3-2-1-86-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-86-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

KR Kaubanduse AS-i hagi Rautakesko AS-i vastu

kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 2-02-239

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KR Kaubanduse AS-i kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KR Kaubanduse AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ants Mailend

Kostja Rautakesko AS (registrikood xxxxxxxx), esindajad

vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Andres Past

Asja läbivaatamise kuupäev

3. september 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul KR Kaubanduse AS-i kassatsioonkaebuselt

27. märtsil 2007. a tasutud kautsjon (400) nelisada krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KR Kaubanduse AS esitas 14. augustil 2002. a Tallinna Linnakohtule hagi Rautakesko AS-i vastu,

milles palus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 36 lg 1 p 1 alusel tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA"

kasutamine kostja poolt kaupade müügil õigusvastaseks ning kohustada kostjat lõpetama selle

sõnalise tähise kasutamine kaupade müügil.

Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja ehituskaupu müües sõnalist tähist "K-RAUA" alates 1993. a.

18. jaanuaril 1994. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 18. märtsil 1996. a Eestis

kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 18784 klassis 35 ärijuhtimise, äri administreerimise ja

impordi-ekspordiagentuuride osas ning klassis 37 ehitustegevuse ja remondi osas, kusjuures

kaubamärgi tähise täht "K" ei kuulunud kaitse alla. 27. aprillil 2000. a esitatud taotluse alusel

registreeriti hagejale 23. augustil 2001. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 34490

klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste ning kaupade demonstreerimise ja reklaami osas. 31. mail

2002. a esitas Soome Vabariigi äriühing Kesko OYj Patendiametile taotluse registreerida klassis 35

kaubamärk, mis sisaldab sõnalist tähist "K-RAUTA". 2002. aasta juuni alguses avalikustas Kesko

OYj kontserni kuuluv Rautakesko AS kavatsuse vahetada seni kasutatud kaubamärk "Ehitusmaailm"

kaubamärgi "K-RAUTA" vastu. Kostja kasutab nimetatud sõnalist tähist ehituskaupluste tähistustes ja

kaupade reklaamimisel nii kõnes kui kirjas.

Hageja leidis, et tähis "K-RAUTA" on äravahetamiseni sarnane tähisega "K-RAUA", mis on hagejale

kuuluva kaubamärgi sõnaline osa, ja selle kasutamine rikub tema kui kaubamärgi omaniku õigusi,

sõltumata selle esitusviisist. Kostja tegevus on vastuolus KaMS § 5 lg-s 3 sätestatuga ning on

käsitatav hageja ainuõigust kahjustava tegevusena KaMS § 33 lg 3 p 1 tähenduses.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja emaühing Kesko OYj on vaidlustanud hagejale kaubamärgi "K-

RAUA" registreerimise. Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise üle ei saa otsustada enne, kui ei

ole selge, kas hagejale on kaubamärk õigesti registreeritud. "K-RAUTA" on üldtuntud kaubamärk,

mida kasutab Kesko OYj juba 1977. aastast. Seega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi kaubamärgi

"K-RAUA" kasutamisel, vaid hageja rikkus kostja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" registreerimisel.

Kostja tegevus kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamisel on olnud seaduslik. Hageja nõue kaubamärgist

tulenevate õiguste kaitseks igasuguste kaupade müügi korral ei ole õiguspärane, sest hageja

kaubamärk "K-RAUA" on kaitstud vaid klassides 35 ja 37.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 29. jaanuari 2004. a otsusega hagi ja tunnistas sõnalise tähise "K-

RAUTA" kasutamise kostja poolt kaupade jae- ja hulgimüügil õigusvastaseks. Samuti kohustas

linnakohus kostjat lõpetama sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kaupade jae- ja hulgimüügil.

Linnakohus leidis, et hagejal on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse, sõltumata

sellest, kas kostja on vaidlustanud tema kasutuses oleva kaubamärgi või mitte. Tuvastatud on, et

hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja

kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "K-RAUTA" ning mõlemad pooled tegelevad

ehituskaupade müügiga. Dokumentaalsete tõendite ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et poolte

kasutatavad kaubamärgid "K-RAUTA" ja "K-RAUA" on äravahetamiseni sarnased. Esitatud tõendid

ei tõenda kostja väidet, et tema kasutatav tähis "K-RAUTA" oli Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsiooni art 6 bis tähenduses üldtuntud enne seda, kui hageja esitas taotlused oma

kaubamärkide registreerimiseks. Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kaubamärgi "K-RAUTA"

kasutamine rikub Eestis registreeritud kaubamärgi "K-RAUA" omaniku õigusi, ning tähtsust ei oma

see, kas ja kui tuntud on Eestis kaubamärk "K-RAUTA" praegusel ajal. KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei

tohi füüsiline ja juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga

identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste

tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Selle normi kohaldamisel tuleb arvestada ka KaMS § 8 lg 1

p-des 2 ja 3 sätestatut. Kaubamärgiseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi võib kaubamärgi omanik, kelle õigusi

on rikutud, nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Linnakohus leidis esitatud tõendite alusel põhjendatult, et

vaidlusalused kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Vaidluses ei oma tähtsust tähise "K-

RAUTA" üldtuntus Kesko OYj kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid.

Üldtuntud, kuid Eestis registreerimata kaubamärgi omanik ei saa piirata registreeritud kaubamärgi

omaniku õigusi, sh õigust nõuda õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise

lõpetamist samade või sarnaste teenuste tähistamiseks. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni

artikkel 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis

registreeritud kaubamärgiga. Kaubamärgi õiguskaitset reguleerib siseriiklik seadus ning vaidluses

kohaldatav kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseadus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei

sätestanud. Õige on linnakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud tähise "K-RAUTA" üldtuntust

Eestis mõlema hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal. Linnakohus ei rikkunud

menetlusõiguse norme, mille tõttu tuleks asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Linnakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Hagi läbivaatamist ei

muutnud võimatuks see, et kostja on üksnes avaldanud soovi vaidlustada kaubamärkide

registreerimine hageja nimele. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka kostja taotlus peatada

menetlus apellatsiooniastmes.

5. Riigikohus tühistas 23. veebruari 2005. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt kaitstakse nii

kehtivas kaubamärgiseaduses (§ 5 lg 1) kui ka kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseaduses

(§ 8 lg 1 p 4) kaubamärke, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6

bis tähenduses. Kostjal kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus taotleda KaMS § 24

järgi hageja kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamist. Seni, kuni hagejale kaubamärgi

registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saaks kostja ka oma

kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Sarnaselt

reguleerib olukorda ka kehtiva KaMS § 52 lg 1. Seega ei tulnud asjas tuvastada, kas hageja

kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal oli kostja kasutatav kaubamärk üldtuntud või mitte.

Tähtsust ei oma ka kostja väited kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse tõendamise ja tõendite

hindamise osas. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 1 p 3, kui

jättis põhjendamatult arvestamata kostja taotlusega asjas menetlus peatada. Hageja taotleb

vaidlusaluses asjas kaitset kaubamärgile, mille registreerimise kehtetuks tunnistamist nõutakse

halduskohtus KaMS § 24 alusel. Juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal

registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Järelikult on tsiviilasja lahendamine võimatu

enne menetletava haldusasja lahendamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. veebruari 2007. a otsusega Tallinna Linnakohtu (alates

1. jaanuarist 2006. a Harju Maakohtu) otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi rahuldamata, sest hageja nõude aluseks

oleva kaubamärgi nr 34490 registreering on tühistatud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

20. aprilli 2006. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-03-79 tühistati Patendiameti

kaubamärgiosakonna 15. märtsi 2001. a otsus nr 7/M200000653 ja kohustati kustutama kauba- ja

teenindusmärkide registri registreering nr 34490 (kaubamärk "K-RAUA", mis on registreeritud KR

Kaubanduse AS nimele klassis 35).

Asjakohane ei ole hageja väide, et ta tugineb oma nõudes ka kaubamärgile nr 18784, mida ei ole

tühistatud. Lähtuda tuleb hagi esemest, milleks oli kostja kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamise

õigusvastaseks tunnistamine ehituskaupade müügi osas. Toimikust nähtub, et hageja taotles

ehituskaupade müügiteenustes kaubamärgi kasutamist 2001. aastal ning see kaubamärk "K-RAUA"

registreeriti 23. augustil 2001. a nr 34490 all ning klassis 35 anti hageja kaubamärgile õiguskaitse jae-

ja hulgimüügiteenuste (kolmandatele isikutele) osutamiseks, kaupade demonstreerimiseks ning

reklaamiks. Kuna kaubamärk nr 34490 on halduskorras tühistatud ja kustutatud kauba- ja

teenindusmärkide registrist, siis ei saa hageja nõuda sellele õiguskaitset seonduvalt kaupade müügiga.

Eeltoodu alusel ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks hinnata tõendeid hageja kaubamärgi üldtuntuse

ja selle äravahetamiseni sarnaseks olemise kohta. Kuivõrd nõude aluseks olev kaubamärk on

tunnistatud tühiseks, siis kaubamärgi nr 18784 kehtivus ei oma selles vaidluses õiguslikku tähendust.

Samas märkis ringkonnakohus, et kostja kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntus ehitusmaterjalide jae- ja

hulgimüügis on tõendatud. Nimelt tuvastati halduskohtumenetluses, et kaubamärk "K-RAUTA" oli

Eestis vaidlustatud haldusakti andmise ajal üldtuntud vähemalt ehitusmaterjalide ja -tarvete ning

rauakaupade turustamisega seotud ringkondades. Seega oli kostja kaubamärk üldtuntud varasema

KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses. Kehtiva TsMS § 272 lg 2 järgi on teises menetluses tehtud

kohtulahend dokumentaalseks tõendiks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja nõude aluseks oli vaid kaubamärk nr 34490 ning hageja

kehtival kaubamärgil nr 18784 ei ole asjas õiguslikku tähtsust. Ringkonnakohus kohaldas valesti

materiaalõiguse norme, leides, et kaubamärgi õiguskaitse piirneb vaid kaubamärgi registreeringus

loetletud kaupade ja teenustega. Kaubamärgi põhifunktsioon on eristada ühe isiku kaupa või teenust

teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (KaMS § 3, 1. maini 2005. a kehtinud KaMS § 4

lg 1). Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise registreerimist ja kasutamist nii identsete kui ka

samaliigiliste kaupade ja teenuste, teatud juhtudel ka teist liiki kaupade ja teenuste osas. Kuni

1. maini 2004. a kehtinud KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata kasutada

õiguskaitse saanud kaubamärgiga muu hulgas äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste kaupade ning

teenuste tähistamiseks. KaMS § 8 lg 1 p-d 2 ja 3 välistasid õiguskaitse tekke, kui see rikkus

samaliigiliste või teist liiki kaupade ja teenuste osas varem õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku

õigusi. Kostja tegevus ehituskaupluste pidamisel on sarnane hageja kaubamärgiga nr 18784 kaitstud

valdkondadega. Hageja nõue tuli kehtivale kaubamärgile nr 18784 tuginedes rahuldada.

Ringkonnakohus tuvastas ekslikult kostja kasutatava tähise "K-RAUTA" üldtuntuse ja põhjendas

sellega hagi rahuldamata jätmist. Selliselt ei järginud ringkonnakohus TsMS § 693 lg-t 2 rikkudes

Riigikohtu asjas esitatud seisukohta, et kostja tähise üldtuntus ei oma vaidluses tähendust, sest kostja

tähise väidetav üldtuntus ei saa mõjutada registreeritud kaubamärgi õiguskaitset. Samas on

kaubamärgi üldtuntuse tuvastamine teises asjas tehtud kohtuotsuse (Tallinna Ringkonnakohtu

20. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-03-79) alusel ilmselges vastuolus kehtiva KaMS § 7 lg-ga 5.

Selle sätte kohaselt ei oma kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine õigusjõudu hilisemates vaidlustes.

Kumbki pool viidatud kohtuotsusele ei tuginenud. Seega ei olnud halduskohtu otsus tõendiks TsMS

§ 236 tähenduses ning sellele tuginemine oli vastuolus tsiviilkohtumenetluse võistlevuse

põhimõttega.

Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Samas ei ole

ringkonnakohus nimetanud materiaalõiguse normi, mida linnakohus on ebaõigesti kohaldanud ega

tõendit, mida linnakohus on valesti hinnanud. Samuti on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Esmalt

märkis ringkonnakohus, et hageja nõudis õiguskaitset kahele kaubamärgile, hiljem aga sedastas, et

hageja nõude aluseks on vaid üks kaubamärk.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on

põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus lähtus õigesti Riigikohtu juhisest samas kohtuasjas, mille

kohaselt kaotas hageja oma kaubamärgi registreeringu nr 34490 kehtetuks tunnistamisega hagi aluse.

Vaidluse esemeks ei olnud kaubamärgi registreeringuga nr 18784 kaitstud valdkonnad.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ja asi

tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt leidnud, et

hageja kehtival kaubamärgi "K-RAUA" registreeringul nr 18784 ei ole asjas õiguslikku tähendust,

sest nõude aluseks oli üksnes kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 34490 tulenev õiguste

kaitse.

11. Hageja nõude aluseks oli ka kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr 18784. See tuleneb nii

hagiavaldusest kui toimiku teistest materjalidest. Hageja palus hagiavalduses tunnistada sõnalise

tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat

lõpetama kaupade müügil selle sõnalise tähise kasutamine. See oli ja on hagi ese ning on selgelt

väljendatud (hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 147 lg 1 p 4). Hageja esitas hagi aluseks olevate

asjaoludena ehk hagi alusena, et ta kasutab alates 1993. aastast ehituskaupu müües sõnalist tähist "K-

RAUA" ja talle kuulub Eestis 18. märtsist 1996. a registreeritud kaubamärk nr 18784 ja 23. augustil

2001. a registreeritud kaubamärk nr 34490. Linnakohtu istungil täpsustas hageja hagi alust ja märkis,

et hageja arvates rikub kostja nii kaubamärgiga nr 18784 kui ka kaubamärgiga nr 34490 seotud õigusi

(I kd, lk 78). Samuti viitas hageja esindaja hagi alusena kaubamärgile nr 18784 oma teesides

linnakohtu istungil (I kd, lk 238) ja ringkonnakohtus (II kd, lk-d 107-111, 152). Ka kostja on oma

vastuväidetes hagile 13. septembril 2002 (I kd, lk 26-28) käsitlenud mõlemat hageja kaubamärki.

Samuti lähtus esimese astme kohus 29. jaanuari 2004. a otsuse põhjendustes kaubamärgist "K-

RAUA", mis on kaitstud klassides 35 ja 37 (I kd, lk 255).

12. Tühistades esimese astme kohtu otsuse ja jättes hindamata hagi põhjendatuse tulenevalt

kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784, rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5

sätestatut. Kuigi hageja on apellatsioonimenetluses tuginenud teenuste samaliigilisusele ja leidnud, et

ka kaubamärk nr 18784 on piisav alus hagi rahuldamiseks, nähtub ringkonnakohtu istungi

protokollist (II kd, lk-d 151 ja 152), et neid hageja esitatud asjaolusid ei ole ringkonnakohus

menetlusosalistega arutanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 351 lg 1 kohaselt arutab kohus

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui

õiguslikust küljest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse

puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kaubamärgi nr 34490 registreeringu

tühistamise ja registrist kustutamise tõttu muutus hageja suhtes menetluslik olukord. Olukorras, kus

poolte nõuded või seisukohad olid ebaselged, pidi ringkonnakohus pooli küsitlema ja saadud

vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud

materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohtute nimetatud kohustust on kolleegium käsitlenud

korduvalt ka oma varasemates otsustes, sh 18. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-06,

22. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-03, 2. septembri 2006. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-06. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma

põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama

lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seega tuli ringkonnakohtul

hinnata hagi põhjendatust ka tulenevalt kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784.

13. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma

klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "K-

RAUTA" ning mõlemad tegelevad ehituskaupade müügiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja

kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr 18784 klassis 35 ja klassis 37 annab hagejale õiguskaitse

kaupade müügil ja seega õiguse tunnistada kostja poolt sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine

kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat lõpetama selle tähise kasutamine kaupade

müügil. Hageja leiab, et kaubamärk nr 18784 annab õiguste kaitse samaliigiliste teenuste suhtes

kehtestatud sarnase tähise kasutamiskeelu kaudu.

14. Kehtiva KaMS § 3 ja 1. maini 2004. a kehtinud KaMS § 4 lg 1 järgi on kaubamärgi

põhifunktsioon eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest (sarnasest) kaubast või

teenusest. Hagi esitamise ajal kehtinud KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata

kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste

kaupade ning teenuste tähistamisel. Kehtiva KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi omanikul

õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid

või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või

teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi

äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.

Arvestades kaubamärgi eristusfunktsiooni, võib olla tarbijat eksitav ka sarnase tähise kasutamine

samaliigiliste kaupade ja teenuste osas.

15. Kuna hagi aluseks oli ka hageja kaubamärgi registreering nr 18784, pidi ringkonnakohus hindama

hagi põhjendatust ka sellest kaubamärgi registreeringust tulenevate õiguste põhjal. Asja uuel

läbivaatamisel on vaja hinnata, kas kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784 klassis 35 ja

eriti klassis 37 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja poolt tähise "K-RAUTA" kasutamise

õigusvastaseks tunnistamist ja kaupade müügil selle tähise kasutamise lõpetamist.

16. 1. maini 2002. a kehtinud KaMS § 5 p 9 järgi määrati registreeritud kaubamärgi õiguskaitse

ulatus kaupade ja teenuste suhtes kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeringus märgitud kaupade ja

teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud. Kehtiva KaMS

§ 12 lg 3 järgi liigitatakse kaubad ja teenused märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste

rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja

teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi, kuid sama paragrahvi 4. lõike järgi kaupade ja

teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse

määratlemisel. Eelnevast tulenevalt selgitab kolleegium, et teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb

arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte sh nende olemust, nende lõpp-tarbijaid, nende

kasutusviisi, kaubamärgi kasutamisega tekkivaid assotsiatsioone, kaubamärkide ja kaupade (teenuste)

sarnasuse astet ning kas need on üksteist asendavad või täiendavad. Piisab ka üksnes ühe tunnuse

esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada teenuseid samaliigilisteks.

Kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 2 kohaldatavust silmas pidades peab kohus teenuste vahelise seose

kindlakstegemiseks hindama ka kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. (Vt ka Euroopa Kohtu

29. septembri 1998. a otsust kohtuasjas nr C-39/97; Sabel BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport,

Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsust kohtuasjas nr C-251/95; Canon Kabushiki Kaisha vs

Metro-Goldwyn-Mayer Inc).

17. Kuna hageja väidab, et kaubamärgi nr 18784 (klassides 35 ja 37) õiguskaitse katab ka tühistatud

kaubamärgi (nr 34490) kaitse, siis tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hageja on esitanud tõendeid

õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise kohta samaliigiliste (sarnaste)

teenuste tähistamisel.

18. Kostja taotles selle asja eelnenud menetluses (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-168-04)

menetluse peatamist kaubamärgi "K-RAUA" registreeringu nr 34490 vaidlustamise tõttu

halduskohtus. Riigikohus märkis, et juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal

registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS

§ 353 lg 1 kohaselt kontrollis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse õigsust kassatsioonkaebuse alusel ja

piires.

19. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist kostja

kaubamärgi üldtuntusega. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kaubamärgi

registreering nr 34490 on halduskorras tühistatud ja hageja ei saa nõuda õiguskaitset sellele

kaubamärgile seonduvalt kaupade müügiga. Kaubamärgi registreering nr 34490 küll kehtis esimese

astme kohtu otsuse tegemise ajal, kuid kehtiva KaMS § 55 lg 1 kohaselt loetakse ainuõiguse tühiseks

tunnistamise korral registreering õigustühiseks algusest peale.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Lea Laarmaa