3-2-1-105-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-105-07

Määruse kuupäev

Tartu, 20. november 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu RTR AUTONDUS hagi Salva Kindlustuse AS-i

vastu 1 100 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-10827

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Salva Kindlustuse AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing RTR AUTONDUS (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann

Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2007. a määrus ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul Salva Kindlustuse AS-i määruskaebuselt

30. aprillil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 23. veebruaril 2007. a otsuse, millega rahuldas hagi. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse ja saatis 26. märtsil 2007. a e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse

nii ringkonnakohtule kui ka hageja esindajale.

2. Hageja esitas 10. aprillil 2007. a vastuapellatsioonkaebuse ja avalduse vastuapellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks juhul, kui kohus loeb, et apellatsioonkaebus saadi kätte 26. märtsil

2007. a.

Hageja esindaja väitel haigestusid esindaja ja tema lapsed 9. märtsil 2007. a ning hageja esindajal ei

olnud võimalik tööülesandeid täita 27. märtsini 2007. a. Kostja apellatsioonkaebus saabus

advokaadibüroosse 26. märtsil 2007. a, mil hageja esindaja oli tööülesannetest vabastatud. Hageja

esindaja sai apellatsioonkaebuse kätte 27. märtsil 2007. a. Arvestades pikaajalist töölt puudumist,

millega kaasnes oluline tööde kuhjumine, ei olnud hageja esindajal võimalik esitada

vastuapellatsioonkaebust kaebuse esitamiseks ettenähtust lühema aja jooksul.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Ringkonnakohus rahuldas 13. aprilli 2007. a määrusega hageja avalduse ja ennistas

apellatsioonkaebuse tähtaja, võttis hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse, teatas sellest

menetlusosalistele ning kohustas kostjat vastuapellatsioonkaebusele 20 päeva jooksul kirjalikult

vastama.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 635 lg 3 kohaselt vastuapellatsioonkaebus 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1

kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

muu negatiivse tagajärje.

Kostja apellatsioonkaebus jõudis advokaadibüroosse 26. märtsil 2007. a. Seega saabus

vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 9. aprillil 2007. a. Vastuapellatsioonkaebus ja avaldus

menetlustähtaja ennistamiseks saabusid ringkonnakohtusse 10. aprillil 2007. a.

Hageja esindaja esitas ringkonnakohtule avalduse väidete tõendamiseks töövõimetuslehed, mille

kohaselt oli hageja esindaja töölt vabastatud 9. märtsist 2007. a 26. märtsini 2007. a. Hageja esindaja,

samuti tema alaealiste laste haigestumine ja laste hooldamine haiguse ajal on mõjuvaks põhjuseks

TsMS § 67 lg 1 mõistes. Hageja esindaja esitas vastuapellatsioonkaebuse 10. aprillil 2007. a, seega

tööle asumisest 14 päeva jooksul.

Menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamisel tuleb vastuapellatsioonkaebus võtta TsMS § 638

lg 1 alusel menetlusse ja kostja peab TsMS § 641 lg 1 kohaselt esitama vastuapellatsioonkaebusele

kirjaliku vastuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta hageja avaldus vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus, mis võimaldaks vastuapellatsioon-

kaebuse tähtaega ennistada. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvad asjaolud ei ole kogumis

vaadeldavad tähtaja ennistamist võimaldava mõjuva põhjusena. Tähtaja möödalaskmiseks peab

olema objektiivne põhjus. Menetlusosalise esindaja töö kuhjumine pärast tööle naasmist ei ole

objektiivne mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 mõttes. Esindaja asus pärast haigust tööle 27. märtsil

2007. a, seega oli tal aega 9 tööpäeva, et esitada vastuapellatsioonkaebus. Ringkonnakohus ei

põhjendanud, milline mõjuv põhjus takistas oli hageja esindajat selle ajavahemiku jooksul

vastuapellatsiooni esitamast. Muu hulgas tuleb arvestada, et apellatsioonkaebus saadeti

advokaadibüroo kantselei e-postiaadressile. Kui advokaadibüroos töötab mitu advokaati, peab

advokaadibüroo korraldama oma töö nii, et ühe advokaadi haigestumisel teevad kiireloomulised tööd

tema eest teised advokaadid.

Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 7 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei küsinud kostja

seisukohta vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohtu määruse tegi kolmeliikmelise kohtukoosseisu asemel üks kohtunik. TsMS § 17 lg 1

järgi lahendab ringkonnakohus asja tavaliselt kolmeliikmelises koosseisus. Erandina võib TsMS

§ 640 järgi üks kohtukoosseisu liige valmistada ette asja arutamise ja lahendada menetlusosaliste

taotlused asja ettevalmistamisel pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohtus.

TsMS § 640 ei saa kohaldada kaebuse tähtaja ennistamise ja menetlusse võtmise otsustamisel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, kui ühe ja sama kohtumäärusega

otsustatakse möödalastud tähtaja ennistamine ning võetakse hilinenult esitatud menetlusdokument

menetlusse ja kohustatakse teist poolt sellele vastama. Kaebuse menetlusse võtmine on takistatud

senikaua, kuni ei ole jõustunud lahend, millega ennistati möödalastud tähtaeg.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks oli mõjuv põhjus, mille hageja esindaja ka

avalduses välja tõi, ning ringkonnakohus tegi otsuse oma siseveendumuse kohaselt. TsMS §-de 638 ja

640 sõnastusest tuleneb, et asja menetlusse võtmisel ja asja ettevalmistamisel on kohtukoosseisu liige

õigustatud lahendama küsimusi üksi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud

kolmeliikmelise kohtukoosseisu nõue.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 691 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas ringkonnakohus ennistas õigesti vastuapellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ja võttis vastuapellatsioonkaebuse õigesti menetlusse.

8. Vastustaja võib TsMS § 635 lg 3 järgi esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul,

kui see on pikem kui 14 päeva. Praeguses asjas ei olnud apellatsioonitähtaeg pikem kui 14 päeva.

TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa

seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva

või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtaja saabumine on

määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt

ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel

kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib reeglina menetlustoimingut teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaega hakata lugema

apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisele järgnevast päevast. Menetlusdokumendi

kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks

võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1

järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või

väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusdokumendi

kättetoimetamist elektrooniliselt reguleerib TsMS § 314. Muu hulgas loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi

dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui

dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele

dokumendi võis seaduse järgi kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või

kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödub ülalviidatud sätete kohaselt 14. päeval kell 24.00

arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisele järgnevast päevast.

9. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda

määratud tähtaega.

Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1

kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva

jooksul alates päevast, mil takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates

möödalastud tähtaja lõppemisest.

Tulenevalt eeltoodust peab kohus tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel hindama, kas

menetlusosaline on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, ja

kas tähtaja möödalaskmine põhjustab menetlusosalisele negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja

ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte

ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Riigikohus on 23. mai 2007. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 ja 24. jaanuari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 selgitanud, et

mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema

objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa. Põhistamise mõistet (TsMS § 235) on Riigikohus selgitanud 7. novembri 2006. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06.

10. Tähtaja ennistamise lahendab kohus TsMS § 68 lg 3 järgi määrusega. Reeglina lahendab

ringkonnakohus TsMS § 17 lg 1 järgi tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises koosseisus, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS §-s 68 ega teistes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes ei

ole täpsustatud kohtu koosseisu tähtaja ennistamise otsustamisel. Järelikult tuleb tähtaja ennistamise

otsustamisel lähtuda TsMS § 17 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Sellest tulenevalt peab tähtaja

ennistamise küsimuse lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus.

Vastupidisele seisukohale ei saa asuda ka TsMS § 640 lg 3 alusel, mille järgi lahendab

kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist

ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Viidatud sätte kohaselt saab kohtukoosseisu liige

teha üksinda asja arutamist ettevalmistavaid ja muid korraldavaid määrusi, mitte aga otsustada

apellatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise küsimus tuleb otsustada enne kaebuse menetlusse võtmist, ei saa

viidatud sätet tähtaja ennistamise otsustamisele kohaldada. Samuti ei ole kolleegiumi arvates kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise küsimus asja arutamist ettevalmistava ega korraldava iseloomuga.

Tähtaja ennistamisel tuleb hinnata, kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, s.o lahendada

sisuliselt menetlusosalise taotlus. Kuna TsMS § 17 lg-st 1 tulenevalt teeb ringkonnakohus sisulised

otsustused kolmeliikmelises koosseisus, tuleb ka kaebuse tähtaja ennistamise küsimus lahendada

kollegiaalselt.

Asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt on menetlusõiguse normi oluline rikkumine

TsMS § 669 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 7 ja

Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9).

11. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja

kaebuse menetlusse võtmist ei saa kohus otsustada ühes määruses.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavaks asjaoluks on TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt

apellatsioonkaebuse esitamine hilinenult. TsMS § 635 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse

vastuapellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna

vastuapellatsioonkaebuse kohta ei ole teisiti sätestatud, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaldada ka

vastuapellatsioonkaebusele. Kolleegium leiab, et viidatud sättest tulenevalt ei saa ringkonnakohus

võtta hilinenult esitatud kaebust menetlusse enne, kui on jõustunud kaebuse esitamise tähtaega

ennistav kohtulahend. Vastasel juhul menetleb ringkonnakohus hilinenult esitatud kaebust, milleks tal

õigust ei ole. Vastavalt TsMS § 68 lg 4 järgi võib nii tähtaja ennistamise kui ka ennistamata jätmise

määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 466 lg 3 järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada

määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus

jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuigi ringkonnakohus on otsustanud

kaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole kaebuse tähtaeg ennistatud enne, kui selle kohta on

jõustunud kohtulahend, ning alles seejärel saab ringkonnakohus võtta kaebuse menetlusse.

12. Kuna ringkonnakohtus otsustas vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise kohtukoosseisu üks

liige, kuid ülaltoodud põhjendustel peab seda tegema ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, tuleb

ringkonnakohtu määrus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik