvate sisuliste järelduste ebaseaduslikkuse kohta ning juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 8. juuni 2007. a kohtuotsuse G.L. väärteoasjas LS § 7419 lg 1 ja lg 2 ning § 7415 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg