3-1-1-43-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-43-07

Otsuse kuupäev

14. september 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

H. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. märtsi 2007. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-489

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Politseiprefektuuri kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. september 2007

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. märtsi 2007. a otsus H. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 10. jaanuari 2007. a otsusega karistati H. T.

LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 4200 krooni ja lisakaristusena võeti talt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

H. T. karistati selle eest, et ta juhtis 19. detsembril 2006. a X tee 3. kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 94 +/- 3 km/h.

2. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid

leidis, et kiiruseületamine oli väiksem, sest see leidis aset alas, kus lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. H. T. palus temalt

mootorsõiduki juhtimise õigust lisakaristusena mitte ära võtta, sest tal on vaja iga päev erinevates kohtades tööl käia.

3. Pärnu Maakohtu 20. märtsi 2007. a otsusega rahuldati H. T. kaebus osaliselt ja muudeti kohtuvälise menetleja väärteootsust.

Maakohus kvalifitseeris H. T. väärteo LS § 7422 lg 2 järgi ja karistas teda rahatrahviga 2400 krooni. Lisakaristusena võttis

maakohus H. T-lt üheks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Maakohus märkis, et H. T. ei vaidlusta kiirusemõõtmise

tulemust, kuid leiab, et kohas, kus tema sõiduki kiirust mõõdeti oli lubatud sõidukiiruseks 70 , mitte aga 50 km/h. Tema

sellekohased väited pole millegagi ümber lükatud. Maakohtu hinnangul ei saa kaebaja väiteid kummutada ka kohtuvälise

menetleja seletused selle kohta, et kiiruse mõõtmise hetkel sai H. T. juhitud sõiduk olla üksnes asulasisesel teel, sest

kohtuväline menetleja pole oma seisukoha kinnituseks esitanud mingeid tõendeid. Kuna VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt

tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, siis kvalifitseeris maakohus H. T. toimepandud väärteo ümber

LS § 7422 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamisena 21-40 km/h võrra.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Lääne Politseiprefektuur esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et kohtuvälisel menetlejal ei tekkinud kohtuistungil kahtlust, et

kohus ei taju sündmuskohta ning tal ei tekkinud arusaama, et faktiliste asjaolude kirjeldus jääb ebapiisavaks. Ka kohus ise ei

pidanud vajalikuks kohtuistungis vaheaja tegemist, ega sündmuskoha vaatluse korraldamist. Kaebuses leitakse, et kohus pole

muuhulgas hinnanud menetlusaluse isiku ütlusi, et X tee 3. kilomeeter asub kurvi peal. Kassaatori hinnangul pole maakohus

väärteoasja asjaolusid igakülgselt uurinud. Kohus ei ole, hoolimata VTMS § 31 lg-st 1 ja § 102 lg-st 5 tulenevast võimalusest

ise täiendavaid tõendeid koguda, kõrvaldanud tekkinud kahtlust, kas H. T. rikkumine toimus asulasisesel või asulavälisel teel.

Kohus pole lisatõendite esitamist nõudnud ka kohtuväliselt menetlejalt. Kassaator leiab, et maakohus jättis tekkinud kahtluse

kõrvaldamata olukorras, kus seda oleks saanud täiendavaid tõendeid nõudes või neid ise kogudes kohtumenetluse käigus

kõrvaldada. Sellega rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust ning kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kassaatori kriitika maakohtu otsuse osas koondub tõendite hindamisele. Nimelt leidis maakohus, et pole selge, millises

suurima lubatud sõidukiiruse tsoonis H. T. sõiduki kiirust mõõdeti. Maakohus aga ei püüdnudki seda asjaolu täpsustada vaid

heitis üksnes kohtuvälisele menetlejale ette, et väärteoasja materjalides kajastatust ei ole seda võimalik üheselt mõista.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga ja märgib järgmist.

6. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekkisid väärteo

tõendatuse osas kahtlused, siis pidanuks ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle

isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Tulenevalt VTMS § 125 lg-st 1 võinuks

maakohus kaebuse arutamise edasi lükata, andmaks pooltele aega täiendavate tõendite esitamiseks. (käesoleval juhul anda

kohtuvälisele menetlejale võimalus esitada tõendeid sündmuskohta puudutavate asjaolude kohta). Kriminaalkolleegiumi

varasemas praktikas on asutud seisukohale, et lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks

kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid

tõendeid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2005. a otsust asjas nr 3-1-1-119-05 - RT III 2005, 42, 413, p 6

ja 2. mai 2006. a otsust asjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.1). Seega oli olukorras, kus kohtul tekkis kahtlus

sündmuskohta puudutavate asjaolude osas, VTMS § 101 lg-le 2 tuginedes võimalik sündmuskohta täiendavalt vaadelda.

7. Käesoleval juhul pole maakohus kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks. Seega on

maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest tunnistas kõrvaldamatuks sellise kahtluse,

mille kõrvaldamiseks ta ei kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 20. märtsi 2007. a

otsuse H. T. väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab

kriminaalkolleegium osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar