3-1-1-49-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUA

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-49-07

Määruse kuupäev

2. oktoober 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi P. S. süüdistuses KarS § 289 ja § 380 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a kohtumäärus kriminaalasjas

nr 1-06-6948

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanute OÜ I ja OÜ A esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. september 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a kohtumäärus muutmata ja kannatanute OÜ I ja OÜ A esindaja

vandeadvokaat T. Pürni määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. aprilli 2007. a otsusega mõisteti P. S. õigeks KarS §-de 289 ja 380 järgi, kuna prokurör loobus

kohtuvaidluse käigus süüdistusest.

2. Maakohtu õigeksmõistva otsuse peale esitasid apellatsioonid kannatanute OÜ I ja OÜ A seaduslik esindaja A. R. ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega P. S. süüditunnistamist.

Apellandid leidsid, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, ning

palusid apellatsioonikohtul uurida kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid. Materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks pidasid

apellandid isiku õigeksmõistmist KarS § 289 järgi, kuna tegu on jätkuvalt karistatav KarS § 2172 lg 1 järgi. Menetlusõiguse

oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses pidasid apellandid seda, et kohus ei kontrollinud sisuliselt, kas süüdistusest

loobumine oli põhjendatud. Seejuures leiti apellatsioonis, et KrMS § 318 ei piira kirjeldatud olukorras kannatanu

edasikaebeõigust. Järelikult peaks ringkonnakohtus toimuma apellatsiooni sisuline arutelu, millele võib järgneda ka

õigeksmõistva otsuse tühistamine ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemine.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a määrusega jäeti apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastati esitajatele KrMS § 14

ning § 323 lg 2 p 2 alusel. Teise astme kohus nõustus apellantidega, et KrMS §-st 318 lähtudes ei ole kannatanule seatud

piiranguid sama seadustiku § 301 alusel tehtud esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse vaidlustamiseks. Samas leidis

ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustiku erinevad sätted ja konkreetse olukorra analüüs välistavad apellatsiooni

esitamise võimaluse. Ringkonnakohus toetus seejuures KrMS § 14 lg-le 2 ja §-le 301, samuti §-le 268, mille kohaselt

kriminaalasja arutamine toimub ainult süüdistusakti järgi. Ringkonnakohus luges ebaõigeks apellantide väited, et maakohus

oleks pidanud kontrollima sisuliselt, kas prokurör käitub seaduslikult, kui loobub süüdistusest. Seadus ei pane kohtule sellist

kohustust. Prokuröri loobumisel süüdistusest ei saa arutada süüdistatava süüküsimust (ka apellatsioonimenetluses), kuna

süüdistust enam ei ole. Ringkonnakohus lisas, et süüdistusest loobumine on pöördumatu tagajärjega, mida kinnitab ka KrMS

§ 318 lg 3 p 5. Tegemist on seaduslüngaga, kuna nimetatud säte peaks sisaldama prokuröri kõrval kannatanut. Teise astme

kohus analüüsis samuti oletatava lünga põhjuseid - nimelt kriminaalmenetluse seadustiku algses redaktsioonis puudus

apellatsioonikohtul süüdistatava olukorra raskendamise võimalus kannatanu apellatsiooni alusel. Käesoleval ajal on see aga

võimalik vastavalt KrMS § 340 lg-le 4.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kannatanute OÜ I ja OÜ A esindaja vandeadvokaat T. Pürn esitas Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.

Esindaja leiab, et KrMS § 323 lg 2 p 2 ei ole kohaldatav, kuna kannatanutel oli käesoleval juhul seaduse kohaselt

apellatsiooniõigus. Ringkonnakohtul ei olnud õigust kõrvale kalduda menetlusseaduses sätestatud alustest ehk jätta

apellatsioon läbivaatamata. Käesoleval juhul näeb kriminaalmenetluse seadustik ette kannatanu kaebeõiguse, mida kannatanud

soovivad teostada. Lisaks viitab esindaja KrMS §-le 208, mis näeb ette kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise

vaidlustamise ringkonnakohtus. Selle paragrahvi lõike 6 kohaselt on kohtunikul võimalik tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja

kohustada Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust. Seega, hoolimata prokuratuuri seisukohast, võib kohus

leida, et on alust menetlust alustada või jätkata. Samuti võiks lünga täitmiseks kasutada KrMS § 6 (kriminaalmenetluse

kohustuslikkuse põhimõte). Õiguslooja roll on KrMS § 2 p 4 kohaselt ainult Riigikohtul. Kriminaalmenetluse seadustiku § 19

lg 1 kohaselt arutab ringkonnakohus asja kolmeliikmelises koosseisus (sh ka KrMS § 326 lg 2 ls-s 2 nimetatud otsustused),

mistõttu oleks pidanud määruse allkirjastama kolm kohtunikku. Kokkuvõttes palub kannatanute esindaja tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a määrus.

5. Määruskaebusele esitatud vastustes nõustuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja ja

süüdistatava P. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa ringkonnakohtu põhjendustega ning leiavad, et

määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 301 kohaselt tingib prokuröri loobumine süüdistusest kohtus vältimatult isiku

õigeksmõistmise. Lähtudes kohtumenetluse võistlevuse printsiibist, millest tuleneb kohtu kohustus arutada asja esitatud

süüdistuse piires (KrMS §-d 14, 268, 301), ei ole kohtul õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest

loobumise õigsust ning põhjendatust. Lisaks ei saa sellisel juhul asja läbi vaadata ka apellatsioonikohus kannatanu

apellatsiooni alusel, kuna süüdistust, mille järgi kriminaalasja arutada, enam ei ole. Seega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul

võimalik kriminaalasja menetlusse võtta ja arutada. Kannatanute esindaja viited KrMS §-le 208 ei ole asjakohased, kuna

kohtueelses menetluses võistlevuse printsiip ei kehti.

7. Kriminaalkolleegium hindab siiski, kas ringkonnakohus toetus õiguspäraselt apellatsiooni läbi vaatamata jätmisel KrMS

§ 323 lg 2 p-le 2. Selle paragrahvi kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab

apellatsiooni apellandile, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Nimetatud sätte sõnastus

ei välista kannatanu õigust esitada apellatsiooni prokuröri süüdistusest loobumise tõttu tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse

peale. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 5 kohaselt ei saa sellisel juhul apellatsiooni esitada prokurör. Kannatanute

esindaja leidis määruskaebuses, et isegi kui nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on seaduslüngaga, ei ole

ringkonnakohtul õigust seda iseseisvalt täita, kuna KrMS § 2 p 4 kohaselt on selline õigus ainult Riigikohtul.

8. Kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus peab tema ees kriminaalasja lahendamisel ning seaduse kohaldamisel

tõusetunud küsimusi lahendama. Sisuliselt oli käesolevas asjas tegemist vastuoluga KrMS § 318 ning §-de 14, 268 ja 301

vahel. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on seaduslüngaga ja ületades lünka kriminaalmenetluse seadustiku süstemaatilise

tõlgendamise teel asus seisukohale, et süüdistusest loobumise järgselt ei ole apellatsiooni esitamise õigust prokuröri kõrval ka

kannatanul. Kolleegium leiab, et selline seisukoht on põhjendatud ning ringkonnakohus jättis õiguspäraselt apellatsiooni läbi

vaatamata, toetudes KrMS § 323 lg 2 p-le 2. Seoses sellega märgib kolleegium täiendavalt, et eelmenetlust toimetab

ringkonnakohtunik ainuisikuliselt, seega on ebaõige kannatanute esindaja väide, et määruse apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise kohta oleks pidanud allkirjastama kolm kohtunikku.

9. Seaduse ühetaolise kohaldamise huvides ning KrMS § 2 p 4 alusel selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMS §-dest

14, 268 ning 301 tulenevalt ei ole kannatanul apellatsiooniõigust, kui esimese astme kohtus mõistetakse süüdistatav õigeks

KrMS § 301 alusel, s.t prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kannatanute OÜ I ja

OÜ A esindaja vandeadvokaat T. Pürni määruskaebuse rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi