3-3-1-28-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-07

Otsuse kuupäev

19. september 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Metsa Johani Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 17. novembri 2005. a

käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja 14. detsembri 2005. a

ettekirjutuse nr 13-9/119 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-471

Menetluse alus Riigikohtus

Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

31. mai 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Metsa Johani Talu esindaja Andrus Sepp

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja

Veiko Bergmann

RESOLUTSIOON

Rahuldada Metsa Johani Talu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-471 ja Tartu

Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-06-471.

Teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 17. novembri 2005. a käskkirja nr 1-

3.13-5/29 alapunkt 432 ja 14. detsembri 2005. a ettekirjutus nr 13-9/119.

Välja mõista Metsa Johani Talu kasuks PRIA-lt riigilõiv 20 krooni ja esindajakulud 8260

krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Metsa Johani Talu esitas 23. mail 2005. a pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset

pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust

kokku 285,78 hektarile maale. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

peadirektori 17. novembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunktiga 432 vähendati ebasoodsamate

piirkondade toetust 49 805 krooni 58 senti ja nõuti tagasi eelmisel kohustusaastal makstud toetus

103 188 krooni 81 senti (PRIA peadirektori 14. detsembri 2005. a ettekirjutus nr 13-9/119).

Kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras, sest neil

kasvas mets.

2. Metsa Johani Talu esitas PRIA peadirektori 17. novembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-5/29

alapunkti 432 peale vaide, mille PRIA peadirektor jättis 30. märtsi 2006. a vaideotsusega nr 13-

25/455 rahuldamata

3. Metsa Johani Talu esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada PRIA peadirektori

17. novembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse

nr 13-9/119 ning kaebuse rahuldamisel välja mõista vastustajalt kohtukulud 8260 krooni. Kaebaja

väitis, et vastas taotluse esitamise ajal kehtinud seaduses sätestatud nõuetele.

4. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et toetust võib taotleda heas

põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest

ajutiselt väljas oleva maa kohta, kuid kaebaja maad suures osas nõuetele ei vastanud, sest kontrolli

käigus tuvastati, et vaidlusaluses osas oli tegemist sisuliselt metsaga, seda kinnitab ka kontrollakt.

5. Tartu Halduskohus jättis 22. juuni 2006. a otsusega asjas nr 3-06-471 Metsa Johani Talu kaebuse

rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Tartu Halduskohtu põhjendustes märgitakse,

et Metsa Johani Talus 16.-19. septembrini 2005 tehtud kohapealse kontrolli käigus tuvastati

toetuskõlbulikuks maaks põllukultuuride osas taotletud 37,36 ha asemel 34,18 ha ja heinamaade osas

248,49 ha asemel 115,52 ha; toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud võsaga ja tiheda puistuga kaetud

alasid (üle 50 puu ühel hektaril ning puude liituvus üle 0,5). Kaebaja avalduse alusel toimus 19. ja

20. jaanuaril 2006 uus kohapealne kontroll, mis kinnitas esimese kontrolli mõõtmistulemuste õigsust

ega andnud alust varasemate tulemuste tühistamiseks. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004

(ametliku nimetusega "Komisjoni 21. aprilli 2004. a määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse

nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames

kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks)

ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi

rakendamise üksikasjalikud reeglid" (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004)) art 8 p 1

kohaselt loetakse puid hõlmav maatükk põllumajanduslikuks maatükiks, kui EL määruse 1782/2003

art-s 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik

teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Praegusel juhul ei ole see võimalik.

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala

mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa. Kaebaja kasutuses olev maa

nendele nõuetele ei vastanud. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 49 vastu võetud

õigusakti "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise,

taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 14 lg 3 sätestab, et taotlus jäetakse

rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja viieaastane kohustus on

vähenenud üle 30%. Praegusel juhul see nii oli ja järelikult on ka 2004. aastal makstud toetus

kaebajalt tagasi nõutud seaduspäraselt.

6. Metsa Johani Talu esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leidis, et

haldusorgan ja kohus on tõlgendanud kohaldatavat õigust vastupidiselt Euroopa Komisjoni määruse

nr 796/2004 art 8 p 1 mõttele. EL määruse säte ei välista puudega maatükkide toetuskõlbulikkust,

lähtudes maal asuvatest puudest või ka nende hulgast, vaid maatüki põllumajanduslikust

kasutamisest. Samad nõuded kehtisid ka põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 49 § 2

lg 1 järgi. Alles 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44 täpsustas põllumajandusminister toetuse saamise

täpsemaid nõudeid maale, mis kehtestas, et Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv

püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei

ületa 0,5. Kaebaja taotlus tuleb aga läbi vaadata selle esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel.

Liiatigi tehti toetustaotlus täpselt PRIA registri kaartide järgi. Lisaks leidis Metsa Johani Talu, et

kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162

kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori

22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse,

täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade

kohapealseks kontrolliks" nõuetele. Järelkontrolli käigus tehtud kontrollakt vormistati aga enne

eksperthinnangut, samas tehti järelkontrolli tingimustes, kus polnud tuvastatav puude liituvuse

suurus.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-471 Metsa

Johani Talu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja lisas, et viimane on õigesti tõlgendanud

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art-s 8 sätestatud põhimõtteid. Heas põllumajanduslikus

korras oleva maa nõue tulenes põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusest nr 49 ka enne selle

muutmist põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 45. Viimane ei karmistanud

tingimusi, üksnes täpsustas neid ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 17. novembrist 2005. Mis

puutub PRIA peadirektori käskkirjadesse kontrollimise protseduurist ja tööprotseduurist, siis need on

halduse siseaktid, mis reguleerivad haldusorgani sisemist töökorraldust, ega ole kohtuliku kontrolli

objektiks. Asjaolu, et PRIA ise andis esmakordsel toetuse taotlemisel Metsa Johani Talule tema

põllumassiivide kaardid, ei välista taotleja kohustust esitada toetuse taotlus vaid toetusõigusliku pinna

osas. Asjaolu, et lisakontrolli akt tehti enne eksperthinnangut, ei muuda sisuliselt lisakontrolli

tulemusi. Järelkontrollimine talvel ei takistanud puude liituvuse väljaselgitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Metsa Johani Talu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata

asi uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist.

1. PRIA ega halduskohtud ei arvestanud kaebaja väiteid kohapealse kontrolli mittevastavuse kohta

tegelikule olukorrale ja kontrollimise protseduurireeglitele.

2. Haldusorgan ja kohtud on valesti tõlgendanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1.

3. Kohapealne kontroll ei vastanud PRIA peadirektori 11. mai 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/162

kinnitatud "Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile" ja PRIA peadirektori

22. augusti 2005. a käskkirjaga nr 1-3.1/337 kinnitatud "Tööprotseduur ühtse pindalatoetuse,

täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade

kohapealseks kontrolliks" nõuetele.

9. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1. Kassaatori väited, et Tartu Halduskohus rikkus menetlusnorme, on alusetud.

2. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-le 1 ei ole kassaatori maatükk

toetusõiguslik, sest seal ei ole võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi samamoodi kui puudeta

maatükil. Sama määruse art 30 p 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel

arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, mille alla aga võsastunud maa ei kuulu.

Need nõuded kehtisid ka taotluse esitamise ajal 23. mail 2005. aastal. Kassaatori maad ei vastanud

suures osas nõuetele, see on tuvastatud ka kontrollaktis. Asjaolu, et nimetatud pinnad on tarastatud

(nt põld nr 7, nagu väidab kassaator) või et pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid

toetusõiguslikeks.

3. PRIA esitas tõepoolest 2004. aastal enne esimest toetuse taotlemist kassaatorile põllumassiivide

kaardid, kuid piirid märkis kaartidele kassaator. Kui ta deklareeris põllumassiivina ka võsastunud

pinnad, lasub vastutus taotlejal, mitte PRIA-l, kes eeldas, et esitatud andmed on õiged.

4. Alusetu on kassaatori väide, et põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 44 muudeti

taotluse saamise nõudeid karmimaks. Tegelikult fikseeriti tingimused, millal puudega kaetud pind

siiski vastaks Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 nõuetele.

5. Kassaatori põldudel on toimunud nii kohapealne kontroll kui ka lisakontroll. Täiendavalt käis

kassaatori põldudel 23. jaanuaril 2006 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialist Priit

Kohava, kelle ekspertiisi järgi oli puude liituvus üle 0,5. 29. septembril 2006 tegid ekspertiisi ka

Maaülikooli teadlased.

6. Kassaator pole esitanud tõendeid väite, et kontrollaktil olid puudused, kinnitamiseks.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde.

PRIA esindaja esitas taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, milles palus Euroopa Kohtu

selgitust järgmistes küsimustes.

1. Kas järgmiste õigusaktide ja dokumentide - Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 8

p 1 ja art 30 p 2; Euroopa Komisjoni töödokumendi AGRI/60363/2005 punkti 3 esimene lõik ja

punkti 3 alapunktid "Erikaalutlused metsaga kaetud maa suhtes" ja "Erikaalutlused karjamaa suhtes";

EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 5 p 1 ja art 131 p 2 alapunkt b ja p 3 alapunkt c - sätteid

koostoimes tõlgendades saab pidada toetusõiguslikuks kehtestatust suurema puude liituvusega ja

osaliselt võsastunud maatükki, st et sellel oleks võimalik teha põllumajanduslikke tegevusi nagu sama

piirkonna puudeta maatükil?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab selles vaidluses

pidada eeltoodud kirjeldustele vastavaid maatükke (mets, puude liituvusega üle 0,5 ja kasvav

pajuvõsa tugevalt mättalisel liigniiskel alal, kus niitmine on praktiliselt võimatu) püsirohumaadeks

Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p 1 ja art 30 p 2 ning EL Nõukogu määruse

nr 1782/2003 art 5 p 1 mõttes?

Kassaatoril ei olnud eelotsuse taotluse kohta vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on praeguses vaidluses oluline asjassepuutuva Euroopa

Liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine (I). Asja lahendamiseks vastab kolleegium küsimusele,

millised konkreetsed nõuded toetuskõlbulikele maadele taotluse esitamise ajal Eestis kehtisid (II)

ning kas nendest nõuetest lähtuti Metsa Johani Talu vaidlusaluste põllumassiivide kontrollimisel (III).

Samuti võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise kohta (IV).

Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (V). Kuivõrd

praegune kohtuasi on seotud Riigikohtu halduskolleegiumi menetleda olnud kohtuasjadega nr 3-3-1-

26-07 ja nr 3-3-1-27-07, ei pea halduskolleegium vajalikuks üksikasjalikult korrata põhjendusi, mis

on toodud vastavalt kolleegiumi 20. juuni 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-26-07 ja 19. septembri

2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-27-07, ning piirdub selles asjas olulisema väljatoomisega.

I

11. EL õigusaktide (peamiselt Euroopa Komisjoni otsekohalduva määruse nr 796/2004, EL Nõukogu

määruse nr 1782/2003 ja Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI/60363/2005)

analüüsi tulemusena järeldab Riigikohtu halduskolleegium, et EL õigusaktidest on eelkõige

asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mille kohaselt loetakse puudega maatükk

toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta

maatükil.

Euroopa Komisjoni töödokumendis on täpsustatud, et "puid hõlmavat maatükki" tuleb mõista sellise

alana, kus puude tihedus ei tohi olla rohkem kui 50 puud ühe hektari kohta, kusjuures silmas peetakse

eriti selliseid puid, mida saab kasutada puidutööstuses. Siiski võib sellestki määrast näha ette

erandeid teatud liiki puude puhul (näiteks viljapuud) ja keskkonnakaitse/ökoloogilistel põhjustel.

Need võimalikud erandid peab liikmesriik eelnevalt defineerima. Samal ajal toob Euroopa Komisjoni

töödokument mh söödamaade ja karjamaade osas välja erisused ja selgitab, et söödamaade puhul ei

ole toetuskõlbulik selline puudega (sh põõsastega) kaetud ala, kus puu- ja/või põõsarinne takistab

karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu.

Kolleegium rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 kohaselt on

liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis,

kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase

standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult

kasutatavat ala. EL õiguse alusel ei ole võimalik teha järeldust, et liikmesriikidel on kohustus

teatavate piirkondlike iseärasustega arvestada. Tegemist on liikmesriikide võimalusega, mille

kasutamine sõltub muu hulgas liikmesriigi põllumajanduspoliitikast. Iseärasustega arvestamist saab

põhjendada asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapärase standardiga.

EL õigusaktid ei näe otsesõnu ette, et selline tavapärane standard peaks olema kehtestatud normina.

Standard peab olema üheselt arusaadav nii toetuse taotlejale kui ka vastavale ametkonnale, arvestades

õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Sama kehtib ka karjamaadele esitatavate nõuete kohta.

II

12. Vaidlusse puutuva toetustaotluse esitamise ning Metsa Johani Talu maadel toimunud kontrollide

ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 49 § 3 lg 1 kohaselt võib toetust

taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust

kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta.

Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus

korras olev maa.

13. Põllumajandusministri 13. aprilli 2006. a määrusega nr 45 täiendati määruse nr 49 § 3 lg-ga 1¹,

mille kohaselt on Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa heas

põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5. Nimetatud

sätet kohaldatakse määruse § 15 lg 6 kohaselt tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005, mis ajast pärineb

ka vaidlustatud käskkiri. Küll aga ei saanud sellest sättest tulenevad põhimõtted olla teada Metsa

Johani Talule toetustaotluse esitamise ajal mais 2005 ega kohaldatavad kassaatori maadel toimunud

kontrolli ajal septembris 2005. Tulenevalt eeltoodud asjassepuutuva EL õiguse analüüsist ei ole

Riigikohtu halduskolleegiumile üheselt selge, et põllumajandusministri määruse nr 49 § 3

täiendamine lg-ga 1¹ kujutab endast kõigest toetustaotlustele esitatud seniste nõuete täpsustust ega

piira kassaatori võimalusi. Põllumajandusministri määruse nr 49 § 3 lg 1¹ ei võimalda arvestada

Euroopa Komisjoni töödokumendis ette nähtud võimalusega mitte käsitada metsana sellist puude, sh

põõsastega kaetud ala, kus puu- ega põõsarinne ei takista karjatamiseks sobiva taimse alusrinde

kasvu.

14. Täiendavalt märgib Riigikohtu halduskolleegium, et PRIA 2007. aastal välja antud teatmiku:

"Abiks taotlejale. 2007. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus, ebasoodsamate

piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus" punktis 3.2 "Toetusõiguslik

põllumajandusmaa" täheldatakse järgmist: "Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis

kehtestatud nelja maakonna osas erand, mis tuleneb selle piirkonna looduskeskkonna tingimustest ja

traditsioonilise põllumajandustegevuse erisustest. Nimelt loetakse Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne

maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse

796/2004 artikli 30 nõuetele, heas põllumajanduslikus korras olevaks. Samas üldreeglina kehtib

jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja

puude liituvus on üle 0,5. Erandi järgi toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaid

puudega kaetud ala, mitte kogu põllu pinna suhtes. Nt on 5 ha põllu ühes osas ca 0,5 ha ulatuses

puudega kaetud ala, millel kasvab 30 puud. Arvestatuna 1 ha peale on sellel alal 60 puud, mistõttu

puudega kaetud osa mõõdetakse põllu pinnast välja. Kui sellel pinnal oleks olnud 15 puud, siis

arvestatuna 1 ha peale on seal 30 puud ja seda ala välja ei mõõdeta. Liituvuse hindamisel on aluseks

2005. ja 2006. a tehtud ortofotod ja satelliitfotod. Vajadusel kasutab PRIA liituvuse hindamisel

ekspertide abi. Maksimaalne toetusõiguslik püsirohumaa pindala on sellisel juhul PRIA väljastatud

põllumassiivi kaardil märgitud pindala. Seejuures kohapeal looduslikult eristuvad piirid võivad

hõlmata suurema maatüki (sisaldades mittetoetusõiguslike puude ja kadastike gruppe), kuid taotlusele

märgitav ja toetusõiguslik pindala ei tohi kindlasti olla suurem kui põllumassiivi pindala. Kõik

mittetoetusõiguslikud alad, mis on jäänud taotlejal põllu pindalast maha arvamata, liidetakse

üledeklareeritavaks ja vähendamisel arvesse võetavaks pindalaks." Riigikohtu halduskolleegium

leiab, et tsiteeritud materjal kinnitab, et taotleja jaoks oli selles asjas tegemist ebaselge olukorraga.

15. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kontrollimisel, kas Metsa Johani Talu

vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuli lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004

art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005. a töödokumendi AGRI 60363/2005

vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p-st 2. Lisaks

tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli

2004. a määruse nr 49 nõuetele.

III

16. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et PRIA korraldatud kontrolli ning järelkontrolli tulemusena

ei ole kindlaks tehtud, kas Metsa Johani Talu vaidlusalustel maadel oli võimalik põllumajanduslikke

tegevusi (loomade karjatamist) teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel. Liiati

ei ole PRIA Metsa Johani Talu vaidlusaluste maade toetuskõlblikkuse kindlakstegemisel lähtunud,

arvestades toetuse eesmärki (ebasoodsamate piirkondade toetus), toetustaotluse esitamise ja

kontrollimise ajal kehtinud nõuetest, mh sellest, milliste puudega oli vaidlusalusel maatükil tegemist,

samuti sellest, kas puud takistavad karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu ja kas maatükk

vastab kohalikele karjatamistavadele. Samuti on kontrollaruannet põhjendatud puudulikult, mistõttu

ei ole võimalik järeldada, milliseid tingimusi võeti kontrollimisel aluseks. Kontrollaruandes ei ole

põhjendatud, miks ei olnud Metsa Johani Talu vaidlusalused pinnad heas põllumajanduslikus korras,

nagu nägi seda ette põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 49 taotluse esitamise ja

esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Põhjendatud ei ole, miks ei ole Metsa Johani Talu

vaidlusalustel pindadel võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna

puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas neil pindadel on loomi karjatatud.

Kohtumenetluse käigus asja materjalide juurde võetud, pärast haldusakti andmist tehtud

eksperdiarvamuste osas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et haldusakti motiveerimise vajadusele

seoses PRIA toetuste määramisega, samuti sellele, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa

üldjuhul pidada piisavaks, on Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu juhtinud juba 27. veebruari

2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-06.

IV

17. Selles asjas on põhiküsimuseks, kas vaidlusalustel puudega kaetud maatükkidel on võimalik

põllumajandustegevust korraldada samamoodi kui puudeta maatükkidel. PRIA ei ole taotluse

läbivaatamisel ja otsuse põhjendamisel sellest põhiküsimusest lähtunud.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle küsimust, kas

pindalatoetuse raames on võimalik lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on rohkem kui 50 puud

ühel hektaril, kuid praegusel juhul põhjendati vaidlusaluste põldude mittetoetusõiguslikkust osaliselt

sellega, et puude liituvus oli üle 0,5, põllumassiivi nr 7 osas aga sisuliselt põhjendused puudusid.

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel kasutatavast Euroopa Komisjoni töödokumendist võib järeldada,

et üldiselt ei saa pindalatoetuse raames lugeda toetusõiguslikuks maatükki, kus on ühel hektaril

rohkem kui 50 puud, mis on eeskätt kasutatavad puidutööstuses. Küll aga on sellest kriteeriumist

võimalikud erandid. Samuti peab Euroopa Komisjoni töödokument teatud juhtudel võimalikuks

arvestada söödamaade hulka puudega (sh põõsastega) kaetud ala juhul, kui puud ei takista

karjatamiseks sobiva taimse alusrinde kasvu.

Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Riigikohtul on võimalik asi otsustada ilma

Euroopa Kohtult eelotsust küsimata.

V

18. Eeltoodud põhjendustele toetudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Metsa Johani Talu

kassatsioonkaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-

471, Tartu Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsuse asjas nr 3-06-471 ning PRIA peadirektori

17. novembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 alapunkti 432 ja 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse

nr 13-9/119.

19. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Metsa Johani

Talu on Tartu Halduskohtu menetluses tasunud riigilõivu 10 krooni, samuti õigusabikulusid 8260

krooni (toimiku lk-d 1, 72-74), viimaste suurusele on PRIA esindaja kohtuistungil vastu vaielnud

(toimiku lk 83), kuid pole oma seisukohta põhjendanud. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Metsa

Johani Talu tasunud riigilõivu 10 krooni (toimiku lk 104) ning palunud hüvitada uuesti 8260 krooni,

märkides, et kulusid tõendavad dokumendid on esitatud esimese astme kohtus (toimiku lk 127).

Kassatsiooniastmes ei ole Metsa Johani Talu menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Eeltoodust järelduvalt loeb kolleegium põhjendatuks menetluskulude 8280 krooni, sh riigilõivu 20

krooni väljamõistmist PRIA-lt Metsa Johani Talu kasuks. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque