3-1-1-56-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-07

Otsuse kuupäev

26. oktoober 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi OÜ X karistamises elektroonilise side seaduse § 179 lg 2 ja § 180

lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas

nr 4-06-3326

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vahur Kivistik

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2007

Istungil osalenud isikud

OÜ X kaitsja Vahur Kivistik ja Sideameti esindaja vandeadvokaat Marko

Tiiman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. aprilli 2007. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus OÜ X suhtes

väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni valitud kaitsjale makstud tasu

katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sideameti 20. juuli 2006. a kiirmenetluse otsusega karistati OÜ-d X elektroonilise side seaduse (ESS) § 179 lg 2 ja § 180

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud rahatrahviga 18 000 krooni.

Menetlusalust isikut karistati järgmise teo toimepanemise eest.

OÜ X tegi 8. juunil 2006 projektijuht G. Š. vastutusel Kohtla-Nõmmel X tn N Elion Ettevõtted AS-ile kuuluva liinirajatise

kaitsevööndis veetrassi remondiga seotud mullatöid ilma, et OÜ-l X oleks olnud selleks Elion Ettevõtted AS-i volitatud

esindaja AS-i Eltel Networks luba. Sellise käitumisega rikkus OÜ X ESS § 119 lg-t 1, mille kohaselt on liinirajatise

kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist, pannes seeläbi toime ESS

§ 180 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eelnimetatud veetrassi remondiga seotud tööde käigus kahjustas OÜ X Elion Ettevõtted AS-ile kuuluvat 100 mm PVC

sidekanalisatsioonitoru ja optilist sidekaablit FYOVD2PMU 2x6, mis asus sidekappide KJB020 ja BJB021 vahel. Sellega pani

OÜ X toime ESS § 179 lg-s 2 sätestatud väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik maakohtule kaebuse, milles taotles Sideameti otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 16. aprilli 2007. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata.

Maakohus märkis, et tunnistaja G. Š. ütlustega on tõendatud, et viimane veendus isiklikult kanalisatsioonikaevus ja seega

veekanalisatsiooni lekkekoha vahetus läheduses sidekaabli olemasolus. Samas ei kutsunud ta enne liinirajatise kaitsevööndis

tööde alustamist välja AS Eltel Networks esindajat, kuigi oli sellest kohustusest teadlik. G. Š. teadis, et tegevus toimub

liinirajatise kaitsevööndis, kuid ignoreeris seda asjaolu.

AS Eltel Networks aktiga 8. juunist 2006 ja G. Š. ütlustega on tõendatud, et samal päeval tehtud veetoru remonttööde käigus

lõhkus OÜ X ühe 100 mm PVC toru kaheavalisest sidekanalisatsioonist ja selles oleva optilise kaabli. Mullatöid tehti ilma

liinirajatise omaniku kooskõlastusteta. Volitatud esindajat enne tööde algust välja ei kutsutud ja tööluba Elion Ettevõtted AS-i

liinirajatiste kaitsevööndis ei vormistatud.

Maakohus märkis, et vastavalt ESS §-le 118 on omanik liinirajatise asukoha määramise hõlbustamiseks kohustatud märgistama

liinirajatise asukoha. Samas tõdes kohus, et antud juhul puuduvad tõendid liinirajatise märgistamise kohta.

OÜ X oli kohustatud järgima Teede- ja Sideministri 21. detsembri 2000. a määruse nr 122 "Liinirajatise märgistamise nõuded

ja kaitsevööndis tegutsemise eeskirja" § 5 lg-s 4 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määruse

nr 99 "Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord" § 8 lg-tes 1 ja 4 sätestatut.

Vastavalt ESS § 119 lg-le 7 on avariid kõrvaldaval isikul õigus kohe alustada avarii kõrvaldamist, kuid ta peab oma tegevuse

korraldama selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine. G. Š. ütlustega on tõendatud, et liinirajatise

asukoht määrati kindlaks visuaalselt ja mullatööde käigus vigastas ekskavaatori kopp sidekanalisatsiooni toru ja lõhkus ühe

optilise sidekaabli. Eeltoodust nähtub, et töödejuhataja eksis liinirajatise asukoha määratlemisel. Samuti alustati mullatööde

tegemist ekskavaatoriga, jättes kasutamata võimaluse kutsuda eelnevalt välja AS-i Eltel Networks esindaja või selgitada

sidekaabli asukoht välja rasketehnika osaluseta, s.o teha labidaga eeltöö avariiohtliku olukorra vältimiseks.

Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud ka karistuse määra valikul, kohaldades karistust, mis jääb allapoole

sanktsiooni keskmist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vahur Kivistik, kes taotleb

maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuste tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu

otsuse tühistamist menetlusaluse isiku karistamises ESS § 180 lg 2 järgi ja OÜ-le X ESS § 179 lg 2 järgi kergema karistuse

mõistmist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 OÜ-d X on alusetult karistatud ESS § 180 lg 2 järgi liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegevuse eest,

kuna ESS § 119 lg 7 kohaselt on avariid kõrvaldaval isikul õigus kohe alustada avarii kõrvaldamist ka liinirajatise

kaitsevööndis. Elektroonilise side seaduse § 119 lg-st 7 tuleneb, et avariitööde tegemiseks ei ole liinirajatise kaitsevööndis

liinirajatise omaniku luba vaja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et OÜ X asus kõrvaldama veeavariid, mille tagajärjel oli suur

hulk vallaelanikke jäänud joogiveeta. Samuti tuleb arvestada, et töid alustades tegutses menetlusalune isik teadmises, et

tööpiirkonnas liinirajatisi ei ole, mistõttu ei pidanud ta ka vajalikuks tööluba taotleda.

4.2 Väär on ka menetlusaluse isiku karistamine ESS § 179 lg 2 järgi. Maakohus on käesoleval juhul ekslikult juhindunud

Teede- ja sideministri 21. detsembri 2000. a määruse nr 122 § 5 lg-st 4, kuna selles sätestatu on vastuolus ESS § 119 lg-ga 7.

Ministri määruses sisalduv tööde peatamise kohustus ei laiene avariiolukorrale, kuna lähtuda tuleb seaduses ette nähtud

õigusest alustada kohe töid avariiolukorra likvideerimiseks. Liinirajatise kahjustamise kindel vältimine avariiolukorras on

võimalik üksnes juhul, kui liinirajatise omanik on täitnud ESS §-st 118 tuleneva liinirajatise märgistamise kohustuse.

Käesoleval juhul oli tegemist märgistamata liinirajatisega, mille kahjustamise vältimine paralleelselt avarii kõrvaldamisega on

enam kui komplitseeritud.

4.3 Maakohus on eksinud karistuse määra valikul, kuna pole arvesse võtnud kannatanu õigusvastast tegevust liinirajatise

märgistamata jätmisel (ESS § 118 lg 1). Samuti on maakohus vääralt leidnud, et kohtuväline menetleja määras karistuse alla

sanktsiooni keskmise määra. Kohus jättis tähelepanuta, et VTMS § 55 lg 2 p 2 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata

juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

Sideameti esindaja leidis, et kassatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. OÜ-le X etteheidetav tegu leidis aset enne majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 99

"Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord" jõustumist 23. detsembril 2006. Seega pole nimetatud määrus

käesolevas asjas kohaldatav ja väärteoasja lahendamisel tuleb lähtuda elektroonilise side seadusest ning teede- ja sideministri

21. detsembri 2000. a määrusest nr 122 "Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri". Tulenevalt

ESS § 205 lg-s 2 ette nähtud rakendussättest kehtis viimatinimetatud määrus 2006. a juunikuus vaatamata asjaolule, et määruse

andmise aluseks olnud telekommunikatsiooniseadus (RT I 2000, 18, 116; 2004, 56, 398) oli alates 1. jaanuarist 2005 kehtivuse

kaotanud.

7. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et OÜ X tegi 8. juunil 2006 projektijuht G. Š. vastutusel Kohtla-Nõmmel Kooli tn 10

Elion Ettevõtted AS-ile kuuluva liinirajatise kaitsevööndis mullatöid, mille eesmärk oli veeavarii kõrvaldamine. Samuti on

asjas tuvastatud, et enne mullatööde algust tegi G. Š. visuaalse vaatluse teel kindlaks, et tööpiirkonna vahetus läheduses asub

sidekaabel. Sellele vaatamata alustas OÜ X mullatöid, ilma liinirajatise omaniku või viimase esindaja loata. Mullatööde käigus

lõhuti Elion Ettevõtted AS-ile kuuluv sidekanalisatsioonitoru ja optiline sidekaabel.

8. Kuna on tuvastatud, et OÜ X projektijuht nägi enne mullatööde algust tööpiirkonnas Elion Ettevõtted AS-ile kuuluvat

sidekaablit, s.t oli selle olemasolust teadlik, pole asjas otsest tähendust kassaatori poolt korduvalt esile toodud asjaolul, et

liinirajatis oli tähistamata. Tulenevalt ESS § 118 lg-st 1 ning teede- ja sideministri 21. detsembri 2000. a määruse nr 122 § 4 lg-

st 1 on liinirajatise tähistamise eesmärk liinirajatise kaitsevööndis tegutsevate isikute informeerimine ja hoiatamine maa-aluste

liinirajatise olemasolust ning liinirajatise asukoha määramise hõlbustamine, mitte aga liinirajatise täpse kulgemistee

määratlemine. Seega ei taga liinirajatise nõuetekohane märgistamine iseenesest veel seda, et liinirajatise kaitsevööndis tegutsev

isik saab teada, kus liinirajatis täpselt paikneb.

9. Elektroonilise side seaduse § 119 lg 1 sätestab, et liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Tegemist on üldnormiga, millest tuleneb keeld alustada ilma liinirajatise

omaniku nõusolekuta tegevust, mille mõju võib ulatuda liinirajatise kaitsevööndisse ja potentsiaalselt kahjustada liinirajatist.

Teede- ja sideministri 21. detsembri 2000. a määruse nr 122 § 5 lg 2 p 3 kohaselt on pinnases paikneva liinirajatise

kaitsevööndis ilma liinirajatise omaniku loata muu hulgas keelatud teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit. Viidatud sätete

suhtes kehtestab aga erandi ESS § 119 lg 7, mille kohaselt on avariid kõrvaldaval isikul õigus kohe alustada avarii

kõrvaldamist, kuid ta peab korraldama oma tegevuse selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine.

Seega on avariid kõrvaldaval isikul õigus alustada liinirajatist potentsiaalselt ohustava tegevusega enne liinirajatise omaniku

nõusoleku saamist. Sellist järeldust kinnitab ka elektroonilise side seaduse võrdlus varem kehtinud õigusega. Nimelt oli kuni

1. jaanuarini 2005 kehtinud telekommunikatsiooniseaduse kohaselt liinirajatise kaitsevööndis avariid likvideerival isikul õigus

nõuda liinirajatise omanikult volitatud esindaja saatmist avarii likvideerimise kohale kahe tunni jooksul (§ 95 lg 5). Kui

liinirajatise omanik keeldus enda volitatud esindaja kohalesaatmisest või ei saatnud teda kohale kahe tunni jooksul, oli avariid

likvideerival isikul õigus alustada avarii likvideerimist, kuid ta pidi korraldama oma tegevuse selliselt, et oleks välistatud

liinirajatise kahjustamine või vigastamine (§ 95 lg 6). Kuna erinevalt varem kehtinud telekommunikatsiooniseadusest ei keela

elektroonilise side seadus alustada avariitöid enne liinirajatise omaniku esindaja ilmumist või kahe tunni möödumist

liinirajatise omanikule kutse esitamisest, on tulenevalt ESS § 119 lg-st 7 lubatav avariitööde kohene alustamine. Seejuures

tuleb aga silmas pidada järgnevat.

10. Avariina ESS § 119 lg 7 tähenduses on käsitatav üksnes selline muu infrastruktuuri kahjustus, mille kõrvaldamata jätmisest

(edasikestmisest) tuleneda võivad negatiivsed tagajärjed on esinemise tõenäosust ja raskusastet arvestades olulisemad või

samaväärsed liinirajatise kahjustamisega kaasneda võivate tagajärgedega. Seejuures tuleb arvestada, et muu infrastruktuuri

kahjustuse negatiivsed tagajärjed võivad olla seda kaalukamad, mida kauem need on püsinud (s.t, et kahjustus, mis tekkides ei

vasta avarii tunnustele ESS § 119 lg 7 tähenduses, võib aja möödudes sellise kvaliteedi omandada). Käesolevas asjas ei ole

kohtuväline menetleja ega maakohus seadnud kahtluse alla, et OÜ X tegevus veerikke likvideerimisel oli vaadeldav avarii

kõrvaldamisena ESS § 119 lg 7 tähenduses. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis nõuaksid kõnealuse veerikke

välistamist avarii mõiste alt.

11. Elektroonilise side seaduse § 119 lg-st 7 tulenev õigus alustada kohe avarii kõrvaldamist ei vabasta avariid likvideerivat

isikut kohustusest liinirajatise omanikku avariitöödest viivitamata teavitada. Selline teavitamiskohustus tuleneb samas sättes

esitatud nõudest korraldada avariitööd selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine. Nimelt

võimaldab informeeritus avariitöödest liinirajatise omanikul selgitada avariid likvideerivale isikule võimalikult kiiresti

liinirajatise täpset asukohta, vähendades nii liinirajatise kahjustamise ja vigastamise ohtu. Ka ESS § 119 lg 6 teisest lausest,

mis sätestab, et liinirajatise kaitsevööndis toimunud muu infrastruktuuri avarii korral on liinirajatise omanik kohustatud kahe

tunni jooksul vastava teate saamisest arvates saatma avariikohale oma esindaja, järeldub, et liinirajatise omaniku kohene

teavitamine on nõutav ka avariitööde tegemise korral.

12. Samuti tuleneb ESS § 119 lg-s 7 sätestatud nõudest korraldada oma tegevus selliselt, et oleks välistatud liinirajatise

kahjustamine või vigastamine, avariitööde tegija kohustus võtta tarvitusele kõik mõistlikud ettevaatusabinõud liinirajatise

kaitseks ja kasutada avarii kõrvaldamiseks üksnes selliseid töövõtteid ja -vahendeid, mis konkreetse juhtumi asjaolusid

arvestades ei sea liinirajatist ebaproportsionaalselt suurde ohtu. Teisisõnu peab avariitööde tegija lähtuma oma

tegevusvaldkonnas kehtivatest hoolsusnõuetest, toimides nii nagu samas olukorras teeks seda kogenud, kohusetundlik ja

mõistlikult tegutsev isik.

13. Kui liinirajatise omaniku nõusolekuta ESS § 119 lg 7 alusel avariitöid tegev isik rikub käesoleva otsuse punktides 11

või 12 kirjeldatud hoolsuskohustust ja tööde käigus kahjustatakse liinirajatist ning hoolsuskohustuse rikkumise ja liinirajatise

kahjustamise vahel on õigusvastasusseos, võib avarii likvideerija vastutada ESS § 179 järgi liinirajatise kahjustamise eest.

Seejuures tuleb silmas pidada, et õigusvastasusseos puudub, kui isik küll rikkus hoolsuskohustust, kuid tagajärg (liinirajatise

kahjustamine) oleks saabunud ka hoolsuspärase teo korral.

14. Seevastu on välistatud ESS § 119 lg 7 mõttes avariid kõrvaldava isiku (vt käesoleva otsuse punkti 10) karistamine ESS

§ 180 järgi liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegevuse eest, mis põhjustas avariiohtliku olukorra või ohustas

liinirajatist. Seda juba eelnimetatud põhjusel, et avariid kõrvaldaval isikul on tulenevalt ESS § 119 lg-st 7 õigus alustada

liinirajatise kaitsevööndis töid ka ilma liinirajatise omaniku loata. Seadus ei näe ette võimalust karistada liinirajatise

kaitsevööndis avariid kõrvaldavat isikut tööde tegemisel hoolsusnõuete rikkumise eest, kui sellega ei kaasne liinirajatise

kahjustamist, vaid üksnes avariiohtlik olukord või oht liinirajatisele.

15. OÜ X suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse teokirjelduses on menetlusalusele isikule nii ESS § 179 lg 2 kui ka § 180 lg 2

järgi etteheidetav hoolsuskohustuse rikkumine sisustatud üksnes mullatööde tegemisega ilma liinirajatise omaniku loata. Kuna

OÜ-l X oli tulenevalt ESS § 119 lg-st 7 õigus alustada avariitööde tegemist ka ilma liinirajatise omaniku nõusolekuta, ei olnud

OÜ X konkreetses olukorras käsitatav ESS § 180 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektina (vt käesoleva otsuse punkti 14). Järelikult

ei saa teda ka selle sätte järgi karistada.

16. OÜ-d X ei saa karistada ka ESS § 179 lg 2 järgi, kuna kiirmenetluse otsuse pinnalt ei ole tuvastatav menetlusaluse isiku

tegu, mida saaks lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks. Tulenevalt ESS § 119 lg-st 7 ei anna ainuüksi liinirajatise omaniku

nõusoleku puudumine alust lugeda OÜ X poolt avarii kõrvaldamiseks tehtud mullatöid, mille käigus kahjustati Elion

Ettevõtted AS-ile kuuluvat sidekanalisatsioonitoru ja optilist sidekaablit, hoolsuskohustust rikkuvaiks. Muid väidetavaid

minetusi peale mullatööde tegemise liinirajatise omaniku nõusolekuta OÜ X suhtes koostatud kiirmenetluse otsuses aga ei

kirjeldata. Vastavalt VTMS §-le 87 on kohus kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse

otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus

asjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 7; 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT III 2006, 11, 100, p 6).

Seetõttu ei ole käesolevas asjas ka võimalik kontrollida, kas OÜ X rikkus mullatööde tegemisel hoolsuskohustust mingil muul

viisil (nt sellega, et jättis liinirajatise omaniku avariitöödest teavitamata või kasutas ülemääraselt ohtlikke töövõtteid ja -

vahendeid). Ka maakohtu etteheited menetlusalusele isikule, et viimane jättis kasutamata võimaluse kutsuda välja AS-i Eltel

Networks esindaja või tuvastada sidekaabli asukoht rasketehnika osaluseta, s.o teha eeltöö labidaga, on käsitatavad lubamatu

väljumisena kiirmenetluse otsuses esitatud teokirjelduse piiridest. Olukorras, kus isikut süüdistatakse mullatööde tegemises

liinirajatise omaniku nõusolekuta, võivad tema kaitseargumendid olla oluliselt erinevad võrreldes sellega, kui teda süüdistataks

(ka) mullatööde tegemises liinirajatise omanikku teavitamata või mullatööde tegemises labida asemel ekskavaatoriga.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 16. aprilli 2007. a otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse OÜ X suhtes nii ESS § 179 lg 2 kui

ka § 180 lg 2 osas väärteo tunnuste puudumise tõttu.

18. Väärteomenetluse seadustiku § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu

määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. OÜ X kaitsja taotleb menetlusalusele isikule seoses kassatsiooni

esitamise ja kassatsioonimenetluses osalemisega kaitsjatasu hüvitamist kogusummas 18 998 krooni. Kriminaalkolleegium

leiab, et arvestada tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust ja

kassatsiooni põhistatuse astet, tuleb mõistlikuks kaitsjatasuks lugeda 10 000 krooni. See summa tuleb OÜ-le X VTMS § 23

alusel hüvitada.

Hannes, kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg