3-1-1-67-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-67-07

Otsuse kuupäev

12. november 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

D.B. süüdistusasi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-06-11017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.B. kaitsja Juho-Enn Aule kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2007. a

Istungil osalenud isikud

vandeadvokaat Juho-Enn Aule ja ringkonnaprokurör Kristel Eliste

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a otsus D.B. süüdistusasjas KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 347 lg 1 ja

§ 348 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.B-le mõisteti Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega 7 kuud vangistust, millest ta vabastati tingimisi

katseajaga 2 aastat ja 6 kuud.

2. Harju Maakohtu 12. veebruari 2007. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati D.B. süüdi KarS § 347 lg 1 järgi talle

mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 348 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest mõisteti

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel mõisteti D.B-le 1

aasta ja 4 kuud vangistust. Need kuriteod pani D.B. toime 2004. aastal, s.o enne Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a

kohtuotsuse kuulutamist.

Sama otsusega tunnistati D.B. süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks kuritegude

eest, mille ta oli pannud toime 2005. aasta veebruaris, s.o Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega määratud

katseajal. Karistusseadustiku § 238 lg 2 alusel mõisteti nende kuritegude eest karistuseks 8 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ning liitkaristusena mõisteti ärakandmiseks 1 aasta 3 kuud

vangistust.

Kohus märkis, et mõistetud karistused kulgevad paralleelselt, kuid ärakandmisele kuulub neist raskeim, s.o 1 aasta ja 8 kuud

vangistust.

3. D.B. esitas apellatsiooni, milles ta ei nõustu mõistetud karistusega järgmistel põhjustel. Tallinna Linnakohtu 5. jaanuaril

2005. a kuulutatud kohtuotsus jõustus alles 27. juunil 2005. a ja sellest tulenevalt ei olnud kõnesolevas asjas kohtul õigust

mõista KarS § 209 järgi eraldi karistust 2005. a veebruaris toimepandud kuriteoepisoodide eest ja võtta arvesse neid

liitkaristuse mõistmisel. Veel juhib D.B. tähelepanu maakohtu otsuses olevale veale ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuse

osas. D.B. selgitas, et on asunud õiguskuulekale teele ning palub ka seetõttu kergendada karistust.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a kohtuotsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Ringkonnakohus täpsustas

maakohtu otsust ning määras D.B. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäeti

maakohtu otsus muutmata.

4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole rikkunud KarS § 65 lg 2 sätteid ning on moodustanud liitkaristuse õigesti, liites

omavahel Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistusele pärast selle otsuse

tegemist D.B-le süüksarvatavate tegude eest mõistetud karistused. Ringkonnakohus selgitas seejuures, et KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristuse moodustamisel ei oma õiguslikku tähendust mitte konkreetse kohtuotsuse jõustumise aeg, vaid selle kuulutamise

hetk.

4.2 Kasutades KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust, täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsust D.B. olukorda kergendavas

suunas ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS

5. D.B. kaitsja Juho-Enn Aule esitas kassatsiooni, milles palus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada D.B-le mõistetud

karistuse osas ja kergendada seda.

Kassatsioonis korratakse taas apellatsioonis esitatud väiteid KarS § 65 lg 2 sätete ebaõige kohaldamise kohta. Kaitsja palub

D.B. karistuse küsimuse otsustamisel Riigikohtus arvestada tema õiguskuulekat elu, tööle asumist ja kahjude osalist

heastamist.

6. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni, prokurör palus jätta kassatsiooni rahuldamata, sest ringkonnakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kassatsioonis sisalduvad väited ei anna alust D.B-le mõistetud karistuse

kergendamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega motiveeritud, miks

D.B-le mõistetud karistust ei kergendata ning Riigikohus nõustub nende põhistustega.

8. Samas leiab Riigikohus, et Harju Maakohus on ebaõigesti mõistnud D.B-le liitkaristuse. Riigikohus on oma varasemates

otsustes korduvalt selgitanud, et kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem

tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimise vabastamisel

määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), tuleb liitkaristuste mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid kriminaalasjades 3-1-1-112-04 - RT III 2004, 38, 385; 3-1-1-31-06 - RT III

2006, 20, 184). Käsitletavas kriminaalasjas ongi D.B. pannud osa kuritegusid (1. novembrist kuni 30. detsembrini 2004. a)

toime enne 5. jaanuari 2005. a kohtuotsust, osa aga pärast selle kohtuotsuse kuulutamist katseajal (1. veebruarist kuni

15. veebruarini 2005. a).

8.1 Vastavalt KarS § 73 lg-le 4 mõistetakse süüdimõistetule, kes paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Seega, arutades 12. veebruaril 2007. a D.B. süüdistusasja, pidi Harju Maakohus mõistma esmalt karistuse 1. veebruarist kuni

15. veebruarini 2005. a KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüksarvatud kuritegude kogumi eest. Mõistes nende kuritegude eest 8

kuud vangistus, pidi maakohus seejärel liitma KarS § 65 lg 2 alusel 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud, kuid

kandmata karistuse 7 kuud vangistust, saades 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Edasi tuli kohtul mõista karistus 1. novembrist kuni

30. detsembrini 2004. a toimepandud kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristuse KarS § 65 lg 1

alusel, liites 1 aasta ja 3 kuud ning 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Jättes lõpliku liitkaristuse D.B-le mõistmata ja märkides, et mõistetud vangistused kulgevad paralleelselt ning et ärakandmisele

kuulub üksnes raskeim karistus, kohaldas Harju Maakohus ebaõigesti kriminaalseadust - KarS § 65 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lg-

s 4 sätestatut.

Kuna sellise ebaseadusliku otsusega kergendati D.B. olukorda ja nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus vaatasid D.B.

süüdistusasja läbi kaitsja kaebuse alusel, siis puudus nii ringkonnakohtul ja puudub ka Riigikohtul võimalus Harju Maakohtu

otsust selles osas tühistada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a otsuse

D.B. süüdistusasjas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe