3-1-1-40-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-40-07

Otsuse kuupäev

24. september 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi S. O. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 121 ning § 266

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a otsus nr 1-06-7152

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. O. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

22. august 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a kohtuotsus S. O. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8; § 121 ning

§ 266 lg 1 järgi muutmata.

2. Riigieelarvest eraldatud summade arvelt mõista välja 1062 (tuhat kuuskümmend kaks) krooni kaitsjatasu OÜ

Advokaadibüroo Bulattšik kasuks.

3. Välja mõista S. O-lt riigieelarve tuludesse 1062 (tuhat kuuskümmend kaks) krooni kaitsjatasu katteks.

4. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 31. oktoobri 2006. a otsusega tunnistati S. O. süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi

vangistusega üheks aastaks ja KarS § 121 järgi vangistusega kolmeks kuuks. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti talle üks aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati ühe kolmandiku võrra s.o kaheksa kuu vangistuseni.

Sellele liitkaristusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Ida-Viru Maakohtu 18. veebruari 2002. a otsuse järgi ärakandmata karistus

üksteist kuud ja üksteist päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti S. O-le üks aasta seitse kuud ja üksteist päeva

vangistust.

Karistusaja hulka arvestati S. O. eelvangistuses viibitud kaks päeva (11. aprill-12. aprill 2006. a) ning ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti üks aasta seitse kuud ja üheksa päeva vangistust.

Maakohus mõistis S. O-lt välja ka summad kannatanute tsiviilhagide, kohtukulude ja sundraha katteks.

S. O. tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi süüdi selles, et ta ajavahemikul 20. oktoobrist 2003. a kuni 31. oktoobrini

2004. a tungis kolmel korral autoukse või -akna lõhkumise teel sõiduautodesse, kust ta varastas võõrast vara ning ühel korral

tungis aknaklaasi lõhkumise teel abihoonesse, kust varastas samuti võõrast vara. Sealhulgas 20. oktoobri 2003. a öösel tungis

ta autoukse lõhkumise teel kannatanu V. P. sõiduautosse VAZ-2105, kust varastas esemeid 400 krooni väärtuses ja auto

lõhkumisega põhjustas kahju 300 krooni.

Karistusseadustiku § 121 järgi tunnistati S. O. süüdi selles, et ta 1. aprillil 2006. a peksis oma endist elukaaslast, tekitades

viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. O., kes leidis, et süüdistatav loobus 20. oktoobril 2003. a

kannatanu V. P. vara varguse katsest. Seetõttu taotles kaitsja selles süüdistuse osas kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 40 lg-

t 1. Samuti taotles ta maakohtu otsuse tühistamist KarS § 65 lg 2 kohaldamise osas ning kontrollida temalt kannatanute

tsiviilhagide katteks väljamõistetud summade õigsuse kontrollimist.

3. Viru Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt seoses 15. märtsil 2007. a jõustunud

karistusseadustiku muudatustega.

3.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui ta tunnistas S. O. süüdi KarS § 199 lg 2 p-

de 4 ja 8 järgi selles, et ta 20. oktoobril 2003. a tungis V. P.-le kuuluvasse sõiduautosse ja varastas sealt salaja kannatanule

kuuluvaid esemeid, millega tekitas kokku varalise kahju 700 krooni. Kuna varaline kahju ei ületa 20 päevamäära, siis on KarS

§ 218 lg 2 kohaselt tegemist süüteoga väheväärtusliku asja vastu. Seega puudub alus selle kuriteo kvalifitseerimiseks KarS

§ 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi. Kuna aga tegemist on teoga, mis pandi toime sõidukisse sissetungimisega, tuleb see tegevus

kvalifitseerida KarS § 266 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leidis, et S. O. süüditunnistamine ja karistamine selles kuriteo eest teise

paragrahvi s.o KarS § 266 lg 1 järgi on võimalik, kuna sellega tema olukord ei halvene. Seoses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8

järgi süüdistuse mahu vähenemisega ühe episoodi võrra, tuleb S. O-le selle paragrahvi järgi mõistetud karistust vähendada ning

talle tuleb mõista ka uus lõplik ärakandmisele kuuluv karistus. Veel märkis ringkonnakohus, et kuna kuritegu kannatanu V. P.

suhtes on toime pandud katseajal, tuleb KarS § 266 lg 1 järgi mõistetud karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel Ida-Viru Maakohtu

18. veebruari 2002. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega.

3.2 Eeltoodu alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse S. O-le KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi karistuse mõistmise

osas ning mõistis talle karistuseks üheksa kuud vangistust.

S. O. süüdimõistmise KarS § 121 järgi ning mõistetud karistuse kolm kuud vangistust jättis ringkonnakohus muutmata.

Lugedes kergema karistuse (kolm kuud vangistust) kaetuks raskemaga (üheksa kuud vangistust), mõistis ringkonnakohus S. O-

le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üheksa kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra,

s.o kuue kuu vangistuseni.

Ringkonnakohus tunnistas S. O. süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks kolm kuud vangistust, mida samuti

vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o kahe kuu vangistuseni. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2

alusel Ida-Viru Maakohtu 18. veebruari 2002. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse - üksteist kuud ja üksteist päeva -

võrra ning liitkaristuseks mõisteti S. O-le üks aasta üks kuu üksteist päeva vangistust.

Seejärel luges ringkonnakohus KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse (kuus kuud vangistust) kaetuks

raskema karistusega (üks aasta üks kuu ja üksteist päeva vangistust) ning mõistis S. O-le lõplikuks karistuseks üks aasta üks

kuu üksteist päeva vangistust.

Eelvangistuses viibitud kaks päeva (11. aprill-12.aprill 2006. a) luges ringkonnakohus karistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel

ning S. O. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi üks aasta üks kuu ja üheksa päeva vangistust.

Ülejäänud osas jättis Viru Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata ning süüdistatava S. O. apellatsiooni rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a otsuse peale esitas kaebuse S. O. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik.

Kassatsioonis leitakse, et S. O. poolt 20. oktoobril 2003. a toime pandud sissetungimine V. P. autosse tuleks kvalifitseerida

KarS § 203 järgi. Kassaatori arvates ei olnud S. O. tahtlus suunatud asjade varastamisele ega transpordivahendisse

sissetungimisele, vaid üksnes auto kahjustamisele. Kuna KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on nõutav oluline

kahju, kuid S. O. seda ei põhjustanud, tuleks selles süüdistuses kriminaalmenetlus lõpetada.

5. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov, et Viru Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Seetõttu tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on tuvastanud, et S. O. lõhkus 20. oktoobril 2007. a V. P. sõiduauto luku, tungis

autosse ja võttis sealt kannatanule kuuluvaid esemeid (autoapteek ja prillid vutlaris), millised hiljem ära viskas. Seetõttu leiab

Riigikohus, et kohtud on õigesti lugenud tuvastatuks S. O. tahtluse sõiduautosse sisse tungida. Sellest tulenevalt ja juhindudes

KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohus Viru Ringkonnakohtu 23. märtsi 2007. a otsuse S. O. süüdistusasjas KarS § 199 lg 2 p-

de 4 ja 8, § 121 ning § 266 lg 1 järgi muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

7. Samas peab Riigikohtu kriminaalkolleegium obiter dictum korras vajalikuks täiendavalt peatuda liitkaristuse mõistmisel.

7.1 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. O. on enne käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist süüdi tunnistatud ja karistatud

järgmiselt:

Ida-Viru Maakohtu 18. veebruari 2002. a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega

tingimisi katseajaga kaheks aastaks;

Narva Linnakohtu 31. mai 2005. a kohtuotsusega KarS § 25 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 34 päevamäära, s.o

1700 krooni.

7.2 Käesolevas kriminaalasjas tunnistati S. O. süüdi viies kuriteos, millest KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu oli

toimepandud 20. oktoobril 2003. a, s.o Ida-Viru Maakohtu 18. veebruari 2002. a kohtuotsusega määratud katseajal. Ülejäänud

neli kuritegu (kolm vargust ja kehaline väärkohtlemise) pani S. O. toime pärast katseaja lõppu. Samas on kõik need kuriteod

toime pandud enne eelmises kriminaalasjas Narva Linnakohtu 31. mai 2005. a kohtuotsuse tegemist.

7.3 Lähtuvalt KarS § 63 lg-st 2 tulnuks esmalt moodustada S. O-le liitkaristus kõigi käesolevas kriminaalasjas mõistetud

karistustest järgides seejuures KarS §-s 64 sätestatut, sest kõik kuriteod oli S. O. toime pannud pärast kohtuotsuse tegemist

18. veebruaril 2002. a ja enne kohtuotsuse tegemist 31. mail 2005. a ning teda ei olnud ühegi nende eest varem karistatud.

7.4 Seoses sellega, et S. O. suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus lühimenetluses, tuli kohtul järgnevalt kohaldada KrMS § 238

lg 2 sätteid ja vähendada ühe kolmandiku võrra S. O-le KarS § 64 järgi mõistetud liitkaristust. Seejuures tuleb silmas pidada, et

mitme kuriteo eest KarS § 64 järgi liitkaristuse mõistmise korral tuleb vähendada üksnes liitkaristust, mitte eraldi iga kuriteo

eest mõistetud karistust.

7.5 Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõisteti S. O-le kõigi kuritegude eest karistuseks vangistus ja Narva Linnakohtu

31. mai 2005. a kohtuotsusega karistati teda KarS § 25 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega, siis vastavalt KarS § 64 lg-

tele 1, 2 ja 4 puudus vajadus liitkaristuse mõistmiseks KarS § 65 lg 1 järgi. Juhul, kui Narva Linnakohtu 31. mai 2005. a

kohtuotsusega oleks S. O-le mõistetud karistuseks olnud vangistus, siis tulnuks kohtul edasiselt moodustada S. O-le liitkaristus

KarS § 65 lg 1 järgi, liites käesolevas kriminaalasjas kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusega (vt käesoleva otsuse

p 7.4) eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse.

7.6 Ja lõpuks tulnuks kohtul mõista S. O-le liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi suurendades KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristust (vt käesoleva otsuse p 7.4) Ida-Viru Maakohtu 18. veebruari 2002. a kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

8. Käesolevas kriminaalasjas on Viru Maakohus S. O-le liitkaristuse mõistmisel järginud seaduse nõudeid. Samas on Viru

Ringkonnakohus (vt käesoleva otsuse p 3.2) S. O-le liitkaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KarS § 65

lg 1 ja KrMS § 238 lg 2) ja ei ole järginud liitkaristuse mõistmise reegleid, milliseid on selgitatud käesoleva otsuse

p-des 7.3-7.6. Kuivõrd aga prokuratuur ei ole kassatsiooni esitanud, siis puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalus

ringkonnakohtu otsuse muutmiseks.

9. Vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes kaitses S. O. määratud korras, esitas Riigikohtule taotluse 1805.40 krooni

õigusabikulude hüvitamiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigieelarvest eraldatud

vahendite arvelt tuleb OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks välja mõista 1062 krooni (900 krooni, millele lisandub

käibemaks). KrMS § 186 lg 2 alusel kuulub see summa väljamõistmisele S. O-lt riigi kasuks.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi